Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Stiglitzil on plaan euro päästmiseks

    Joseph StiglitzFoto: Scanpix/Reuters

    Eurot on võimalik päästa ja see tuleks päästa, kirjutab Nobeli majanduspreemia laureaat Joseph Stiglitz oma uues raamatus, mille kättesaamiseks tuleb tavalugejal veel veidi üle nädala kannatada, kuid mida Financial Times, Bloomberg ja muud väljaanded „isu tekitamiseks“ juba kommenteerivad.

    Ameerika väljaanne Vanity Fair avaldas äsja raamatust väljavõtte, mis kirjeldab Stiglitzi nägemust, kuidas eurot oleks võimalik päästa. Stiglitzi ettepanek on luua rahaliidu sees erineva vahetuskursiga eurod, mis võimaldaks ühe euroala riigi vääringul teise euroala riigi vääringu suhtes teatud ulatuses liikuda. Kui näiteks lõunapoolsete liikmesriikide – Kreeka, Itaalia, Hispaania – eurod oleksid nõrgema kursiga, ergutaks see nende riikide eksporti ja vähendaks importi. Nõudlus majanduses kasvaks ning koos sellega hõive ja sissetulekud. Praeguse eurosüsteemi jäikus tähendab seda, et suure kaubanduskonto defitsiidi korral tuleb impordi ja ekspordi tasakaalustamiseks majandus nii sügavasse depressiooni ajada, et tarbijad ei osta enam ei riigi oma kaupu ega importi. Kui süsteemis oleks rohkem paindlikkust, mingigi ventiil ehk võimalus devalveerida, saaks kaubandusbilansi tasakaalu ja inimestele tööd. Stiglitz leiab, et digitaalses majanduses on taoline arhitektuur võimalik luua.
    Sellistel riikidel aga nagu Saksamaa euro kurss tõuseks, mis tasakaalustaks omakorda Saksamaa suure kaubanduskonto ülejäägi.
    Tahtsime parimat
    Euro pidi algselt olema  abinõu elatustaseme tõstmiseks ja jõukuse kasvatamiseks, mitte aga eesmärk omaette. Stiglitzi väide on, et euro loodi parimate kavatsustega, kuid ilma, et selle loojatel olnuks selget ettekujutust, kuidas üks rahaliit toimib. Või ei olnud neil tahtmist seda teada, nagu väidab Euroopa Komisjoni endine ametnik Bernard Connolly oma veel enne euro käibeletulekut avaldatud raamatus, kus ta tänaseks paljus realiseerunud võimalike probleemide ja riskide eest hoiatas. Selle asemel kuulutati Connolly persona non grataks, keda ELi institutsioonidesse isegi enam sisse ei tohtinud lasta.
    Stiglitz näeb euroala kriisi põhjustena eelkõige euroala vildakat arhitektuuri. Koos ühise rahaga ei loodud institutsioone, mis oleks taganud väga erineva majandusega riikidega rahaliidu toimimise. Näiteks loodi küll ühtne rahapoliitika, kuid mitte institutsioone, mis oleks aidanud neid riike, millele see poliitika konkreetsel ajahetkel ei sobinud. Näiteks investeeringute toetamiseks, et majanduse kasvupotentsiaali järele aidata. Võrdluseks on USA (mida võib samuti vaadata kui erinevate osariikide „rahaliitu“) föderaaleelarve suurus ca 20% SKPst, ELis aga vaid napp 1% SKPst. Euroala riikide endi eelarvepoliitikal on aga liiga kitsad kammitsad, et iseseisva rahapoliitika puudumist kompenseerida. Euroala vajaks suuremat integratsiooni, kuid kuna see pole poliitilist olukorda arvestades võimalik, pakub Stiglitz välja erinevate eurokurssidega euro, mis näiliselt ühtsuse säilitab ning välistab rahaliidu täieliku lagunemise. Seda viimast Stiglitz ei toeta.
    Stiglitzi raamatu kohta ajalehes Financial Times arvustuse avaldanud kolumnist Martin Sandbu leiab aga, et Stiglitzi ettepanek pole kuigi innovaatiline ega ka eriti veenev, sest oma raamatus räägib Stiglitz ise vastu oma peamisele väitele – et rahaliit praegue struktuuriga ei tööta.
    Sandbu viitab Stiglitzi analüüsile euroala abiprogrammide efektiivsusest, mida said oma nahal tunda Kreeka, Iirimaa, Portugal, Hispaania ja Küpros. Stiglitz leiab, et mitmed ette kirjutatud meetmed olid sellised, mis kriisi pigem süvendasid ja asja hullemaks ajasid. Ja et see oli viga, et olulist osa võlgadest kohe korstnasse ei kantud. Samas näiteks selliseid meetmeid nagu maksude tõstmine üheaegselt eelarveliste toetustega, mis poleks riikide võlakoormat kasvatanud, ei kasutatud. Ka eelarvete konsolideerimine saanuks koosneda majanduskasvule vähem negatiivse mõjuga elementidest.
    Valikuid siiski on
    Stiglitz näitab, et eurosärk on küll jäik, kuid võimaldab siiski poliitikas valikuid. Kui oleks valitud teisiti, ei oleks euroala majanduse olukord praegu üleilmse kriisi järel teistest arenenud riikidest oluliselt kehvem. Siin näebki Sandbu vasturääkivust Stiglitzi enda väitele, et rahaliit praeguse struktuuriga ei toimi. Euroalal valitud kriisirohu kriitika on Sandbu arvates aga Stiglitzi uue raamatu kõige originaalsem ja väärtuslikum osa.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.