Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soomlased jooksevad Eestile tormi

    Turistid Raekoja platsil.Foto: Andras Kralla

    Sel aastal külastavad soomlased jälle aktiivsemalt Eestit ning võivad prognoosi järgi püstitada koguni rekordi.

    Sel nädalal Soome majanduslehele Kauppalehti ja Äripäevale sama kinnitanud EASi Turismiarenduskeskuse välisesindaja Soomes Toomas Tärk ütles, et sel aastal oodatakse Soomest pärit ööbijate suhtes Eesti majutusasutustes kindlasti rekordaastat. „Kui me vaatame ka üldarve, siis on nii Eesti välisturud kui ka Eesti siseturism vähemalt praegu positiivselt tõusujoones," toonitas Tärk. "Loomulikult aasta lõpuni on veel pool aastat aega, et see otsustab väga palju,“ lisas ta.
    Kauppalehti kirjutas koguni, et Eesti purjetab kõige aegade turistide rekordi kursil, kus hotellide täitumus on 90%, kusjuures keskustes suisa 100%.
    Statistika näitab, et tänavu viie kuuga on Soome turistid ööbinud Eestis 568 386 korda, mis on läbi aastate parim viie kuu tulemus. Senine edukaim aasta oli aga 2013, kui Soome turistid ööbisid Eestis 1 691 035 korda.Samas turistide arvu poolest oli rekord­aasta 2014, millele tänavused numbrid jäävad alla. Kui tänavu viiega kuuga on Eesti hotellid ja majutusasutused majutanud 307 552 soomlast, siis kaks aastat tagasi oli see number 308 292.
    Hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees ning Tartu hotellide London ja Pallas juhatuse esimees Verni Loodmaa ei saanud aru, millistele andmetele tuginedes Tärk ja Kauppalehti selliseid järeldusi teevad, et Eestis tuleb tänavu rekordaasta. Tema sõnul näitab viie kuu statistika, et turistide seas on olnud mõõdukas tõus kogu Eestis. „Kui me vaatame Tartu statistikat, siis see tõus on olnud väiksem kui Eestis keskmiselt,“ lausus ta.
    Soomlaste osakaal Eesti sissetulevas turismis on Loodmaa sõnul ülioluline, moodustades ühe kolmandiku. See on kahtlemata tervitatav, et see osakaal on suurenenud, aga tema sõnul ei tasu unustada seda, et eelmisel aastal soomlaste osakaal vähenes. Maikuus oli hotellijuhi sõnul soomlaste osakaal 4% suurem võrreldes möödunud perioodiga.
    Hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Maarika Liivamägi ütles, et tema hinnangul peaks olema turistide külastatavus möödunud aasta tasemel. „Paljud hotellid väidavad, et aasta on suhteliselt sarnane möödunud aastaga,“ märkis Liivamägi. Loomulikult, kui on suured üritused, on täitumus tema sõnul päris korralik.
    Liivamägi ei olnud kuulnud, et mõnes hotellis võiks olla täitumus 100%, nagu väitis Tärk Kauppalehtile. Loodmaa sõnul on hotellide täitumus 70-80% piirimail. Liivamägi sõnul on praegu vara öelda, kas tuleb rekordaasta.
    Eesti turismitööstus teinud väga kõva tööd
    Ühe põhjusena, miks soomlased on hakanud Eestit taas enam külastama, nimetas Tärk seda, et nii Eesti hotellid kui kogu Eesti turismitööstus on teinud väga kõva tööd eriti lähiturgudel Soomes, Lätis, Rootsis, aga ka Venemaal. Tegelikult ka Venemaalt saabuvate turistide arvu langus on Tärgi hinnangul seisma jäänud. „Hetkel veel parimate aastatega võrreldes tugevalt miinuses, aga vähemalt enam nii suurt langust ei ole,“ märkis Tärk.
    Tärgi sõnul oli eelmisel aastal Soomes väga suur ikaldus Soome enda majandusolukorra tõttu. „Inimesed lihtsalt ei reisinud,“ lausus ta. See on ka üks põhjus, miks soomlastest turistide arv on hakanud kasvama, et kaua sa ikka reisimata oled. „Tundub, et Eesti on endiselt väga huvitav Soome turistidele. Eestisse tullakse peredega, eriti suvel. See aasta-aastalt kasvab,“ lisas ta.
    Tõenäoliselt püütakse Tärgi sõnul Tallinnast väljapoole minna, kui tehakse pikem reis, näiteks Pärnusse, Tartusse või Saaremaale. Kui rääkida peredest, siis huvitutakse Lottemaast ja Pärnus rannast ning spaadest.
    Tartu on tema sõnul kindlasti uus ja huvitav sihtkoht, ennekõike AHHAA keskus ja lastemuuseumid. „Loomulikult on Tallinn see, kus soomlasi kõige rohkem käib ja ööbib. Umbes üle poolte soomlaste ööbimistest toimub pealinnas,“ rääkis Tärk.
    Soomlased armastavad Eestisse tulekul kasutada reisikorraldajaid, ja üha enam tullakse ka oma autodega. Tärgi sõnul autodega reisijate arv aasta-aastalt kasvab. „Praegu on põud, kuna autod ei taha ära mahtuda laevadele,“ nentis ta.
    Eesti Panga tehtud statistika turistide mobiiltelefonide positsioneerimise kaudu näitab aga, et tegelikult tuleb Eestisse lausa 30% rohkem turiste, kuna ööbitakse kas tuttavate juures või üüritakse korter Airbnb.ee kaudu, kust ametlikku statistikat ei saa.
    Tärk märkis, et Eestis saab sama raha eest, mida Euroopa majatusasutustes küsitakse, tunduvalt paremat kvaliteeti, ja see on ka kindlasti üks põhjus, mis paneb turistid siia tulema. „Oleme hinna poolest väga kvaliteetne sihtkoht,“ toonitas ta. Lisaks mängib ka turvalisus suurt rolli. Ta tõi näiteks Türgi, kuhu ei mindaks isegi siis, kui inimestele pakutakse sinna tasuta reisida.
    Tartu hotellid hinnalõksus
    Tänavu suvel ei ole Tartu hotellinduses olnud midagi üllatavat, möönis Loodmaa, kes on olnud selles töösharus üsna pikalt. Eesti on ju sellises kliimavöötmes, kus suvi on turistide olulisim liikumise aeg, ja erandiks ei ole ka see suvi. „Kui võrrelda paari varasema aastaga, siis mingit olulist muutust ei ole märgata,“ lisas ta.
    Loodmaa sõnul ei olnud neil võimalik tõsta hotellitubade müügihinda. „Oleme suhteliselt hinnalõksus, kus nõudlust küll on, ainult et kõrgema hinna puhul nõudlus kohe väheneb, mis omakorda teeb elu suhteliselt keeruliseks,“ märkis ta. „Ei ole mingi saladus, et kõikvõimalikud kulud, eelkõige tööjõukulud, on viimastel aastatel selles tööstusharus tõusnud.“
     
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.