Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hiidlane lõi veebiäridele petiste radari

28. juuli 2016, 16:00
Fraasi "verifikatsiooni šeriff" järgi nime saanud ettevõtte juht Kaarel Kotkas leiab, et idufirma on edukas siis, kui see lahendab mingi probleemi kümme korda paremini, kui seda varem tehti.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160728/NEWS/160729766/AR/0/Kaarel-Kotkas-.jpg

Aasta eest hakkas 21aastane Hiiumaa noormees arendama isikutuvastusteenust, mis jätab tema konkurendid üle maailma kaugele selja taha.

Kaarel Kotkas rajas firma Veriff, mis on juba aidanud suurimal kliendil Hansapostil järelmaksudega tekitatud kahju vähendada, tuvastades pettureid. Samuti teeb Veriff koostööd Inbankiga ja horisondil on leping Uberiga. Praeguseks on Veriff edukalt tuvastanud 1750 inimese isikusamasuse ning kõik petised tagasi tõrjunud.

Turgu on teenusele aga üle maailma. Nii näiteks selgus eelmisel aastal tehtud küsitluses, et 24% Ameerika investoritelt on varastatud krediit- või deebetkaardi andmeid, kirjutas Nasdaq. 2015. aastal varastati Ühendriikides umbkaudu 15 miljoni inimese identiteet, millest tulenev kahju ulatus üle 50 miljardi dollari, kirjutab identiteedivarguste uudiskülg Identity Theft. Suured numbrid. Mitmed allikad prognoosivad, et need kasvavad veelgi.

Kuidas Veriffi loomise mõtte juurde jõudsite?

Töötasin kunagi Transferwise'is, kus testisin nende identimissüsteeme. Seal nägin, kui tähtis on identiteedi hoidmine ning tuvastamine internetis. Tänapäeva tehnoloogia abil saab nutikas isik oma identiteedi jäljed kergelt ära kaotada. Kui olin lahenduse välja töötanud ning seda investoritele tutvustamas, viidi mind kokku e-residentsuse tiimiga, kes ütlesid mulle, et „Oh, Kaarel! See on just see, mis meid aitaks!“ Me olime identimislahendust juba niikuinii välja töötamas. Me lihtsalt mugavdasime oma teenuse seadusele vastavaks, et saaksime seda pakkuda ka Eestis.

Kas on veel ettevõtteid peale Veriffi, kes kaugidentifitseerimisega tegelevad?

Oleme silmad lahti hoidnud ja maad kuulanud, kuid sellist „täisteenust“ pakkuvat ettevõtet ei ole meie teada kuskil maailmas. Saksamaal tegutseb küll ettevõte, kes teeb pankadele videoidentifitseerimist, kuid meie tehnoloogiline taust on tugevam. Ühtlasi pole me ainult finantssektorile pühendunud. Lähiajal on suuremahuline koostöö algamas ka Uberiga.

Praegu on meie suurim klient Hansapost. Varem oli järelmaksuga ostu sooritamisel väga lihtne identiteeti varastada ning need tekitasid Hansapostile väga suuri kulutusi. Minus ärkas ohutunne – kuidas saab see nii lihtne olla? See oligi üks põhjus, miks identifitseerimisturule tulime ning mis aitas meil ka siseministeeriumile selgitada, miks on turvalisuse seisukohast väga tähtis, et me nende andmebaasidele ligipääsu saaksime.

Mainiste, et Saksamaal tegutseb ettevõte, mis pakub just videoidentimist. Kas on veel ettevõtteid, kelle kogemustest õppida ja kellelt inspiratsiooni ammutada?

On küll, kuid meie konkurendid teevad ainult visuaalset kontrolli, nad kasutavad natuke sellist „close enough“ (käib kah – toim) tehnoloogiat. Nad vaatavad visuaalselt, kas kõik klapib, ning kontrollivad, et inimesele poleks rakendatud finantssanktsioone ja et ta poleks terrorismi andmebaasides. See ongi juba nende jaoks okei. Testisime nende süsteemi ja saime väga lihtsate nippidega sellest läbi. Siis tekkiski tunne, et siin on ärivõimalus.

Kas ja millal plaanite välismaale laieneda?

Plaanime. Esialgu aga tegeleme oma praeguste klientidega. Tahame näha, mis suunas turg liigub. Meie praegused kliendid omavad palju ettevõtteid ka teistes riikides ning saavad meid nendele turgudele vahendada. Juba praegu toimuvad meil läbirääkimised Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides, proovime sinna jalga ukse vahele saada.

Huvitav on, et hoolimata sellest, et oleme Veriffi küllaltki tasakesi ehitanud, on meiega ise ühendust võetud. Teema on väga-väga kuum ning seda mitte ainult finantssektoris ja jagamismajanduses, vaid ka näiteks sotsiaalmeedias ja tutvumisportaalides. Näiteks on Linkedin-is 460 miljonit kontot, millest 40 miljonit on võltsid. See tähendab nende jaoks suurt püsikulu – serverite pidamine, portaali usaldusväärsuse kaheldavus jne. Siinkohal aitaks ka neid identimisteenus – kui tõestad, et oled see, keda väidad end olevat, saab panna su nime kõrvale lisalinnuksese. Veebilehe usaldusväärsus ja turvalisus kasvab.

Eestis olete olnud algusest saati seadusloome juures, kuidas aga jõudsite ja jõuate välisriikidega kokkuleppele, et nad oma riiklikud andmebaasid teile avaksid?

Ütleme nii, et ega see kerge ei ole. Erafirmat niisama lihtsalt ei usaldata. Samas, tehes koos klientidega lobitööd, tõestamaks, kui tähtis on meie loodav turvalisus, on see võimalik. Käime esinemas, korraldame workshop'e rääkimaks, millised on erinevad pettusevõimalused ning kuidas koostööd tehes saaksime identifitseerimisprotsesse turvalisemaks muuta. See on aga aeganõudev. Riiklik bürokraatia on alati aeglane, kuid praegu on näha, et koostöö sujub ja me saame tasakesi edasi liikuda.

Milliste Eesti pankadega koostööd teete?

Hetkel Inbankiga. Olgugi, et meil on läbirääkimised lõpusirgel veel mitme pangaga, pole mul läbirääkimiste konfidentsiaalsuse tõttu võimalik rohkem kaarte avada. Kuid lähitulevikus on uudiseid oodata.

Kas teie arvates võiks veel midagi seadustes muuta, et Eestit potentsiaalsetele e-residentidele atraktiivsemaks muuta?

Üks näide oleks, et praeguse rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse järgi on ühe kuu jooksul lubatud eraisikul teha 10 000 ja juriidilisel isikul 25 000 euro eest tehinguid. Kui e-resident tahab Eestisse firma luua või siia investeerida, jäävad need piirangud väikseks. Suuremad limiidid tooksid kasu ka Eestis elavatele eraisikutele, sest võimaldaks elavdada konkurentsi finantsasutuste vahel, mis alandaksid kokkuvõttes finantsteenuste hindu lõppkasutaja jaoks.

Meie lahenduse abil saab näiteks Inbankis hoiuse avada vähemalt sama turvaliselt kui pangakontoris, olenemata sellest, kas hoiuse suurus on 10 000 või 100 000 eurot. Lisaks, kui inimene võtab uue auto liisingusse, siis miks peaks ta parima pakkumise nimel mitu päeva ootama ja pangakontorit külastama?

Praegu on siiski suurpankadel oluline konkurentsieelis tänu suuremahulisele kliendibaasile. See on andnud neile võimaluse kehtestada võrdlemisi kõrged intressimäärad ja väikepankadel on nendega keeruline konkureerida. Valitsussektor saaks selle probleemi kaotada, kuid see eeldab limiitide suurendamist. Meil on suuremate limiitide õigustamiseks nüüd pangakontori telleri täpsust ületav tehnoloogiline pädevus olemas. Seega võiks seaduses olevad limiidid tulevikus üle vaadata.

Olete e-residentsuse programmi direktori Kaspar Korjusega arutanud, millal töö selles suunas võiks pihta hakata?

Eks see töö käib kogu aeg. Pidev suhtlemine, kaalumine, mõtlemine. Eks see on seadusandja perspektiivist mõistetav, et nad tahavad tasakesi liikuda. Üks kõige suurem rahapesu risk ongi see, kui sa ei tea sissetuleva raha päritolu.

Eesti populatsioon on 1,3 miljonit. Kui Taavi Kotka (majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler – toim.) eesmärk on Eestisse 2025 aastaks tuua 10 miljonit e-residenti, siis väljast Eesti pankadesse jõudva raha hulk on oluliselt suurem kui see, palju akumuleerub Eesti sisemajandusest. See võibki panna seadusandja kahtlema, kuna nad ei teaks selle raha täpset päritolu. Nad on üritanud samm-sammult minna, vaatamaks, kuidas see protsess välja näeb.

Tüüpiline e-resident on ettevõtlik, tal on elus kindlad sihid ning soov avada Euroopas juriidiline keha. Kuid mõistan seadusandja ettevaatlikkust, vältimaks võõra päritoluga raha kontrollimatut liigutamist läbi Eesti sisemajanduse.

Veriff loodi eelmise aasta 20. oktoobril. Kuidas majanduslikus mõttes siiamaani läinud on? Millised on lähituleviku prognoosid?

Tegelikult algas arendus juba augustikuus. 20. oktoobril loodi osaühing. Ma ei hakkaks arvudest rääkima. Oleme suurendanud ühe aastaga enda ettevõtet mitmekordselt ning usun, et meil on lootust juba tänavu rahvusvahelisel areenil suuri tegusid teha. Räägin ümarat juttu põhjusega – sa kunagi tegelikult ei tea, kuidas asi läheb. Aga väljavaated on head. Teame, kui suuri asju on võimalik teha nii päeva, kuu kui aasta jooksul.

Seega on eesmärgiks globaalne turg. Rõhk on kasvul, mitte kasumil?

Jah. Idufirma on edukas siis, kui ta lahendab mingit probleemi vähemalt kümme korda paremini, kui seda varem lahendatud on. Me usume, et suudame seda ning kavatseme vähemalt lähiaastatel kõik tulud refinantseerida. Tahame pakkuda võimalikult head teenust võimalikult laialdaselt.

Mitu inimest ettevõttes töötab? Kui palju olete aasta jooksul töötajaid juurde palganud?

Siinkohal on märksõnaks tark outsource'imine (töö väljastpoolt firmat tellimine – toim). Kui on vaja spetsiifilist pädevust, siis ei ole seda tingimata vaja ettevõtte sees omada. Kui sa tahad kord nädalas endale ühe õlle lubada, siis ei pea selleks tervet vabrikut üleval pidama.

Tänaseks on meie tiimis 12 inimest, kellega koostöös ühise eesmärgi nimel pingutame. Liigume tasakesi, kuid meie meeskond kasvab järjepidevalt. Igatahes on töökuulutused üleval, kuid me ei otsi oma ettevõttesse töötajaid, otsime meeskonna liikmeid. Me tahame inimesi, kes toovad ettevõttesse uut pädevust, värskeid mõtteid ning tahaksid midagi suurt ära teha.

Kui olla kogu aeg koos sarnaselt mõtlevate inimestega, siis sa lõpuks teedki toodet endale. Nii ongi hästi mugav kontoris olla... Me ei ütle kunagi ära inimestele, kes meiega ühendust võtavad ning kes tõestavad ära, et nad on meie jaoks õiged. Usun, et meeskond võib aastaga kahekordistuda küll.

Millal saab reaalsuseks see, et Eestis elavad inimesed saavad kohalikes pankades konto avada ilma kontorisse minemata?

See on reaalsus sügisel. Seadus võeti vastu, määrused on veel kooskõlastamisel.

 

Mitmeastmeline protseduur

Protsess algab sellest, et isik on panga veebilehel, kus ta täidab esmalt erinevad KYC (tunne oma klienti – toim) küsimustikud, milles annab infot näiteks oma maksuresidentsuse jms kohta.

Pärast seda otsustab pank, kas soovib kliendiga koostööd teha või mitte. Kui soovib, antakse kliendile isiku tuvastamiseks kaks võimalust – tulla kontorisse või identifitseerida end läbi Veriffi videoidentimise.

Kui inimene otsustab Veriffi kasutada, tutvustatakse talle esmalt, mida identifitseerimisprotsess endas hõlmab. Seejärel peab ta andma Veriffile loa enda isikuandmete kasutamiseks.

Nende abil saab Veriff teha päringuid riiklikesse andmebaasidesse, selgitamaks välja, kas isik on see, kes ta väidab enese olevat. Järgmiseks lülitub klient meie veebiliiklusesse. Seal peab ta veebikaameraga tegema mõned pildid, esmalt endast, seejärel oma dokumendi kummastki küljest.

Pildid tehtud, hakkab Veriff automaatselt saadud infot töötlema – kontrollima andmebaasidest dokumentidel olevate koodide valiidsust ning algoritmidega tuvastama, kas dokumendifotol oleva inimese näojooned kattuvad end pildistanud inimese omadega.

Kui Veriff saab sellega ühele poole, järgneb intervjuu meie klienditeenindajaga veebikaamera vahendusel. Tema vaatab kogutud andmed üle, esitab täpsustavaid küsimusi ning annab lõpliku hinnangu. Kui see on positiivne, on isikusamasus tuvastatud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. July 2016, 16:04
Otsi:

Ava täpsem otsing