Brexit ja kaubandus - britid üritavad üksi

Referendumi eel oli Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise (nn Brexiti) pooldajate üks argumente, et ELi kammitsast vabana saavad britid sõlmida oma majanduse jaoks hoopis soodsamad kaubanduslepingud ning sõlmida need eelkõige maailma nende riikidega, kus majanduskasv on kiirem kui kiduvas Euroopa Liidus. Tähtsamate partneritega võivad kokkulepped koos olla juba 12-24 kuuga, väitis kampaania ajal David Davis, kellest on tänaseks saanud peaminister Theresa May valitsuses EList lahkumiskõneluste eest vastutav minister.

Referendumi järel ilmnes „ootamatult“, et Suurbritannial pole selleks isegi piisavalt kompetentseid läbirääkijaid, sest viimased neli aastakümmet pole neid ekstra vaja olnud. Kaubanduskõnelusi on Rooma lepingust saadik pidanud liikmesriikide eest Euroopa Liit. Nüüd tuleb kiiresti palgata sadu eksperte. Teisalt pole Suurbritannia veel ära otsustanud, milliseks kujunevad suhted Euroopa Liiduga lahutuse järel. Kas see peaks tähendama näiteks ka Suurbritannia lahkumist Euroopa Liiduga ühisest tolliliidust – nii nagu on Norra suhe ELiga. See oleks eeldus rohkem Suurbritannia huvidest lähtuvate kaubanduskokkulepete sõlmimiseks, kuid võib kaasa tuua hulga bürokraatiat ja lisakulu, kui ELi piiril tuleb hakata kaupade päritolu tõestama. Lisaks veel eraldi teemade pundar piiri taastamisest Põhja-Iirimaal.

Kuni aga pole selgust, milliseks kujunevad Suurbritannia ja Euroopa Liidu kaubandussuhted, ei kiirusta ka teised riigid brittidega midagi kokku leppima.

„Praktilise poole pealt ei ole võimalik Suurbritanniaga kaubanduse ja investeeringute üle eraldi läbirääkimisi pidada, kuni vähemalt mõned põhiküsimused ELi ja Suurbritannia edasistest suhetest paika pole saanud,“ ütles USA kaubandusläbirääkija Michael Froman ajalehe Financial Times vahendusel.

Ka USA välisminister John Kerry kinnitas briti kolleegi Boris Johnsoniga kohtudes, et USA on küll valmis Suurbritanniaga vabakaubanduslepingu üle läbi rääkima, kuid enne kui riik pole EList lahkunud, ei ole midagi võimalik alla kirjutada.

Kanada kaubandusministri Chrytia Freelandi sõnul on riigi jaoks praegu esmatähtis ratifitseerida ja jõustada Euroopa Liiduga kuus aastat läbirääkimisel olnud vabakaubandusleping. Nii ei saa minister Liam Foxi sõnul „viljakad kõnelused“ Kanadas praegu palju enamat tähendada, kui maa kuulamist ja üldist suhete sõlmimist.

Positiivset huvi vabakaubanduslepingu vastu on ilmutanud ka Austraalia.

Suurbritannia peaminister Theresa May ja uus rahandusminister Philip Hammond ei ole veel veendunud, et tolliliidust lahkumine oleks parim lahendus, kirjutas Financial Times. Nii tõttas Liam Fox sündmustest ette, kui väitis juulis USAd külastades, et vabakaubandusleping ELiga oleks Suurbritanniale kasulikum kui tolliliitu kuulumine. Need läbirääkimised jäävad teise ministri – David Davise – pädevusse.

Kui britid oma seisukohad paika saavad ning esitavad ametliku taotluse EList lahkumiseks (nn Artikkel 50), peavad teised liikmesriigid esmalt oma seisukoha kujundama ja alles siis saavad kõnelused peale hakata. Kõik see võtab aega. Lisaks on tuleval aastal mitmes liikmesriigis - Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis - valimisaasta, mis võib hoiakud brittide suhtes ebasoodsaks muuta.

Nii on spekuleeritud, et sisulised kõnelused saaksid alata alles 2017. aasta lõpu poole. 2019. aastal toimuvad aga juba Euroopa Parlamendi valimised, kus kokkulepe brittidega võib samuti kuumaks kampaaniateemaks saada. Ühtlasi peab parlamendi uus koosseis Suurbritannia EList lahkumise tingimused heaks kiitma.

Liam Fox prognoosib, et aastaks 2020 on Suurbritannia ja EL suhted ära klaarinud.

Ühe võimalusena on nimetatud ka seda, et Suurbritannia lähtub edasistes kaubandussuhetes WTO põhimõtetest. Kuid WTO juht Roberto Azevedo on korduvalt hoiatanud, et mingi lihtne lahendus see ei ole. Ka Suurbritannia „lahti harutamine“ Euroopa Liidu kokkulepetest WTOs võib olla väga vaevaline, kui mõni organisatsiooni 164 liikmesriigist peaks tahtma mõnel enesele olulisel teemal pikemalt läbi rääkida. Kokkuleppeks WTOs on vaja kõigi riikide nõusolekut.

Brexiti pooldajad visandasid tihedamaid suhteid ka Hiinaga ning äsja kinnitas Hiina kaubandusministeerium uuesti, et Hiina on valmis avatud meelega Suurbritanniaga võimaliku vabakaubanduslepingu üle läbi rääkima.

Paraku on Hiina ja Suurbritannia majandussuhted saanud värskelt tagasilöögi – peaminister Theresa May tõmbas äsja ootamatult pidurit suurele tuumajaama projektile, kus hiinlased oleksid kaasinvestorid. May on olnud Hiina investeeringute suhtes skeptiline ja veelgi otsesemalt on oma skepsist ja võimalikke julgeolekuriske alla jooninud May mõjukas kabinetiülem Nick Timothy. Hinkley Point C tuumajaamaprojektil on siiski ka muid küsitavusi - see võib riigile ja briti elektritarbijatele äärmiselt kulukaks minna. May võttis sügiseni aja maha.

Hiinlastele on projekt väga tähtis muu hulgas oma tuumatehnoloogia tulevikuväljavaadete pärast - just see kokkulepe oli mullu sügisel toimunud Hiina presidendi Xi Jinpingi Suurbritannia riigivisiidi üks tähtsündmusi. Nüüd kirjutas Hiina riiklik uudisteagentuur Xinhua brittide kõhklusi kommenteerides, et otsus ei sea küsimärgi alla üksnes Suurbritannia avatust välisinvesteeringutele, vaid ka „kuldse ajastu“ Suurbritannia ja Hiina suhetes, mille edendamisele David Cameroni valitsus erilist rõhku pani. Partei häälekandja Global Times aga vihjas, et projektiga viivitamine kahjustab ka võimaliku vabakaubanduslepingu väljavaateid. „Iga vabakaubandusleping vajab aastaid läbirääkimisi, mis eeldab kahepoolsete suhete stabiilsust ja jätkusuutlikkust,“ kirjutas väljaanne.

Euroopa Liit peab Hiinaga kõnelusi investeeringute lepingu üle. Võimaliku vabakaubanduslepingu teel on muu hulgas ees erimeelsused Hiinale turumajandusega riigi staatuse andmise üle.

Brexiti pooldajad tõid Suurbritanniale eeskujuks Šveitsi ja Hiina vahel sõlmitud vabakaubanduskokkulepet, kuid kriitikud osutavad, et leppe tingimused on Hiinale soodsamad. Hiina kaubad saavad kohe pea täies ulatuses tollivaba pääsu Šveitsi turule, vastupidises suunas on viivitusi rohkem. Brittidelt võib Hiina vabakaubanduslepingu eest nõuda näiteks eelisinvestori staatust, kommenteeris Brüsseli mõttekoja ECIPE teadur Fredrik Erixon portaalile EurActive.

Välisinvesteeringud ja võimalik vajadus strateegilisi sektoreid ülevõtmiste eest kaitsta on omakorda Theresa May uue tööstusstrateegia teema, mille sisu üle on toimunud alles esimesed koosolekud.

Juulis ametisse asudes rõhutas May, et tahab brittide Euroopa Liidust lahkumisest kindlasti eduloo teha. Üks osa sellest on vabakaubanduse võimaluste ära kasutamine ja kokkulepete sõlmimine partneritega üle kogu maailma. Mitmel pool – eriti nähtavalt USA presidendikampaanias ja Euroopa Liidus – tõukab avalik arvamus paraku trendi pigem vastupidises suunas.