Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Brexit: brittidel tuleb tippida huvide miiniväljal

10. august 2016, 13:45
London, õhupall Winston Churchilli monumendi küljes
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160810/NEWS/160819976/AR/0/London-Brexit.jpg

Suurbritannia peaministril Theresa Mayl on ees paras miiniväli, kui kõnelused Euroopa Liidu 27 liikmesriigiga Suurbritannia liidust lahkumise üle ükskord pihta hakkavad.

Agentuur Bloomberg on teinud nende riikide ministrite ja ametnike seniste väljaütlemiste põhjal põgusa ülevaate liikmesriikide nõudmist ja ootustest ning maha joonitud punastest joontest, millest üle ei taheta astuda. Prioriteetide kassikangas ulatub kalandusküsimustest Gibraltari suveräänsuseni.

Raha ja ränne

May'le ja Brexiti kõnelusi juhtima määratud ministrile David Davisele teeb kindlasti muret mitme liikmesriigi nagu Saksamaa ja Tšehhi nõudmine, et Suurbritannia peab tagama ELi kodanike vaba liikumise, kui soovib juurdepääsu Euroopa Liidu ühisturule. Paljud Brexiti poolt hääletanud britid tegid seda usus, et hääletavad nii sisserände vähenemise poolt.

Bloombergi analüüs näitab, et vaid kolm liikmesriiki – Taani, Austria ja Bulgaaria on väljendanud immigratsiooni üle sarnast muret nagu britid. Prantsusmaa seevastu on andnud märku, et kui britid tahavad oma pankadele ja muudele finantsasutustele jätkuvalt pääsu ELi turule, siis ei saa inimeste vaba liikumise piiramisest juttugi olla.

Paljud liikmesriigid on mures oma Suurbritannias elavate kodanike käekäigu pärast – näiteks elab Suurbritannias 200 000 hispaanlast: Theresa May on öelnud, et tahab nende ELi kodanike õigused garanteerida, kui samamoodi koheldakse ülejäänud ELi riikides elavaid britte. Hispaanias elab Briti kodanikke 800 000.

Teine suurem vaidlus võib üles kerkida Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Kreeka nõudmiste üle, et Suurbritannia jätkaks sissemakseid ELi eelarvesse. Brexiti pooldajad väitsid, et liidust lahkudes jääb igal nädalal ELi liikmemaksuna Brüsselisse lähetatud 350 miljonit naela koju. Referendumi järel tuli küll tunnistada, et rehkendus siiski vist päris õige ei olnud.

Teiste riikide prioriteetide seas on muu hulgas järgmist:

  • Belgia kardab, et populistlikud ja separatistlikud meeleolud võivad levida ka Flandriasse
  • Iirimaa tahab vältida piiri taastamist Põhja-Iirimaaga
  • Prantsusmaa ja Taani muretsevad juurdepääsu üle kalastusvetele
  • Hispaania tahab Gibraltarit rohkem oma mõjuvälja saada
  • Malta tahab oma tudengitele jätkuvalt eelispääsu Briti ülikoolidesse
  • Balti riikidele ja teistele Ida-Euroopa maadele on olulised julgeoleku ja geopoliitilised küsimused.
Suurbritannia peaminister Theresa May kohtumas Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga

Jagame ümber!

Paljud ELi riigid loodavad Brexitist eri moel kasu lõigata. Itaalia näiteks loodab Euroopa Pangandusjärelevalve Londonist oma riiki saada. Kreeka loodab merenduse alal töökohti Suurbritanniast Kreekasse meelitada ning Malta saada Suurbritannia jaoks „aknaks Euroopasse“. Luksemburg loodab Londoni Cityst finantssektori töökohti üle meelitada.

Erinevaid hääli kõlab ka selle kohta, kuidas läbirääkimised brittidega peaksid toimuma ja kes neid peab. Euroopa Komisjoni poolt on läbirääkijaks nimetatud endine Euroopa Komisjoni volinik Michel Barnier. Suurbritanniast on kõlanud üleskutseid ELi riikidega eraldi kokkuleppeid sõlmida, kuid näiteks Rootsi Euroopa asjade minister Ann Linde on siin selgelt eelistanud ELi ühisrinnet.

Soome rahandusminister Petteri Orpo ütles äsja intervjuus agentuurile Bloomberg, et kardab seda, et EL ei suuda brittidega kokkuleppele jõuda.

„Näen riski, et me ei leia Suurbritannia ja ülejäänud 27 liikmesriigi vahel lahendust ning et küsimus jääb lahti,“ ütles Orpo. See tekitaks pikaks ajaks ebakindlust, mis oleks kahjulik nii Soome kui ka teiste riikide majandusele.

Läbirääkimised Suurbritanniaga ei saa alata enne, kui britid on EList lahkumise taotluse ametlikult esitanud. Ilmselt sel aastal seda veel ei toimu. Sealt edasi on läbirääkimisteks ette nähtud kaks aastat.

Gröönimaa annab aimu

See aeg on väga lühike, kui vaadata ainsat EList lahkumise näidet.

Lahkumiskõnelustega tuli tegeleda Taani toonasel väliministril Uffe Ellemann-Jensinil.

„Läbirääkimised Gröönimaa lahkumise üle olid suhteliselt lihtsad,“ ütles Ellemann-Jensen intervjuus Bloombergile. „Selleks kulus kolm aastat. Suurbritanniaga läheb palju kauem. Võimatu öelda, kui kaua.“

Endise välisministri sõnul vajavad britid aega, et mõista, kui suure väljakutsega nad silmitsi on. Mingit lihtsat ja kiiret lahendust ei ole.

Gröönimaal on elanikke 56 000 ja SKP 2,5 miljardit dollarit. Riigi elukorraldus ja institutsioonid ei olnud kaugeltki nii ELi riikidega läbi põimunud kui Suurbritannial täna. Ometi võtsid kõnelused aega kolm aastat. Ent üks oluline sarnasus siiski on – strateegiline tähtsus.

„Kõik teadsid, et Gröönimaa on strateegiliselt tähtis ja et eurooplastel tuli sõlmida kokkulepe, millega Gröönimaa elanikud rahul oleksid,“ ütles Ellemann-Jensen. „Suurbritannia ja Euroopa Liit on jätkuvalt teineteise julgeoleku jaoks väga olulised. Nii ei ole kummagi poole huvides, et Suurbritannia liiga kaugele merele triiviks,“ märkis ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. August 2016, 13:58
Otsi:

Ava täpsem otsing