IMF-il on Jaapanile radikaalne soovitus

„Meil on vaja poliitikat, mis Jaapanis palgatõusu toetaks,“ ütles IMFi Jaapani missiooni juht Luc Everaert pärast iga-aastast ülevaatust maailma suuruselt kolmandas majandusruumis.

Et IMF on valmis nii radikaalset meetodit soovitama, on märk sellest, kui sügavalt on deflatsiooniline mentaliteet Jaapanis juurdunud ja kui visalt see taandub, kirjutab Bloomberg.

See on ühtlasi IMFi vastus üleskutsetele käivitada Jaapanis „rahakülv helikopterilt“ ehk trükkida keskpanga raha otse valitsuse eelarvesse. Selline strateegia kätkeks Everaerti sõnul väga suurt riski.

USA presidentide Richard Nixoni, Gerald Fordi ja Jimmy Carteri katsetused sellise interventsioonipoliitikaga läinud sajandi seitsmekümnendatel aastatel, ehkki küll risti vastupidise eesmärgiga, võiks siin olla hoiatavaks eeskujuks. Palkade ja hindade tõusule kehtestatud kontrollidest hoolimata ei suudetud inflatsiooni pidurdada ja lahenduse tõi alles ränk majanduslangus.

Traditsiooniliselt tõusevad palgad siis, kui tööpuudus majanduses väheneb. Seda mehhanismi on aga IMFi ametnike sõnul nõrgestanud suurem osalise tööajaga töötamine, mis vähendab palgakõnelustel töötajate sõna kaalu.

Endine IMFi peaökonomist Olivier Blanchard ja Petersoni Rahvusvahelise Majanduse instituudi juht Adam Posen soovitavad Jaapani valitsusel iga-aastasel ametiühingute ja tööandjate palgakõneluste voorul pressida 5-10% suuruse palgatõusu suunas.

„Vaja on koordineerimist ametiühingute, ettevõtete ja keskpanga vahel,“ ütles Blanchard agentuurile Bloomberg. Keskpanga roll siin on hoida Jaapani konkurentsivõimet sellega, et jeenil lastakse palgatõusu ja inflatsiooni kiirenedes edasi nõrgeneda.

Ka Jaapani peaminister on ettevõtteid korduvalt ärgitanud palku tõstma ning surunud läbi mitu miinimumpalga tõstmist. Aastaks 2020 on kavas tõsta see 1000 jeenile (ca 9 dollarile) tunnist. Praegu on tase keskmiselt 798 jeeni tunnist.

Palgatase on Jaapani majanduses muutunud väga vaevaliselt. Inflatsiooni ja müügimaksu tõusuga korrigeeritult on reaalpalgad viimasel neljal aastal hoopis alanenud.

IMF soovitab strateegiat,  kus heal järjel ettevõtetele pannakse kohustus tõsta palku aastas näiteks 3% võrra või siis avalikult selgitada, miks nad ei saa seda teha.

Idee on nö. avaliku häbistamisega survestada firmasid palku tõstma, ütles Everaert. Kui see ei toimi, saaks Jaapani valitsus laiendada juba olemasolevat maksusoodustuste programmi, mis on seotud palgatasemetega.

Blanchard, kes on nüüd vanemteadur Petersoni Instituudis, leiab, et palgatasemele keskenduv strateegia on parem lahendus kui „rahakülv helikopterilt“, kuna poliitika teravik on suunatud just sellele, mis majanduses probleemiks on.

„Jaapan vajab inflatsiooni, mitte üldise nõudluse suurendamist,“ ütles ta.

Samas möönab IMF, et ajaloost häid näiteid sellise poliitika edukast rakendamisest ei ole. Selliseid meetmeid kasutas näiteks USA president Franklin Delano Roosevelt läinud sajandi kolmekümnendatel aastatel, et deflatsioonist välja saada, kuid nende meetmete tegeliku mõju üle erilist üksmeelt ei ole.