Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Swedbank: eksport hoopis kasvas

    Sel aastal on eksporti kõige rohkem toetanud puidu- ja mööblitööstus.Foto: Veiko Tõkman

    Kuigi statistikaamet teatas täna Eesti ekspordi ja improdi langusest, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, et Eestis toodetud kaupade eksport suurenes aastases võrdluses ligikaudu 5%.

    Statistikaamet teatas täna, et nii kaupade eksport kui ka import kahanesid 2016. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 2%. Mertsina aga märkis oma kommentaaris, et kuigi juunis Eestist eksporditud kaupade väärtus langes ning ka esimese poolaasta jooksul kasvu ei olnud, oli sellise nõrga tulemuse peamiseks põhjuseks re-eksporditavate nafta- ja õlitoodete ning elektrienergia vähenemine.
    Seevastu Eestis toodetud kaupade eksport suurenes tema teatel juunis aastases võrdluses ligikaudu 5% ning kui kõrvaldada hinnamõjud, oli ekspordimahu kasv 6%. "Selle aasta teisel kvartalil on Eesti päritolu kaupade eksport näidanud juba korralikke kasvunumbreid. Selle taga on aga valdavalt elektroonikatoodete väljaveo taastumine. Aasta peale kokku on ekspordi kasvu enim toetanud veel puidu- ja mööblitööstus," selgitas Mertsina.
    Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar.
    Sel aastal mahub 10 riigi hulka, kuhu Eesti ettevõtted on enim oma kaupade eksporti suurendanud, üksnes neli Euroopa riiki: Soome, Belgia, Saksamaa, Taani. Eksport on kasvanud tugevasti aga mitmesse eksootilisse riiki nagu Mehhiko (elektrimasinad ja seadmed), Togo (põlevkiviõlitooted) ja Saudi-Araabia (teravili). Need riigid on panustanud Eesti ekspordi kasvatamisse sel aasta kõige rohkem. Samas on vähemalt Togose ja Saudi-Araabiasse tehtud ainult mõnekordsed üksikud suurtehingud ning nende mõju meie ekspordi kogupildile võib olla ajutine. 10 riigi hulgas, kuhu eksport kõige rohkem langenud, on enamus (7) aga Euroopa riigid.
    Imporditavate kaupade väärtus juunis küll langes, kuid sisseveetud kaupade mahu (väärtus jagatud impordihindadega) kasv on kiirenenud ning näiteks teises kvartalis suurenes impordimaht aastases võrdluses juba üle 10%. Selle taga on peamiselt tarbe- ja kapitalikaupade sisseveo suurenemine. Seevastu ettevõtetes tootmiseks vajalike sisendite import suurenes teisel kvartalil tagasihoidlikult ning aasta peale kokku on see langenud isegi viiendiku võrra. Tarbekaupade sisseveo kiiret kasvu tingib tarbimise jätkuvalt tugev kasv. Kapitalikaubad on aga valdavalt mõeldud investeeringuteks. Kuigi kapitalikaupade sissevedu on näidanud tugevat kasvu juba pikemat aega, on ettevõtete investeeringud üllatavalt pikalt languses olnud. Samuti on ettevõtete laenujääk sel aastal kiiresti kasvanud (aastases võrdluses 8%).
    Kuigi suurema osa uute laenudega finantseeritakse äripindade soetamist, on kasvanud ka laenud kapitaliinvesteeringuteks. Kapitalikaupade sisseveo ja ettevõtete laenuaktiivsuse kasvu tõttu ootame lähiajal investeeringute paranemist.
    Tööstusettevõtete ootused ekspordikäibe paranemiseks lähikuudel on küll paranenud, kuid nende hinnang oma konkurentsivõime kohta välisturgudel on halvenenud. Üks põhjusi on juba pikemat aega kestnud liigkiire palgakasv võrreldes tootlikkuse kasvuga. Samuti on paranenud kindlustunne uute tellimuste ning ka müügihindade suurenemise vastu.
    Sel aastal ootame meie suuremate kaubanduspartnerite impordinõudluse kasvu, mis peaks parandama meie ettevõtete ekspordivõimalusi ja koos sellega ka tootmismahtusid. Samas halvendab Ühendkuningriigi EList lahkumisega seotud ebakindlus Euroopa majanduse väljavaadet, mis omakorda pidurdab välisnõudluse paranemist.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.