Türgi ja Venemaa soojendavad suhteid

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 7. august 2016 kell 14:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Türgi ja Venemaa soojendavad suhteid
Türgi president Recep Tayyip Erdogan ja Venemaa president Vladimir Putin läinud aasta septembris Moskvas.Foto: Scanpix/Reuters
Läbikukkunud riigipöördekatse ja sellele järgnenud sündmused on järsult halvendanud Türgi ja lääneriikide suhteid, tuues lähenemise Venemaaga, samal ajal näevad äriringkonnad ja tootlust jahtivad investorid Türgis kõrgetest riskidest hoolimata teenimise võimalusi.
Reedel oodati agentuuri Moody’s otsust, kas säilitada Türgil investeerimisjärgu reiting või hinnata see rämpsuks, mis oleks sundinud mitmeid suuri rahvusvahelisi investoreid Türgi võlakirju portfellist välja viskama.
Otsust ei tulnud – Moody’s võttis lisaaega selguse saamiseks, kuidas riigis putši järel vallandunud "puhastus" võib mõjutada ärikliimat, institutsioone, majanduskasvu väljavaateid ja riigi võimet võlakohustusi täita. Kui Türgi reiting viimati mullu detsembris noateral vankus, joonis Moody’s alla, et investeerimisjärgu saab riigile säilitada vaid poliitiline stabiilsus ja majanduses juba ammu vajalike reformide käivitamine.
Stabiilsusest rääkida ei saa
Stabiilsuse asemel on Türgi sealtmaalt üle elanud Islamiriigi terrorirünnaku Istanbuli lennujaamas ning 15. juulil toimunud riigipöördekatse. Viimasele on valitsuse vastulöögina järgnenud massilised arreteerimised ja suurpuhastus riigiametites, kohtusüsteemis, meedias ja sõjaväes, et välja rookida USAs elava vaimuliku Fetullah Güleni käsilased, keda president Recep Tayyjp Erdogan süüdistab putši korraldamises. Äsja lubas president suurpuhastust laiendada ka Güleniga seotud ettevõtetele.
Moody’s märkis reedel, et riigipöördekatse küll ebaõnnestus, kuid tõenäoline on arvata, et probleemid Türgis sellest pigem süvenevad. Reitinguotsust on oodata kolme kuu jooksul. Agentuur S&P kärpis Türgi reitingu rämpsuks kohe pärast riigipöördekatset, Fitch hindab Türgit praegu veel investeerimisjärgu vääriliseks. Kas Türgi selle säilitab, sõltub Erdogani valitsusest, märkis Nomura International PLC analüütik Tim Ash.
Agentuur Bloomberg vahendas Saksa tööstushiiu Simens AG tegevjuhi Josef Kaseri arvamust, et praegu riigis toimuva taustal on pikemat arengut väga raske prognoosida. Mitu Türgis tegutsevat Rootsi ettevõtet nagu sularahakäitleja Loomis, rõivakett H&M ning pakendifirma TetraPak pole oma plaane Türgis muutnud, kuid jälgivad muutusi, kirjutas reedel Rootsi majandusleht Dagens Industri.
Türgi on juba pikemat aega olnud poliitiliselt keerulises olukorras, madalama riskitaluvusega investorid on Türgi finantsturgudelt tõenäoliselt juba ammu lahkunud, kirjutab oma kommentaaris Swedbank Investeerimisfondid ASi fondijuht Ene Õunmaa.
Tänase seisuga on Türgi aktsiaindeks XU100 alates aasta algusest euro vääringus üle 3% plussis. Viimase viie aasta keskmine tootlus aasta kohta on euro vääringus 2,6%. Selle aja sisse jääb nii üle 50% tõus kui ka sarnases suuruses langus. Hinnaliikumised on olnud väga suured ja suure tõenäosusega ka jäävad suureks.
Hoolimata terroriaktidest ja poliitilisest ebastabiilsusest kasvas SKP 1. kvartalis üle 4%. Riigipöördekatse mõju majandusele on veel vara hinnata – praegu oodatakse jooksval aastal pisut üle 3% majanduskasvu. Kõige enam kannatab turism ja sellega seotud sektorid.
Lähiajal on risk, et Moody’s jätab Türgi investeerimisjärgu reitinguta, mis võiks tähendada riigi jaoks kallimat laenuhinda. Riigi võlakirjad muutuksid sobimatuks investorite jaoks, kelle minimaalseks reitingupiiriks on investeerimisjärk. Kui reiting ei lange, liir ilmselt tugevneks.
Swedbank Ida-Euroopa fondi suurim positsioon Türgis on gaasimüüja Aygaz, mille tootlus aasta algusest on +20%. Oodatav dividenditootlus on 8-9%.
Türgi aktsiate hinnad on võrreldes teiste arenevate turgudega odavad. Ettevõtete 2. kvartali tulemused on seni olnud pigem tugevad, eriti panganduses.
Fondi portfellis ei ole me riigipöördekatse tõttu muutusi teinud. Muidugi mõjutas toimunu investorite meeleolu ning palju soovivad enne uute investeeringute tegemist näha olukorra stabiliseerumist. Samas toovad langenud hinnad turule uusi huvilisi. Volatiilsed ajad loovad huvitavaid võimalusi.
Läänevastasus kasvab
Demokraatia tulevik Türgis ja suhted lääneriikidega on suur küsimärk. Türgi süüdistab lääneriike, et need jäid liiga leigeks putšikatse hukkamõistmisel, hakates kohe kritiseerima Türgi valitsuse raskekäelist vastulööki. Sama heidab ette Rootsi endine välisminister Carl Bildt läinud nädalalal väljaandes Politico avaldatud artiklis. „Kas Brüssel magab või on lihtsalt ignorantne?“ küsib Bildt, märkides, et ELi liidrid oleksid pidanud kohe Türgisse sõitma ja nii tõsise juhtumi kui sõjaväelise riigipöördekatse ühemõtteliselt hukka mõistma. Venemaa president annab silmad ette, kus see häbi ots.
Suhteid on veelgi pingestanud Austria üleskutse liitumiskõnelused üldse katki jätta ja tunnistada, et Türgist ELi liiget ei saa – arusaamine demokraatiast on liiga erinev. Türgi on putši järel nimetanud isegi surmanuhtluse taastamise võimalust. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker hoiatas, et kõneluste lõpetamine oleks siiski tõsine välispoliitiline viga. Ohus on ka kokkulepe Türgiga ELi pagulaskriisi ohjeldamiseks.
USA puhul on ligi 70% türklastest veendunud, et Washington oli riigipöördekatsega seotud. Selliste väidetega on esinenud Türgi kõrged ametnikud ja seda süvendab riigimeedia. Erdogan nõuab USAs eksiilis elava Güleni väljaandmist, kuid USA kohtusüsteem vajab veenvamaid tõendeid vaimuliku süüst. Augusti teisel poolel sõidab USA välisminister John Kerry esimese kaaluka lääneriigi poliitikuna Türgisse.
Venemaa võimalus
Olukorda on ära kasutanud Venemaa, et Vene sõjalennuki alla tulistamisest katkenud suhted Türgiga taastada. Mullu nimetas Venemaa president Vladimir Putin intsidenti noahoobiks selga. Selle aasta juunist on suhted aga kiiresti soojenenud, kui Erdogan Putinile läkitatud kirjas juhtunu üle kahetsust avaldas. Juulis toimunud putšikatse järel oli Venemaa president esimesi, kes Erdoganile helistas ja solidaarsust avaldas. Türgis pandi seda tähele ja peeti väga oluliseks. Nüüd on Putin Kasahstani presidendi järel esimene välisriigi juht, kes Erdoganiga riigipöördekatse järel kokku saab.
Kohtumine toimub teisipäeval Peterburis. See, et Türgi president tuleb visiidile vaatamata väga keerulisele sisepoliitilisele olukorrale, annab tunnistust, et Türgi on tõesti huvitatud mitmekülgsete suhete taastamisest meie riigiga, ütles Kremli välisnõunik Juri Ušakov Interfaxi vahendusel.
Teemasid jätkub – arutatakse Musta mere alt kulgeva gaasitoru Turkish Stream projekti, mis suhete halvenedes riiulile pandi, tuumajaama ehitamist, Türgi kaupade impordile kehtestatud sanktsioonide järkjärgulist tühistamist ning julgeoleku küsimusi. Sealhulgas olukorda Süürias, kus Putin ja Erdogan on toetanud vastasleere.
Putin on juba tühistanud keelu Türgisse turismipakette müüa. Türgi turismiala ametnikud on keelust sündinud kahju hinnanud 840 miljonile dollarile.
Putinil oleks Türgiga tihedamate sidemete loomisest palju võita. Endine ELi suursaadik Türgis ja praegu mõttekoja Carnegie Europe külalisteadur Marc Pierini kirjutas värskes kommentaaris, et Venemaa lähim huvi on konflikt Türgiga ära klaarida. Ent eraldi küsimus on, kas Venemaa võiks üritada ka pikema vaatega geopoliitilist muutust ja Türgit lääne leerist üldse ära meelitada.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Euroopa Komisjon
- Vladimir Putin
Hetkel kuum