Inbank toob turule võlakirjad

28. juuli 2016, 07:15
Inbanki looja Priit Põldoja oli koos Jan Andresooga eelmisel aastal EY aasta ettevõtja nominent.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160728/NEWS/160729787/AR/0/AR-160729787.jpg
Ainult tellijale

Priit Põldoja loodud Inbank toob septembris Tallinna börsile võlakirjad ning ta ei välista, et kaugemas tulevikus võib toimuda ka panga aktsiate avalik pakkumine.

Rahastamaks Inbanki kiiret kasvu, korraldab pank võlakirjaemissiooni, millega Põldoja sõnul luuakse võimalus ka Eesti investoritele raha paigutamiseks. Sellega loodab Põldoja aidata kaasa Eesti kapitalituru elavnemisele, mis pikka aega oli väljasurev nähtus.

Järgneb intervjuu Põldojaga.

Miks otsustasite võlakirjaemissiooni korraldada?

Oleme kasvanud väga kiiresti, eelmisel aastal kasvatasime oma laenumahtu 100%. Ja nagu pankadel ikka, on vaja kapitalibaasi tugevdada. Nii otsustasimegi, et tuleme välja allutatud võlakirjaga ja pakume seda investeerimisvõimalusena kõikidele soovijatele. Oleme seni pakkunud parimat intressi hoiustele ja klientide huvi on olnud suur, mistõttu mõtlesime, et võiks pakkuda ka allutatud laenu võlakirjade kaudu.

Milline intressimäär võiks sellisel võlakirjal olla?

Lõplikku otsust ei ole veel tehtud, aga tegu on umbes 5 miljoni euro suuruse emissiooniga. Intressimäära ei ole ka veel lõplikult otsustatud. Kõigepealt tahame prospekti finantsinspektsioonis ära registreerida, mis loodetavasti toimub augusti lõpus. Intressimäära suurusjärgu indikatsiooniks võiks olla eelmisel aastal LHV poolt tehtud allutatud võlakirja intress (6,5% - toim). Võlakiri ise on 10aastase tähtajaga ning 5aastase tagasiostu õigusega, võlakirja nominaaliks on 1000 eurot.

Emissioon toimub septembri esimesel poolel. Raha on kasvuks vaja. Oleme omakapitali kaasanud ja seetõttu meil allutatud laene bilansis ei ole. Miks korraldada emissioon just septembris? Suvel on inimesed puhkuselainel ning hakkavad oma investeeringutega aktiivsemalt tegelema ehk sügisel.

Mida arvate Eesti kapitaliturust – on see väljasurev nähtus?

Ta oli pikka aega väljasurev nähtus. Praegu on natuke energiat sisse tulnud ja seda näitab ka LHV aktsiate börsile tulek. Kuuldavasti on ka teisi ettevõtteid kaalumas börsile tulekut ning riik on siin väikseid plaane pidamas osaluste müügiga. Ma ise loodan väga, et elu sisse puhutakse ja olen sellest ka FinanceEstonia juhatuse liikmena juba aastaid rääkinud. Ettevõtjana astun samuti selles suunas konkreetseid samme. Mina usun küll, et tänapäeva Eestis pole eraisikutel eriti palju investeerimisvõimalusi. Kui me pakume mõistliku intressiga investeerimisvõimalust, siis kindlasti on huvilisi, kes kaaluvad sellist alternatiivi.

Kas uut kriisi ei karda?

Eestis on kriis olnud keskmiselt iga 10 aasta tagant. Esimene oli aastal 1998, siis 2008. Ütleme niimoodi, et see viimane kriis oli ikka päris valus. Kriis kindlasti kunagi tuleb, aga ega see meie elu seisma jäta. Kõik ettevõtjad elavad oma elu edasi. Kriis kindlasti ei ole tulemas siis, kui kõik sellest räägivad. Seetõttu ma ise lähiajal Eesti majanduse pärast ei muretseks.

Mida te arvate Eesti pangandusest? Kas suurte pankade haare on hakanud lõdvenema ja tekib ruumi väiksematele tulijatele?

Suured pangad domineerivad Eesti panganduses endiselt. Juhtuma on hakanud see, et Skandinaavias toimuvad teatud muudatused, kus strateegilistel ja kapitali kaalutlustel osa sealseid suuri, kuid Eesti mõttes väikseid panku on kaalunud siit turult väljuda. See näitab, et Eesti turg ei ole nende jaoks nii huvitav.

Mina olen kogu aeg arvanud, et Eesti pangandusturg on huvitav, kasumlik ja hästi kapitaliseeritud. Tooted ja teenused on hästi välja arendatud. Mul on raske seetõttu näha neid põhjuseid, miks Skandinaavia pangad siit väljuvad. Me ise küll näeme häid kasvuvõimalusi. Edukaks konkureerimiseks peab olema eristatav strateegia, mis meie puhul on puhtalt olla fokuseeritud toodetele ja pakkuda parimaid tooteid. See võimaldab ühtepidi panna organisatsiooni ressurss sinna, kus saame olla parimad ning teistpidi hoida kulusid kokku kohtades, kus me ei ole konkurentsivõimelised.

Pigem me näeme seda, et kasvame tootepõhiselt uutesse riikidesse, kui seda, et kasvame väga palju laiemaks Eestis. Me kindlasti kasvame ka Eestis, tegime seda eelmisel aastal väga palju, aga pigem näeme kasvu uutele turgudele. 

Oleme juba Läti turul. Järgmiseks laieneme Poola turule, kus meie Varssavi üksuse eestvedajateks on samad inimesed, kes enne juhtisid GE Money panga eraisikute laenuäri Poolas. Poolas alustame laenude pakkumist ning hoiuste kaasamist ning lisaks alustame hoiuste kogumist ka Saksamaa turult.

Mainisite enne LHVd, kas teie arvates oli nende börsidebüüt edukas?

Minu arvates küll õnnestus, see märgiti mitmekordselt üle ja aktsia hind on ka natuke üle IPO hinna. Seetõttu arvan, et LHV saavutas selle, mida läks börsile tegema. Tänaseks on olemasolevatel investoritel likviidsus ja uutel investoritel võimalus aktsiaid osta. Positiivne on ka see, et IPO lisab läbipaistvust. Börsile tulekuga suureneb läbipaistvus nii hoiustajatele kui ka investoritele. Ma ise pean seda positiivseks arenguks Eesti ettevõtluskeskkonnas.

Kas Inbank plaanib ka aktsiaemissiooni?

Oleme ikka plaaninud. Kõigepealt võlakirjaemissioon ja siis hiljem toome aktsiad börsile. Praegu oleme aktsiate börsile toomiseks veel liiga väikesed. Siiamaani oleme enda kasvu suutnud seniste aktsionäride ringiga ära finantseerida. Kui kasvame sama kiirelt edasi ja plaanime minna uutele turgudele, on oluline avada võimalus kaasata kapitali börsi kaudu. Mingis mõttes on see ka ettevõtlusstiili küsimus – me tahame olla avatud ettevõte.

Teine pool on see, et aktsia on nagu ettevõtte enda valuuta, millega saab teha tehinguid, osta üle või ühineda. Selle kasutamine aitab Inbankil paremini areneda ja see sunnib tegema kvaliteetsemat tööd. See annab ka võimalusi, olemaks tulevikus paindlikum, ning annab ka olemasolevatele investoritele likviidsust.

Kuidas Tallinna börsile võiks elu sisse puhuda?

Eks me niimoodi puhumegi, kui ettevõtjad nagu meie või LHV tulevad ise turule. Ma olen rääkinud ka FinanceEstonia kontekstis, et riik ikkagi võiks võtta plaani riigi omanduses olevate ettevõtete noteerimise börsil, kas või osaliselt. Pensionifondid võiks ka aktiivsemalt Eesti börsile investeerida. Kui institutsionaalset raha tuleb börsile rohkem, siis võib tekkida positiivne ring – kui rohkem ettevõtteid tuleb börsile, kohalik raha tuleb börsile, tekib rohkem mahtu ja see võib tekitada huvi välisinvestorites, mis teeks börsi veel atraktiivsemaks.

Loomulik alternatiiv arenenud majanduses on kapitaliturgude kaudu kapitali kaasamine ettevõtjate poole pealt. Täna see vereringe väga ei toimi ja põhiliselt käib kõik läbi pankade.

Pensioniraha, mida me kõik kohustuslikult säästame, võiks osaliselt toetada ka Eesti majanduse arengut.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. July 2016, 23:17
Otsi:

Ava täpsem otsing