Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eve Kirs: Eestis on hea äri ajada

Eve Kirs Balti jaama turu juures.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160816/NEWS/160819807/AR/0/Eve-Kirs.jpg

Kui on vähegi ideid, saab hakata ettevõtjaks, sest Eesti pakub arenguvõimalusi ja ka kapital on kergesti kättesaadav, julgustab Astri Grupi üks omanikke Eve Kirs.

Samas aga võtab väikeses Eestis ühest kohast teise jõudmine liiga kaua aega ja see süvendab äärealade tööjõu probleemi, lisab septembris toimuva Äriplaani konverentsi esineja Kirs oma jutusse ka kibedamaid noote.

Äriplaani toimumise päeval on Eve Kirsil sünnipäev, kuid ta ütleb, et talle meeldib tähistada oma laste ja lähedaste sünnipäevi, mitte enda oma. "Mullu, kui käisin Äriplaanil, jättis see tugeva elamuse," tunnistab ta. "Teie kutset kaalusin ma ka tükk aega. Äriplaanil esinemine on väljakutse - sa pead koondama mõtted, jõudma paljudes asjades selgusele. Eks sellest tulevad ka ideed, mida teha paremini ja millega tulevikus tegeleda."

Ideid ja tegemisi Kirsi osalusega Astri Grupil jagub. Eelmisel aastal käivitus Astri e-kaubanduse projekt, millega ühendatakse kõik Astri keskused ühtsesse e-kaubanduse süsteemi, kus saab osta kõikidest meie keskustest interneti kaudu. "Meil on selle projekti jaoks loodud eraldi meeskond, kes tegutseb eraldi ettevõtte all ning osutab meie keskustele teenust," räägib Kirs.

Grupi põhiinvesteeringud on Lõunakeskuse kümnes etapp ja Balti jaama turu ehitus. 

Mis saab Balti jaama turul praegu tegutsevatest mammidest-papidest?

Kindlasti jätame alles letimüügi, kus väiketalupidajad saavad kaupa müüa. Meie klientideks saavad talud, pikemad lepingud sõlmime toitlustusasutuste, spordiklubiga.

Pärast turu valmimist järgmisel aastal hakkame arendama Tartus Lõunakeskust, seal on meil 100 000 m2 arendamata maad. Samuti on ka Pärnus tööd. Ootel on paar uut projekti, nii Eestis kui piiri taga. 2013. aastal tegutsesime Riias, 2014. aastal oleksime peaaegu ostnud kaubanduskeskuse Leedus, aga tundus, et meil on juba suured arendused ees ja loobusime. Otsustasime, et jääme esialgu Eestisse, kuna siin on väga hea ärikeskkond.

Mis siinse ärikeskkonna heaks teeb?

Läbipaistvus. Lihtsus. Selgus. E-teenuste kättesaadavus. Seadused seavad küll järjest suuremaid norme ehitustele, kuid üldiselt on otsustamiskeskkond selge.

Mis on Eestis hästi?

Eratarbimine on tõusnud. Elanikkonna haridustase tõuseb. Ärikeskkond on lihtne ja kättesaadav, kui on vähegi ideid, saab hakata ettevõtjaks. Eesti pakub arenguvõimalusi, ka kapital on kergesti kättesaadav.

Aga mis on Eestis halvasti?

Tööjõudu on vähe, hõivatuse määr on suhteliselt kõrge. Peame keskenduma väärtuspõhisele majandusele. Peame mõtlema, kuidas oleks elanikkonna haridustase kõrgem, et me ei looks selliseid tööstusharusid, mis on tööjõu- ja ressursimahukad ja mis eeldavad madalat tööjõukulu. Tuleks vaadata, kuidas toodetes ja teenustes kvaliteeti tõsta. 

Näiteks võiksime sisserändajatele pakkuda kvaliteetset haridust, mille läbides inimene meie riiki ka elama jääks. Eestisse elama asuvad inimesed peaksid suutma integreeruda meie tööturule, kõige hullem oleks see, kui nad jääksid vaid abisaaja staatusesse. Riigil annab selle jaoks palju ära teha. Inimesel ei tohi riigi ees lootusetuse tunnet tekkida.

Mis on ehitus- ja kaubandussektoris kõige keerulisem?

Kõvasti on pikenenud detailplaneeringu protsessid, nõutakse keskkonnamõjude analüüse, arhitektuurikonkursse. Lõunakeskuse 10. etapi finantseeringut taotlesime me üheksa kuud.

Missugune on tööjõuturu olukord Eesti suurimate linnade ümbruses?

Narvas on väga raske leida spetsialiste, palgatase on madalam kui mujal Eestis. Juba keskastmejuhte, rääkimata tippspetsialistidest, tuleb Narvasse teistest linnadest tuua. Tartu on väga heas olukorras tänu ülikoolile ja suurtele ettevõtetele. Pärnu aga on äärmiselt hooajaline. Kuidas Pärnu ja Narva muret lahendada? Tuleks infrastruktuuri arendada. Eestis on vahemaad väga väikesed, kuid see, kui kaua võtab liikumine ühest linnast teise, on suur probleem. Kuigi viimastel aastatel on oluliselt paranenud ühistranspordi olukord, on siiski oluline, et ka autoga liiklejatel oleks võimalik kiirelt ja muretult näiteks Tallinna ja Tartu vahel liikuda.

Mida peaks praegu õppima, et oleks kümne aasta pärast Eestis hea olla?

Rakendusteadusi: IT, matemaatika, keemia, arstiteadused. Midagi, millest annab luua kõrgema väärtusega tegevusalasid.

Mis eristab Eesti parimaid ettevõtteid?

Sul võib olla väga hea idee, aga kui sul pole inimesi, kellega seda ellu viia, siis pole miskit teha. Ettevõte omanike põhiülesandeid ongi see, et nad suudaks kokku panna meeskonna, kes suudaks ettevõtte eesmärke ellu viia.

Kas teil on see õnnestunud?

Me loodame, et oleme olnud edukad. Meie portfell on aastast aastasse suurenenud ja kasumlikkus ei ole vähenenud. Me suudame uusi projekte arendada. Ju siis meil on koht turul olemas. Kui oled eksportiv ettevõte, siis on oluline luua rahvusvahelisi suhteid. Ühtpidi on see väikeses riigis keeruline, kuid teistpidi on jällegi lihtsam saada riigi institutsioonide kaudu ligipääsu teistele turgudele sisenemiseks.

Eve Kirs: kvoodiga juhte määrata ei saa

Eve Kirs ei usu, et kvootide määramine oleks elujõuline lahendus meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamiseks.

Tema sõnul ei saa juhtide valikul olla eelistuseks sugu, valik sõltub ametikohale nõutavatest kvalifikatsioonist, isikuomadustest, mida ei saa määrata kvoodiga.

Kvoodid püüaks kindlasti ebavõrdsusele tähelepanu, kuid ta ei usu, et selline kunstlik lahendus oleks elujõuline.

„Meie meeskonnas on alati kõikidesse ühtmoodi suhtutud. Usun, et me kõik oleme suutnud koondada võimekaid inimesi. Minul ei ole olnud probleeme, asi on ikkagi selles, kas inimesed on kompetentsed ja suudavad vastata küsimustele. Olen Astri Grupis töötanud 22 aastat, sellest 15 aastat finantsjuhina. See kõik on tulnud sellest, mida ma koolis ja Astri Grupi meeskonnalt olen õppinud. Ma ei ole saavutanud midagi sellepärast, et olen naine,“ selgitas ta.

Kui mõelda, millised naised on Eestis ettevõtete omanikeringis ja kelle töö Kirsile silma on jäänud, on üks selliseid kindlasti Ruth Oltjer – „üks tugevamaid ettevõtete omanikke“. Veel nimetab Kirs Kersti Seli, kes on tema hinnangul üks tugevamaid tegevjuhte. „Võiksin nimetada palju tugevaid ettevõtete tegevjuhte, kuid omanikke… Naisi ei ole ettevõtete omanikeringis väga palju. See, et mehed on enamasti omanikud, näitab nende riskijulgust, naised on alalhoidlikumad ja võtavad vähem riske,“ lausus ta.

Maikuus juhtis minister Jevgeni Ossinovski tähelepanu, et sügisel toimuva Eesti suurima majanduskonverentsi Äriplaan esinejaskond on väga meestekeskne, ja äratas sellega sotsiaalmeedias elava diskussiooni. 

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. August 2016, 15:30
Otsi:

Ava täpsem otsing