Alustav ettevõtja jääb laenuta

12. august 2016, 07:30
Alustav ettevõtja Merili Rammo ei saanud laenu, et enda suuhügienisti kabinet sisustada. Nüüd tuli loobuda ka ruumist.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160812/NEWS/160819932/AR/0/AR-160819932.jpg

Kuigi Eestis saab firma asutada 15 minutiga, võibki see stardipakkudele jääda, sest isegi pika kadalipu läbimisel on alustaval ettevõtjal raske laenu saada.

14 aastat Soomes õppinud ja töötanud suuhügienist Merili Rammo lõi viis kuud tagasi Eestis oma firma. Ta rentis Rakvere kesklinnas ruumi ja lasi teha kodulehe, et kliendid ta üles leiaksid.

Rammo nägi, et Lääne- ja Ida-Virumaa elanike hammaste seis on kehv ja ennetustööd tuleks teha nii laste kui ka täiskasvanute seas. Turgu ja nõudlust nähes palkas ta äriplaani koostamiseks konsultandi ja sai Lääne-Viru arenduskeskusest alustavale ettevõtjale ette nähtud Skype'i vestlused.

Nüüd on ta aga ettevõtte pangakonto sulgenud ning ruumid tuleb tagasi anda. Rammo näitab uksel olevale sildile „Kliinik Sinu Suu“ ja ütleb, et need kleepsud tuleb maha võtta. Ja ilmselt tuleb minna sügisel kogu perega Soome tagasi. Pank küll kiitis äriplaani heaks, kuid unistus oma suuhügieenikabinetist jäi KredExi taha, kes ei näinud, et sellisele teenusele oleks piirkonnas piisavalt nõudlust.

Soome tagasimineku mõtteid mõlgutab ka Andro Kalind, kes tahtis samuti kodumaal erialase ettevõtte rajada. Tema unistus oli autodiagnostika töökoda. Kalindil tuleb nüüd pakkuda oma teenust mobiilselt, sest oma rahaga sai ta osta osa vajaminevast tehnikast, kuid ei saa rentida ja sisustada oma töökoda. Tema äriplaan sobis pärast mitme panga jutul käimist lõpuks ühele, kuid KredExile siiski mitte.

Vale valik

Kalindil oli variant teha firma kas Soome või Eestisse. Ehkki teisel pool Soome lahte oleks ta saanud ilma suurema vaevata üle 100 000 euro laenu, tegi ta otsuse Eesti kasuks, et tema kaks eelkooliealist last saaksid üles kasvada kodumaal emakeeles kõneldes. Ka oleksid maksud ja kolme aastaga loodavad viis töökohta tulnud siia. „Praegu tundub küll, et ma tegin päris ränga vea. Kõik need toetused on väga ilus jutt täpselt sinnamaani, kuni seda küsima minna,“ tõdeb Kalind nüüd.

„KredExit huvitavad suured projektid, need stardilaenud on nii väiksed summad. KredEx tegeleb miljoniliste projektidega ja minu projekt tundubki kõigile mõttetu, sest see on autoremont, väike ettevõte. Mina ei hakkagi kunagi miljoneid sisse tooma endale, mul ei saagi sellist käivet tulla,“ ütleb Kalind, "Selle jaoks peaks ta tegema margiesinduse. Sinnamaani ma ilmselgelt ei jõua ja see ongi kinnine ring. Nüüd ma üritan ise kuidagi väikestviisi kogu aeg ülespoole ronida.“

Ettevõtja Andro Kalind ei saanud ilma laenurahata enda töökoda ja töötab nüüd mobiilselt.

KredEx jooksutab

Nii Rammo kui ka Kalind olid viinud laenusumma minimaalseks, kuid seda raha KredEx siiski kummalegi käendada ei soovinud. Suuhügienistile öeldi, et tema kabineti järele pole maakonnas piisavalt nõudlust, autodiagnostikult taheti suuremat käivet. Kalind proovis KredExiga õnne mitmel korral, kuni lõpuks loobus. Korduvalt öeldi talle, et tuleks tagasi poole aasta pärast, kui kasum on suurem. „Ma ei saa kasumit ajada suuremaks, kui mul ei ole kuskile ruumi areneda. See jälle kedagi ei huvita,“ seletab Kalind pettunult, kuidas teda mitmel korral jooksutati, et üha uuesti eitav vastus anda.

Ka Merili Rammolt nõuti tulemusi, mida on ettevõtet alustades pea võimatu täita. Suuhügienistil oleks pidanud olema ette näidata leping nii haigekassa kui ka töötajatega. „Selliseid asju ma ei saa kahjuks kohe teha. Sellised lepingud tehakse siis, kui sul on teha millelegi need lepingud,“ ütleb Rammo. Nõudmised tundusid talle jaburad, sest kuidas saaks ta lubada kellelegi tööd, kui ta pole kindel, kas äri käima saamiseks üldse raha saab. Kokkulepe oli tal kõrvalruumis asuva hambaravi arstiga, kes mõne aasta pärast pensionile minnes oma ruumid Rammole üle annaks, et ta saaks äri laiendada. See jääb aga nüüd ära.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni asepresident ja KredExi nõukogusse kuuluv Marina Kaas näeb, et probleem ei ole mitte ainult KredExis, vaid selle tegevust reguleerivas "Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses", mille järgi peab KredEx olema isemajandav ning selle riski võtmise piirid on väga kitsad.

„Tagastatavad finantsinstrumendid on disainitud nii, et tegelikult ainult need samad ettevõtjad, kes saavad ka vabal turul finantsasutustest laenu, kes on krediidikõlbulikud. Kellel on korralik ajalugu, on olemas juba korralik käive, on olemas tegelikult ka vabad vahendid investeerimiseks, nemad saavad ka laenu ja samamoodi nemad saavad ka seda riigi tagatud laenu. Ehk teisisõnu probleemiks on see, et need, kellel on tegelikult turutõrge, kellel ei ole krediidiajalugu, korralikku käivet ja kellel tegelikult kõige rohkem on laenukapitali vaja, et mingist nullpunktist üle saada, see ei saa laenu ei vabal turul ega riiklike tugiinstrumentide kaudu,“ selgitab Kaas alustavate väikeettevõtjate probleemi.

KredExi ettevõtlusdivisjoni juht Jarmo Liiver jättis kõnealused juhtumid pangasaladuse tõttu kommenteerimata, kuid tõdes, et takistuseks rohkematele alustajatele laenu andmisel on riigi poolt seatud nõue, et KredEx peab olema isetasuv ning ei saa seetõttu liialt riskida. „Kindlasti, kui meil seda isetasuvust ei oleks, siis me saaksime võib-olla mõne projekti rohkem finantseerida, aga see kindlasti eeldaks teatavat uuringut, mis projekte ja mis mahus me siis peaksime veel täiendavalt finantseerima,“ ütleb Liiver.

KredExi käendusega kehvem laen

Kaasi sõnul on arusaadav, et pangad, kus eraisikud hoiustavad oma raha, ei taha riskida sellega, et suur osa laenudest hapuks läheb. Selle jaoks on vaja riiklikke vahendeid ja need peavad Kaasi sõnul olema oluliselt odavamad kui erakapital. „Mida praegu ei ole. Näiteks kui me vaatame, kui palju maksab stardilaen KredExis, see on keskmiselt 9 protsenti aastas. Ja seda siis olukorras, kus euribor on miinuses ja kus normaalne tegutsev ettevõte saab pangalt laenu 3-4 protsendiga. See on selgelt juba väga kallis, lisaks kõik need tingimused on täpselt samasugused nagu tavapärase laenu taotlemisel ehk siis kinnisvara on eelistatav tagatis,“ ütleb Kaas. Lihtsalt äriplaani baasil ei taheta tema sõnul tavaliselt laenu anda ja kui ka pangale ja KredExile tundub, et äriplaan on hea, siis võetakse kindlasti ka ettevõtte omaniku isiklik käendus. „Sisuliselt tähendab see, et tuleb unustada piiratud vastutusega ettevõtluse vorm ja tuleb oma isikliku kodu ja kogu oma maine vara sisuliselt panti panna.“

Kalind tõdes, et tema olukord on praegu raske just seetõttu, et tema noorel Soomest naasnud perel pole vara, mida tagatiseks anda. „Pankasid ei huvita. Mul ei ole midagi hinge tagant ära anda. Oleks maad või majad või vanemate majad, mida ära pantida, ma oleks ammu saanud selle laenu. Aga kuna mul ei ole midagi hinge tagant ära anda... pank tahab kindlust,“ ütleb ta nördinult.

Kaasi sõnul ei saa ettevõtja kõigega riskida ja äri nimel seada ohtu oma kodu ja peret. „See tegelikult pidurdab oluliselt uusettevõtluse kasvu ja loomulikult ka olemasolevate väikeettevõtete investeerimistegevust,“ lausub Kaas.

Ka äriinglid ja riskikapitaliettevõtted, kes alustavatele firmadele toeks tulevad, jahivad ülemaailmse kasvupotentsiaaliga ettevõtteid. „Aga väiksed kohalikud ettevõtted või sellised ettevõtted, kes pakuvad ainult iseendale ja oma perele tööd – nendel ei ole tegelikult isegi mõtet mõelda riskikapitali kaasamise peale,“ tõdes Kaas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. August 2016, 07:23
Otsi:

Ava täpsem otsing