Veskimägi: viimane suur rahasüst Eestile

Artikkel

- Uudised
- Virge Haavasalu
- 11. august 2016 kell 5:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Veskimägi: viimane suur rahasüst Eestile
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.Foto: Andres Haabu
Soome-Eesti gaasitoru rahasüst on ilmselt viimane, mida sellises mahus Euroopa Liit Eestis rahastab, uskus Eleringi juht Taavi Veskimägi.
Euroopa Komisjon teatas eile, et eraldas Soome ja Eesti vahelise gaasitoru Balticconnector ehituseks 187,5 miljonit eurot. Balticconnectori projekti ühe osapoole, Eleringi juhi Veskimäe sõnul tehti otsus juba juuli keskel, eile edastati see avalikkusele.
Veskimägi kinnitas, et ta on Euroopa Komisjoni gaasijuhtme rahastusotsusega väga rahul. „Ükski projekt ei ole kunagi 75% kaasfinantseerimist saanud ja tõenäoliselt ka kunagi ei saa, arvestades seda, mis Euroopa Liidus praegu toimub,“ rääkis ta.
Eleringi jaoks on Veskimäe sõnul viimased kaks aastat, ja mitte ainult, Euroopast raha saamisel väga edukad olnud. "Eelmisel aastal suutsime kolmanda Eesti-Läti liini jaoks 112 mln eurot kaasata. Balticconnectori ja Eesti-Läti gaasiühenduse tugevdamiseks umbes 200 mln eurot. Varem EstLink 2 jaoks 100 mln eurot," loetles ta. Selline rahaline maht on Veskimäe hinnangul muljetavaldav.
„Olen selle üle üsna uhke,“ lausus ta. „Ma ei tea ühtegi teist organisatsiooni ega ettevõtet Eestis, kes projektipõhiselt oleks nii palju suutnud Euroopa Liidust raha kaasata.
Balticconnenctori ehitus peaks hakkama 2017. aastal, et 2019. lõpus või hiljemalt 2020. aastaks valmis saada. Veskimäe sõnul tähendavad ehitustööd soomlastega kahasse 300 mln euro suurust investeeringut nii Balticconnectori kui ka Eesti-Läti gaasiühenduse tugevdamiseks.
Eleringi juhi sõnul on neil esialgne ehitustööde kava olemas ja praegu on pooleli läbirääkimised INEAga, et finantseerimiseleping allkirjastada.
Toru ühendab Eesti ja Soome maagaasivõrgud
Euroopa Komisjon otsustas kaasrahastada Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnectori rajamist 75protsendise maksimummääraga ja Balticconnectoriga kaasnevat Eesti-Läti gaasiühenduse tugevdamist 50protsendise määraga kokku üle 200 miljoni euro ulatuses, teatas Elering juulis pressiteates.
Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul oli eesmärk lisaks eelmises Euroopa Liidu eelarveperioodis saadud 100 miljoni euro suuruse toetusele EstLink 2 projektile saada käimasolevas eelarveperioodis ELi kaasrahastus Eesti ja kogu regiooni energiavarustuskindluse seisukohalt kahele üliolulisele projektile – Eesti-Läti kolmandale elektriühendusele EstLatIII ja Eesti-Soome gaasiühendusele Balticconnector.
Balticconnector ühendab Eesti ja Soome maagaasivõrgud 150 km pikkuse gaasi ülekandetoruga, millest 80 km paikneb merepõhjas, ja gaasivoogusid võimaldavate kompressorjaamadega mõlemal pool Soome lahte. Eesti-Läti ühenduse tugevdamise projekt koosneb kahesuunalisi gaasivoogusid võimaldavast kompressor- ja mõõdujaamast Lõuna-Eestis. Projektid on eelduseks Soome-Balti regionaalse gaasituru loomisele ja gaasi varustuskindluse tõstmisele regioonis.
Euroopa Komisjoni rahastamisotsus on projekti arendajatele Eleringile ja Soome riigile kuuluvale Baltic Connector OY-le aluseks lõpliku investeerimisotsuse tegemiseks. Projektide ehituskulud on kavas jaotada Eesti ja Soome vahel vastavalt investeeringute geograafilisele paiknemisele.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum