Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Liviko kohtunik: ma ei saa ennast kaitsta

25. juuli 2016, 08:00
Kohtunik Velmar Brett on esimene kohtunik, kel on julgust põhjendada oma otsust avalikult, ilma juurakeele mürata. Muretsedes, et tavainimene, kelle jaoks juridiiline keel on võõras, tema seisukohast samuti aru saaks.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160725/NEWS/160719899/AR/0/Kohtunik-Velmar-Brett.jpg

Liviko esimeses astmes süüdi mõistnud kohtunik, kellele advokaadid juuramängus ninanipsu andsid ja ta ringkonnakohtu abil eksinud kohtunikuks tembeldasid, avas kaardid.

Liivalaia kohtumaja viimasel korrusel asub Liviko esimeses astmes kartellikokkuleppe sõlmimises süüdi mõistnud kohtuniku Velmar Breti kabinet. Kui Ameerika filmides on kohtunike kabinetid suured ning sisustatud luksulikult, siis Breti kabinet on tagasihoidlik ning võiks öelda, et suisa kitsas tööruum.

On haruldane, et kohtunik kutsub ajakirjaniku oma kabinetti vestlema sellest, kuidas ühe juhtumi puhul kohus tegutsenud on. Velmar Brett mõistis Liviko kartelliasjas asjaosalised süüdi, veel enam, karistas asjaosalisi rangemalt, kui prokurör seda nõudis.

Liviko saaga teises peatükis, mis toimus ringkonnakohtus, leidis kohtukoosseis, et kohtunik Brett on eksinud. Advokaadid leidsid juuramängus võimaluse, kuidas anda tagasilöök ning asja sisulise arutamise asemel näidati näpuga kohtunikule. Järgmine kohtuaste tühistaski Harju maakohtu otsuse ja leidis, et kohtunik Velmar Brett on kahtlustatavad kohtu ette toonud ilma nõutava eelistungita ning veel enam - 2009. aastal toime pandud kuritegu on aegunud. Liviko kuriteo asjus ringkonnakohus sisulist menetlust läbi ei viinudki. 

Nüüd on asjale andnud lõpliku hinnangu riigikohus, kes tegi otsuse ning ütles, et kohtunik Velmar Brett ei eksinud. Eelistung toimus ning kuriteo aegumistähtaeg sai uue algusaja 11. juunil 2014. aastal. Kõik algab ringkonnakohtus taas, uue kohtukoosseisuga.

Intervjuu kohtunik Velmar Bretiga:

Miks erinevate kohtuastmete otsused niivõrd suuresti erinevad?

Õigus ei ole matemaatika. See tähendab seda, et kui matemaatikas on alati kaks pluss kaks neli, siis juuras on see vahel kolm, viis, kuus jne. See tuleneb sellest, et mingi õiguslik nüanss võib lõpplahendi teistpidi keerata. Kui räägime Livikost, siis kuigi pressiteates oli öeldud, et esimese astme kohus eksis, oli tegelikult küsimus kohtu alla andmise reeglite erinevas tõlgendamises. Ringkonnakohus tegi lahendi, lähtudes riigikohtu lahendist, mis tuli pärast minu tehtud kohtu alla andmise määrust ja ka otsust.

Kas see tähendab, et riigikohus leidis, et ringkonnakohus ei ole reegleid järginud?

Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtu lahendiga. Riigikohus on kahes selle aasta lahendis selgitanud kohtu alla andmise põhimõtteid. Selgitan, et riigikohtu seisukohad menetlusest on kõikidele madalamate astmete kohtutele kohustuslikud. Riigikohtu täpsustus on tänuväärne, sest varasemalt oli kohtu alla andmise regulatsioon ebaselge. 

Miks see kohtu alla andmine Liviko kaasuses oluline oli?

Teise astme kuritegu, nagu ka Liviko asjas süüdistatavatele etteheidetav kuritegu, aegub viie aasta möödumisel selle toimepanemisest. Kui selle aja jooksul lahendini ei jõua, siis menetlus lõpetatakse. Kui viie aasta jooksul tehakse teatud toiminguid, näiteks kohaldatakse tõkendit või antakse kohtu alla, siis sellest hetkest hakkab uuesti viis aastat jooksma, ja see oli käesolevas asjas oluline. Kui kohtu alla andmine oleks toimunud pärast viieaastase aegumistähtaja möödumist, siis oleks pidanud asja lõpetama ja ei oleks tohtinud seda edasi menetleda.

Mida see riigikohtu lahend Liviko jaoks tähendab?

Et aegumist ei olnud, saadeti asi tagasi ringkonnakohtusse ja seda asja vaadatakse läbi sisuliselt. Mis lahend sealt tuleb, ei oska ennustada. Selles mõttes ongi kohtunik halvas seisus. Kui ma olen oma lahendi teinud, hakkab see oma elu elama. Kui selle lahendi kohta hakatakse mulle mingeid hinnanguid andma, siis tegelikkuses ma ei saa ennast kuidagi kaitsta. See, et ma ütlesin ajakirjandusele, et eelistung toimus ja kaitsjate seisukohti arvestati, st õigustasin end, oli ebatavaline. Aga ma õigustasin end, sest tundsin, et rünnak läks minu vastu isiklikuks. Leidsin, et pean ennast kaitsma.

Kui öeldakse, et kohtunik eksis ja see toob riigile kahju ligi 600 000 eurot, siis ma ei saa öelda, et olen nii paksu nahaga, et see mulle ja mu lähedastele korda ei lähe. Selles mõttes olen tänulik, et riigikohus mu rehabiliteeris. 

See on ka põhjus, miks te mu siia kutsusite?

Just.

Mis puudutab Eesti majanduskuritegusid, siis mulle tundub, et väga karme karistusi kohtud just ei kohalda?

Kui läheksite ajas tagasi ja vaataksite minu lahendit Liviko asjas, siis minu karistus oli rangem, kui prokurör taotles. Ja miks karistus oli rangem, sest ma lähtusin küll hilisemalt seadusandlusse viidud põhimõtetest, ent ka juba teo toimepanemise ajal kehtinud Euroopa Komisjoni trahvipõhimõtetest.

Minu arvates pole majanduskuritegude puhul alati oluline, et karistus oleks range, vaid oluline on ühiskonna hinnang, et see, mida te teete, on vale. Eriti olukorras, kus kahju pole tekkinud, nagu Liviko kaasuses.

Arvate, et ühiskonna hinnang, mis enamasti tuleb läbi meediakajastuse, mõjutab majanduskurjategijaid paremale käitumisele? Kas juba kord vahele jäänud satuvad uuesti kohtupinki?

See sõltub inimestest. Mõni ei oskagi muud moodi raha teenida kui ebaausal teel. Aga on ka olukordi, kus inimene sai situatsioonist valesti aru, piisab, kui selgitada, et tegu on vale. Ühiskonnas ja ajakirjanduses on hakatud üle tähtsustama süütuse presumptsiooni. Ühiskonnas on kujunenud  seisukoht, mille järgi on tegu taunitav alles siis, kui see on kuritegu. Kui tegu ei ole kuritegu, siis pole see ka taunitav. Ehk kui kohus süüdi ei mõista, pole tegu ka taunitav. Tegelikult võib olla taunitav ka tegu, mis pole kuritegu, ent mis on vastuolus ühiskonna väärtushinnangutega, selleks pole alati vaja kohtusüsteemi läbida. Kohus annab hinnangu, kas tegemist on karistatava teoga, ent väärtushinnangud on meil kõigil.

Kui üldpilti vaadata, siis kui paljud asjad lähevad esimesest astmest edasi?

Ma olen viis ja pool aastat olnud kohtunik ja olen teinud selle aja jooksul üle tuhande sisulise lahendi. Igal aastal on neist ligikaudu kaks tühistatud. Kui ma räägin nendest numbritest, siis võib see olla eksitav, kuna see sisaldab nii liht- kui ka üldmenetlusi. Suur osa neist 1000 lahendist on lihtmenetlused, kus arutelu ei käi mitte selle üle, kas tegemist oli kuriteoga, vaid selle üle, mis karistus määrata. Lihtmenetluses on vaidlustamine oluliselt piiratum kui üldmenetlustes. Näiteks lühimenetlust ei saa vaidlustada prokurör, kui isik mõistetakse süüdi, ja süüdistatav, kui ta õigeks mõistetakse. Minu asjadest vaidlustatakse maksimum 10-15%. Suurele hulgale otsustele ei esitata apellatsioonteadetki.

Otsuse kuulutamisel selgitan ma väga põhjalikult, miks sellise otsuse tegin, sealhulgas põhjendan üksikasjalikult, miks ma mõistan niisuguse karistuse. Arvan, et kui ma suuliselt väga põhjalikult otsust selgitan, siis esitatakse harvem apellatsioonteateid ja ma ei pea motiveeritud otsust kirjutama. Motiveeritud otsuse kirjutamine on palju töömahukam kui see 15 minutit otsuse kuulutamine.

Esimese ja teise astme kohtute menetlusstatistikast nähtub, et mullu lahendati esimese astme kohtutes 7359 kriminaalasja, üldmenetlusi oli neist 421, ülejäänud kriminaalasjad lahendati lihtmenetlustes. Ringkonnakohus on lahendanud apellatsioonmenetluses kokku 565 asja, nendest 216 üldmenetlustes. Järelikult vaidlustati üldmenetlustest ligi pooled. Lihtmenetlustes vaidlustati lahendeid oluliselt harvem. Missuguseid lahendeid kui palju ringkonnakohtu poolt tehti, seda statistika kahjuks ei ütle.

Riigikohtusse esitati mullu kriminaalasjades 1071 kassatsioonkaebust. Menetlusse võeti (st riigikohus nägi, et lahendis on küsitavusi) 109, ülejäänute osas polnud põhjust ringkonnakohtu lahendeid ümber vaadata. Tehtud lahenditest muutis riigikohus ringkonnakohtu lahendeid 76 asjas. Mis tähendab, et  1071 kassatsioonkaebuse alusel muutis riigikohus ringkonnakohtu lahendeid ainult 76 korral.

Seega ei vasta tõele, et pooled esimese astme kohtu otsused tühistatakse, nagu on ajakirjanduses väidetud. Tegelikult tühistatakse kaduvväike osa esimese astme kohtu otsustest.

Kohtunik Velmar Bretil on Liviko protsessi kaitsjate vastu suur lugupidamine, hoolimata sellest, et nende mäng tema vastu pöördus.

Kas Liviko protsessi laadsed istungid on nagu gladiaatorite lahing, kus kohtunik otsustab, kust järele anda ja kuhu pressida?

Mis seal salata, kuigi kohtunikule on aktiivsed ja professionaalsed advokaadid tülikamad, siis mulle meeldib selline aktiivne menetlus rohkem kui mõni lihtmenetlus, kus advokaadi ainsaks sisuliseks taotluseks on õigusabikulude väljamõistmise taotlus.

Sa pead iga istungipäev olema valmis lahinguks, kusjuures aega maha võtta ei saa, iga hetk pead olema valmis ootamatustele kohe reageerima. Sellised istungipäevad nõuavad kohtunikult väga palju, õhtuks oled nagu tühjaks pigistatud sidrun. Kui prokurör on väga professionaalne ja võtab tööd hingega ja advokaat vastaspoolel samasugune, siis kohtunik võib seda mänguilu isegi nautida. Kõige hullem on aga minu arvates see, kui kaitsja jätab isiku kaitseta.

Liviko kaasuse puhul pöördus mänguilu teie vastu?

Kohtuotsuse vaidlustamine oli nendest mõistetav. Antud juhul muutusin mina selle mänguilu sihtmärgiks. Seda, pean ütlema, ma ei nautinud.

Kohtunik Velmar Brett nentis, et kohtunikul pole võimalik end kaitsta, ainus võimalus on kohtusaalis otsuse ettelugemisel seda põhjalikult selgitada.

Mida te arvate, mis ringkonnakohtu määratud õigusabitasudega saab? Kas ringkonnakohtu uus koosseis võib neid muuta?

Kui riigikohtu lahendit lugeda, osaliselt ridade vahel, osaliselt on aga ka otse välja öeldud, et nii lihtsalt menetluskulude väljamõistmine ei käi. Alati peab analüüsima, kas tasud on mõistlikud. Juhul, kui süüdimõistev otsus jääb jõusse, jäävad tasud süüdistatavate kanda. Kui lõpplahend kujuneb teistmoodi, tuleb isikutele hüvitada mõistlikud kulud.

Teie olete Liviko kaasuse puhul näinud uurijate toiminguid ja mida nad leidnud on. Mulle on jäänud mulje, et uurijad tegid väga head tööd.

Ma ei taha väljaspool kohtuotsust uurijatele hinnanguid anda. Küll aga ütlen, et selle kaasuse puhul oli uudne elektroonilise tõendi usaldusväärsuse hindamine, arvan, et seda tuleb teha kohtupraktikas järjest rohkem. Suur hulk tõendid saadakse isikute arvutitest. Elektroonilise tõendi usaldusväärsuse hindamine tähendab lihtsustatult seda, et kohus peab hindama, kas andmed, mis saadi isiku arvutist, on muundunud usaldusväärselt paberiks kohtuniku laual. Ehk siis arvuti äravõtmine, arvuti andmekandjast koopia tegemine, andmete vaatlemine ja vaatlusprotokollis kajastamine on toimunud usaldusväärselt, midagi pole kaduma läinud ega midagi pole muudetud.

Istusime päevi saalis ja vaatasime kõvaketaste räsiväärtusi ja kontrollisime, kas on õiged koopiad või ei. Kõik tõendi kujunemise etapid algusest kuni lõpuni said kontrollitud. See oli üsna keerukas protsess. Õppematerjal on see lahend kindlasti. Minu teada on Liviko elektrooniliste tõendite usaldusväärsuse kontrolli kohtulahendit juba kasutatud ka mõningates teistes kohtulahendites eeskujuna. Ükskõik, kuidas see vaidlus ei lõpe, kas ma tegin otsuse õigesti või valesti, lõppkokkuvõttes me oleme kõik selle lahendiga targemaks saanud.

Kas kohtunikuna ei teki momenti, et astuks ise selle mängu sisse?

Ei, parem on ise kõrvalt vaadata. Ma olen olnud advokaat ja tunnen, et kohtuniku positsioon sobib mulle paremini, sest kohtunikuna oled erapooletu ja pead südametunnistuse järgi käituma. Advokaadina see nii ei ole, sa pead oma kliendi tahtmise järgi käituma. Kõige vastikum olukord tekib, kui kliendi tahtmine läheb vastuollu oma sisemise õiglustundega. Mõnel pole sellest probleemi ja ta usubki ja elab kliendi positsiooni sisse ja see tundub loomulik, aga mina niiviisi ei saanud ja mul oli vahel sisemine vastuolu.

Miks kohtunikud ei ava kaasuseid?

Kui ma räägin konkreetsest kaasusest, siis ainuke koht, kus ma seda kaasust saan avada, on otsus. Kõik, mis ma mõtlen, panen kirja otsusesse.

Kas kohtunikud on mõjutatavad?

Mina ei ole kordagi tundnud, et mind püütaks kuidagi ebaseaduslikult mõjutada asja nii või teisiti lahendama. Kohtunikud on võrdlemisi isepäised, kuid kui kohtunikud tunnevad, et nende sõltumatust rünnatakse, panevad nad seljad kokku. Lisaks on kohtusüsteemis kolm kohtuastet ja kui üks asi läbib kõik kolm astet, tegeleb sellega kokku vähemalt seitse kohtunikku. Menetlusi jagab arvuti, mida on keeruline mõjutada. Kui kohtunik riskib vale teega, siis võib ta kaotada oma eluaegse ameti ja ka pensioni.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. July 2016, 22:32
Otsi:

Ava täpsem otsing