Karli Lambot: laienesime kummalisse riiki

07. august 2016, 08:45
ACE Logistics Grupi juht Karli Lambot usub, et väga head ettevõtet eristab teistest järjekindlus.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160807/NEWS/160809858/AR/0/Karli-Lambot.jpg

ACE Logistics Grupi juht ja Eesti suurima majanduskonverentsi Äriplaan 2017 esineja Karli Lambot räägib, et viimane riik, kuhu laieneti, oli Valgevene, ja lisab, et see on otsekoheselt öeldes üks kummaline riik.

Millega ACE Logistics Grupp praegu tegeleb?

Oleme tubli kohalik rahvusvahelist logistikatransporditeenust pakkuv ettevõtete grupp ja meie jaoks kõige olulisemad küsimused on, kuidas ägedas rahvusvahelises konkurentsis hästi hakkama saame ja oma positsioone kaitseme. Viimasel kümnel aastal on meie strateegia selgesti olnud uutele turgudele minek, mis on ka olnud üks konkurentsieelis. Tasapisi oleme laienenud ja kaalume võimalusi, mis veel võimalik on, millisesse järgmisesse riiki minna, kuid midagi väga selget ei ole.

Kuidas on laienemine läinud?

Viimane riik, kus me end avasime, oli Valgevene ja see on otsekoheselt öeldes üks kummaline riik. Alati, kui ma seal käin, meenutab see mulle väga minu lapsepõlvekodu Kohtla-Järvet, nii et emotsioonid on väga mitmekesised. Hoolimata sellest, milline see riik ja kord seal on, leidub seal väga palju tublisid inimesi, kellega oleme kokku sattunud. See on väga tore, mida nad seal teevad, ja selle keskkonna kohta, mis seal on, läheb täiesti hästi.

Kuidas äri tegemine Valgevenes välja näeb?

See ei erine väga palju sellest, mida igapäevaselt äri tegemise all mõistame. Eraettevõtlus on seal põhimõtteliselt lubatud, kuid seal on hulk klausleid – raamatupidamiskohustus on teistsugune ja palju jäigem, riik kontrollib ettevõtete palgataset kaudsete meetmetega, kuid riigi poolt on väga palju ettekirjutusi. Esimesel aastal, kui olime kahjumis, saatis maksuamet meile selgesõnalise ja konkreetse kirja, küsides, millal me kahjumist välja tuleme ja kas kavatsemegi nii jätkata. Selliseid detaile on seal palju. Loomulikult on seal ka ikka veel teatud liiki korruptsiooni, mis igapäevases askeldamises alati silma ei torka.

Kuidas teie korruptsiooniga kokku olete puutunud?

Meie eelis on see, et teenindame pigem ikkagi Valgevenes väiksema ja keskmise suurusega ettevõtteid, üldjuhul ikkagi eraettevõtteid, ja need otsused, mida omavahel klientidega teeme, on selgelt majanduslikud otsused. Seal ei ole me mingi surve all olnud, et peaks kuidagi millegagi kaasa minema. Aga oleme väga selgesti põhimõtteliselt ka otsustanud, et pole kunagi kellelegi altkäemaksu andnud ja ei hakka andma ka, siis jääb lihtsalt äri ära ja mis seal ikka. 

Statistikaameti andmeil vähenes ettevõtete kasum esimeses kvartalis enamikul tegevusaladel. Kuidas teie ettevõttel läheb?

Esimeses kvartalis ACE Logisticsi kasum ikka kasvas ja eelmisel aastal kasvas kasum ka kenasti, aga see kasv ei olnud väga suur. Tegelikult on selle uudise numbrid väga ilmekad, et kui ühes kvartalis teenivad kõik Eesti ettevõtted kokku 512 miljonit eurot, mis on 12% vähem kui eelmisel aastal, siis tegelikult pole need numbrid üldse suured ja 12% langus on väga järsk. Sellest oleme kõik juba aru saanud, et ühe või kahe kvartali põhjal kaugeleulatuvaid järeldusi ei tasu teha, kuid ma ei imestaks, kui see on pikema trendi osa, sest kui majanduskasv on väga tagasihoidlik ja ettevõtted on selgesti kulude surve all, siis kahjuks on see loomulik. See ei ole tore ja see on kõige esimene indikaator, mis võib ettevõtteid panna järele mõtlema, kas on tarvis investeerida või mitte – kui kasumit ei ole, siis investeerimisotsustest pigem loobutakse või tõmmatakse plaane kokku. Statistikaameti andmed kogukasumi kohta on tegelikult terve riigi jaoks väga tõsine number.

Teil on plaanis investeerida?

Jah, teeme investeeringuid siis, kui läheme uuele turule. Kinnisvarasse või uude tehnikasse me ei pea investeerima ja selliseid investeeringuid tavaliselt ei tee, aga uued plaanid on ees ja oleme ka uusi laopindu ja terminale terves Baltikumis avamas. Oleme enda tuleviku suhtes ikka optimistlikud.

Toetate Xdreami seiklusspordisarja, eestlasi seiklusspordis Brasiilias ja ka orienteerumise MMi Eestis. Miks ja kuidas te sellise tegevuseni jõudsite?

Lõpuks ikka läbi isiklike kogemuste. Olen pikka aega tegelenud orienteerumisega ja selle spordi toetamine on suuresti minuga isiklikult seotud. Lisaks oleme püüdnud ka mitmekülgsemad olla – toetanud lastekodusid ja neid inimesi, kes endaga väga hästi hakkama ei saa. Oleme toetust püüdnud kahte osasse jagada – need, kes väga tublilt liiguvad, ja need, kes on suuremates raskustes.

Võistlete ise ka orienteerumises?

Jah, alles hiljuti osalesin ACE Xdreami Rummu osavõistlusel. Ma teen küll vähem kui mõned aastad tagasi, aga olen sellega väga tõsiselt tegelenud ja osalenud ka MMidel korduvalt.

Kas Eesti pakub piisavalt võimalusi arenguks?

Loomulikult on väga palju asju hästi ja ka väga mitmeid asju halvasti, kuid Eesti häda on see, et meid on alati vähe olnud. Kui tööealine elanikkond pidevalt väheneb ja majandus kasvab aastas vaid paar protsenti, siis on majanduskasvu saavutamine topelt raske. Hiina on hoopis teises olukorras, kus tööealine elanikkond kasvab ja sellele lisandub veel majanduskasv – seal on palju lihtsam. Selgesti kõige suurem häda on see, et eestlasi on vähe, ja hullem on see, kui meid vähemaks jääb, eriti just tööealist elanikkonda. See on selge murekoht.

Töötajaid on ettevõttes piisavalt?

Kokku on ettevõttes umbes 130 töötajat ja vahel tuleb loomulikult uusi inimesi otsida, kuid väga keeruline see meie jaoks ei ole. Meil on ettevõttes väga paljudel töötajatel on keskmiselt ligi kümme aastat kogemust – oleme hästi kohapaiksed oma heade ja vigadega.

Mis eristab väga head ettevõtet sellisest tavalisest ettevõttest?

Arvan, et neid vastuseid on väga palju ja eduka ettevõtte jaoks on kindlasti väga palju retsepte, aga mina arvan, et kõige lihtsam on see, et peab olema järjekindel. Töötajad ja kõik juhid peavad olema järjekindlad. Loomulikult kõik inimesed teevad vigu ja kui enda tööalasele karjäärile mõtlen, siis on olnud mingi vigade jada, aga kui need vead on piisavalt väikesed, siis saab edasi minna. Kogu aeg tuleb püsti tõusta ja edasi minna. Ega äris, mida ümberringi näha võib, pole väga paljud mingisugused suurepärase mõistusega geeniused, aga nad saavad hakkama, sest neil on võitlusinstinkt ja tahe asju hästi teha. Kui seda järjekindlalt teha, siis saabki edukas olla.

Mis on olnud teie kõige suurem viga?

Nagu enamik ärisid, oleme ka meie ikkagi inimestekesksed – enamik kulusid on tööjõukulud, investeerime inimestesse ja kõige suuremad vead on minul ka olnud inimestega. Tagantjärele targemana minevikku vaadates olen mõnikord kergekäeliselt, otsekoheselt ja mõnikord halvasti ümber käinud inimestega.

Olete oma vigadest õppinud?

Arvan, et olen leebemaks muutunud. Mäletan, et kui esimesed kümme aastat töötasin, siis ükskord mõtlesin, et kui palju inimesi olen tööle võtnud, ja jõudsin kohe ka järeldusele, et olen peaaegu sama palju ka lahti lasknud. Eks see noorusaegne tormakus ja uljus väljendus ka inimestega liigses mittehellas ümberkäimises.

Kas kahetsete, et läksite poliitikasse?

Ei kahetse, sest minu jaoks oli see kogemus tulemuslik, sest sain aidata kaasa uue erakonna sünnile ja sain tuttavaks paljude huvitavate inimestega.

Kas tulevikuplaanis on uuesti poliitikasse minna?

Selgeid plaane mul ei ole, kuid kedagi aidata poliitikas olen alati püüdnud ja mõnda erakonda siiamaani aitan nõu ja jõuga. Erakondliku mitmekesisuse suurendamine ja kohalike jupijumalate vähendamine pakub mulle huvi.

Kas poliitikas olemine mõjutas ka teie ärisid?

Ei mõjutanud. Mäletan, et kui avaldasin oma esimese artikli olemasoleva poliitilise süsteemi kohta, siis mõtlesin küll järele, et kas mind on võimalik kuidagi mõjutada. Arvan, et olen nii sõltumatu, et väga mõjutada mind ei saa. Kartsin küll alguses, kuid ei ole tähele pannud, et see kuidagi ärisid mõjutas. Arvan, et enamik inimesi mõtleb ja kardab liiga palju – ei tohi karta!

Keda teie kuulate enda äriplaane tehes?

Mina kuulan ja loen rahvusvahelisi autoriteete, sest oleme rahvusvahelises äris ja meie konkurendid on kõik suured rahvusvahelised ettevõtted. Püüame aru saada, millise tegevusloogika ja sihtide alusel nemad tegutsevad. Eeskujusid on palju, kuid mina panen tähele üldjuhul seda, mis toimub Eestist väljaspool – näiteks suuremate lennukompaniide ja logistikafirmade juhtide tegemisi.

Keda te Äriplaani konverentsil kõige rohkem kuulda tahate?

Arvan, et seal on kõik inimesed huvitavad, aga vaadates seda nimekirja, siis Graanul Invest on kindlasti ettevõte, mis on Eestis väga hästi hakkama saanud ja leidnud selle niši, milles on võimalik kohalikule toorainele toetuda, nad on oma otsuseid senimaani väga hästi teinud. Mind küll huvitab, kuidas inimesed julgelt ja asjalikult oma asju teevad. Härra Kirjaneni kuulaksin kindlasti Äriplaani konverentsil.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. August 2016, 23:48
Otsi:

Ava täpsem otsing