Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kannapööre Eesti ettevõtjate käitumises

26. juuli 2016, 10:15
Ettevõtete investeerimine saab taas hoo sisse. Lennuki ostis Airest laenurahadega.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160726/NEWS/160729876/AR/0/AR-160729876.jpg

Pärast kriisijärgset ettevaatlikkust on Eesti ettevõtted leidnud taas julguse investeerida ja tärkavaid plaane ellu viia.

„Eelmisel aastal olime mures, et majanduse arenguks oleks vaja rohkem investeeringuid, kuid ettevõtjad kaaluvad ja mõtlevad alles. See kaalumise ja mõtlemise aeg on selgelt läbi saamas ja on asutud tegudele,“ oli Swedbanki ettevõtete panganduse juht Heiki Raadik kindel. Ta on märganud firmade laenamise suurenemist alates veebruarist ja aktiivsus on kestnud ka pärast jaanipäeva.

Tema sõnul on investeerimisotsused tehtud ilmselt eelmise aasta lõpus või selle alguses, sest panka jõutakse juba läbimõeldud projektidega, mis tähendab väikest viiteaega. Ettevõtete laenude maht suurenes Swedbankis esimesel poolaastal üle 4 protsendi.

Seda kinnitab ka riigiasutuste statistika. „Ettevõtjad on olnud pikalt väga väikeses kasvus ja nad näevad, et nüüd on ikkagi vaja teha mingi samm,“ ütles KredExi ettevõtlusdivisjoni juht Jarmo Liiver firmade kasvanud laenuaktiivsust kommenteerides. Ettevõtted said teises kvartalis KredExi laenukäendusega pankadest laenu kokku 56,2 miljonit eurot, Eesti Panga andmetel on firmadele pangalaenu andmine kasvanud 8 protsenti.

Väikesed asusid rohkem laenama

„Laiendatakse olemasolevat tootmist, ehitatakse senise tehase kõrvale uus tehas. Kes teeb seda laenuraha eest, kes oma raha eest,“ kirjeldas Raadik, et Swedbanki jaoks on toonud esimene poolaasta suurettevõtete seas palju uusi projekte.

Raadiku sõnul on rohkem laenama hakanud ka väikeettevõtjad. Kui võrrelda esimest poolaastat eelmise aasta sama ajaga, on Swedbankis väikeettevõtetele väljastatud uute laenude maht kasvanud ligikaudu 50 protsenti ja keskmistel ettevõtetel ligi 20 protsenti. „Väikeettevõtjad arendavad oma tegevust. Kes võtab käibevahendeid, kes ostab välja kinnisvara, kus ta tegutseb,“ ütles ta.

Siiski leidis Raadik, et pigem on väikeettevõtjad liiga arad pangast laenu küsima. Tema arvates võiksid nad rohkem panga poole pöörduda, suurematel ettevõtetel on see kogemus juba olemas.

KredExi käendusega võetakse laene peamiselt töötlevas tööstuses. Swedbanki laenuportfellis on traditsiooniliselt kõige suuremad sektorid tööstus, kinnisvara ja kaubandus. „Sellel aastal on hea meel selle üle, et kinnisvara osakaal on vähenenud, on suurenenud kaubanduse ja metsafinantseerimise osakaal. Tööstuse osakaal on püsinud viimased kaks aastat suurem, võrreldes eelneva ajaga,“ ütles Raadik, kuid lisas, et kõik neile jõudnud investeerimisprojektid veel statistikas ei kajastu, sest ei ole lepinguteni jõudnud. „Ootame teiselt poolaastalt tööstuse osakaalu mõõdukat kasvu,“ oli Raadik optimistlik.

Palgasurve paneb laenama

Pangad näevad ettevõtete suurenenud investeerimise taga ka pingelist olukorda tööturul, sest suur tööhõive sunnib ettevõtteid maksma töötajate leidmiseks kõrgemat palka. „Ehkki registreeritud töötute arv on jätkanud aeglast suurenemist, on seni tervikuna suudetud palgatõusuga kasumite arvel toime tulla. Tööturu järsu kohandumise risk on sellegipoolest kasvanud, sest palgakulu moodustas SKPst esimeses kvartalis juba 50,4 protsenti,“ ütles SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik.

Raadiku sõnul toob tööjõukulude kiire kasv efektiivsusinvesteeringuid. „Osa jõuab meile, osa investeerib ettevõtete enda raha eest, aga see on valdav trend, et kuidas hakkama saada sama kulubaasiga, kui palgad kasvavad – ettevõtted üritavad hakkama saada vähemate inimestega. See on see, mida vaikselt kõik teevad," rääkis ta. Parik ütles, et tal on hea näide puidusektorist, kus tehase võimsus kasvab kaks korda, inimeste arvu suurendatakse võib-olla 10-15 protsenti.

Investeeritakse eksporti

Ekspordi kahanemine eelnevatel aastatel on pöördumas kasvuks, sest ettevõtted on hakanud taas rohkem sellesse investeerima. Raadiku sõnul hoidis ettevõtteid tagasi see, et nad olid mures välisturgudel toimuva pärast. „See vindumine otseselt läbi ei ole saanud, aga ettevõtjad on lihtsalt otsustanud nüüd need investeeringud ära teha. Eksporditurgudel tunnevad ettevõtted ennast ikkagi suhteliselt kindlalt. Nad on seal pikka aega toimetanud, nende kaubamärgid on tuntud, neil on head partnerid. Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa, Holland, sinna ekspordivad ettevõtted päris hoogsalt,“ ütles Raadik.

Siiski ei näe Raadik, et ettevõtted võtaksid rohkem riske. „Kriis on ikkagi kõigil ettevõtetel veel selgelt meeles.“ Raadiku sõnul ollakse praegu investeeringute tegemisel ettevaatlikud ja kasutatakse ka enda raha, mitte ei üritata kogu investeerimisprojekti teha laenuraha arvel. „Ettevõtted riskivad ka oma rahaga, mis tähendab panga vaatest, et see projekt on palju läbimõeldum, palju kindlam. Enne buumi üritati palju teha ainult laenurahast, mis siis mõnele ettevõttele valusalt kätte maksis,“ lisas ta.

Palju alustavaid ettevõtjaid

Liiver ütles, et tal on hea meel ka selle üle, et rohkem on jälle selliseid projekte, kus inimesed soovivad ettevõtlusega alustada. „Inimestel on tekkinud ideid siin aastate jooksul ja nüüd nad siis näevad, et on võimalus neid ka tegelikult rahastada. Me oleme poole aastaga sisuliselt sama palju toetanud alustajaid kui eelmise aastaga,“ sõnas Liiver. Tema sõnul on tegelikkuses ideede hulk, mis KredExist läbi käib, veel oluliselt suurem. Lisaks saab osa alustajaid laenu otse pangast, ilma nende käenduseta.

„Vahepeal oli populaarne, et igaüks tahtis mingit äppi teha. Praegu on see buum läbi, eks ta ongi lainetega käinud. Aga inimene, kes teeb tööd ja näeb, et teine inimene kõrval saab midagi ettevõtjana oluliselt lihtsamalt teha või saab teha seda, mis talle meeldib, siis ma arvan, et need ongi need motivaatorid, mis panevad inimest sedasi toimetama,“ leidis Liiver.

Laenu saamine pole kõigi jaoks kerge

Ehkki pangad soovivad praegu laene välja anda, ei ole neil igal alal kompetentsi riskide hindamiseks.

Kauba õhutranspordiga tegeleval ettevõttel Airest saab peagi täis 5 miljoni euro suurune piir, mida saab KredEx ühe ettevõtte kohta käendada. Kõik ettevõtte lennukid on ostetud pangalaenuga ning plaanis on soetada veel kaks. Sellele eelnes aga suur vaev, sest mitu korda käidi läbi kõik Eestis tegutsevad pangad.

„Neil ei ole piisavaid teadmisi lennundusest. Nüüd oleme endale partneri Eestist leidnud Citadele näol, kes on ennast lennundusega piisavalt kurssi viinud ja julgeb lennukitesse investeerida. Aga teised... Tõenäoliselt on neil vähe otsustusruumi jäetud emapankade poolt,“ ütles Airesti tegevjuht Jaanus Ojamets. Ta lisas, et nüüd on huvitatud ka LHV. „Me olime alguses nende jaoks liiga väikesed, aga nüüd oleme kasvanud. Nad on ka nüüd ikkagi valmis vähemalt kaaluma lennunduse finantseerimist. Aga ikka KredExiga koos ainult,“ lisas ta.

Unitcom Eesti tegevjuht Peep Põldsamm ütles, et raske on laenu saada ka sideteenuste ja IT-valdkonnas, kus nemad tegutsevad. „Kindlasti on Eestis väga palju selliseid majandusharusid, kus tänane pank, olgu ta nii suur kohapeal kui tahes, ikkagi ei oska hinnata nende äriprojektide riske ja see tähendab otseselt seda, et milliseid tagatisi mingisuguse ärivaldkonna projekti realiseerimisel küsitakse,“ ütles Põldsamm, miks nad saavad laenu vaid KredExi käenduse toel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. July 2016, 10:24
Otsi:

Ava täpsem otsing