Valitsuse lauale jõudis uue superasutuse plaan

16. august 2016, 07:15
Hanno Tomberg EASi juhina tahaks saada oma haldusalasse ettevõtluse, rakendusteaduse ja regionaalarengu toetuste jagamise. Riik aga kaalub kõigi eurotoetuste jagamise koondamist ühte superasutusse.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160816/NEWS/160819963/AR/0/Hanno-Tomberg.jpg
Ainult tellijale

Lähiajal otsustab valitsus, kas koondada erinevad euroraha jagajad ühtsesse superasutusse, kuid samal ajal on laual ka alternatiivne, kolme rakendusüksusega jätkamise ettepanek, mille tegijad pole samuti veel püssi põõsasse visanud.

Valitsuskabinetil seisab ees otsustada riigireformi ühe osana küsimus, kui palju peaks meil olema Euroopa Liidu fondidest abiraha jagavaid asutusi. Rahandusministeeriumi koordineeritavate fondide raha jagajaid on praegu kaheksa, maaeluministeeriumil üks, PRIA ja siseministeerium jagavad enda koordineeritavate fondide raha ise.

Kolme üksuse kava lubab kokkuhoidu

Sihtasutuste Innove, KIKi ning EASi juhid tegid ministritele, riigisekretärile ja riigikogu majanduskomisjoni esimehele saadetud kirjas ettepaneku koondada kaheksa rakendusüksuse ülesanded järgmise aasta algusest neile. Selle plaani järgi jääksid Innovele hariduse, sotsiaal- ja tööturutoetused, EASile ettevõtluse, rakendusteaduse ja regionaalarengu toetused ning KIKile keskkonna- ja infrastruktuuritoetused.

Ettepaneku tegijad lubavad tööjõukuludelt kokkuhoidu üle 25 protsendi, mis rahaliselt annaks 60 töökoha vähenemiselt säästu vähemalt kaks miljonit eurot aastas. Lisaks lubatakse taotlusprotsesside lihtsustamist ja paremat klienditeenindust ning hoida ära võimalik rakendamise kiirusest ja kvaliteedi langusest tulenev rahaline kahju riigile.

Tsentraalse koondasutuse puhul märgitakse miinusena seni nulli lähedal püsinud veamäära võimalikku tõusu ning mitme riski kasvu, kus terviklike asutuste asemel tekivad paralleelsed ja lõhutud struktuurid, milles ka kulud ei vähene.

„Oleme ettepanekud esitanud, kuid leiame, et mõistlik oleks leida koos rahandusministeeriumiga lahendus, mis tagaks Euroopa Liidu toetuste andmise kvaliteedi ka tulevikus,“ lausus EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg, kelle kinnitusel jätkatakse sel teemal rahandusministeeriumiga kõnelusi.

Riik killustamist ei toeta

Rahandusministeerium aga kolme sihtasutuse juhi ettepanekut ei toeta. Ministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Kaie Koskaru-Nelk märkis, et kogu riigitoetuste süsteemis on vaja suuremaid ja põhimõttelisemaid muudatusi.

„Ühes riigiasutuses suudetakse kõige paremini tagada kompetentside sünergia, efektiivsem töökorraldus, IT-võimaluste kõige mõistlikum arendus ja hilisem kasutus, ühtne riigivastutus ning läbi kõige selle suudetakse tagada ka oluline kulude kokkuhoid,“ sõnas Koskaru-Nelk.

Juba praegu on esialgsete arvutustega teada, et järgmisel, 2021. aastal algaval finantsperioodil saadav struktuuriraha väheneb umbes miljardi euro võrra. Seega on rahandusministeeriumi seisukoht, et riigil pole otstarbekas lihtsalt natuke väiksemate kuludega pidada üleval sama süsteemi, mis ehitati juba aastal 2003 ja on 13 aastat kasutuses olnud.

Ettevõtjad ühtse asutuse poolt

„Väike riik, no tõmbame selle asja nüüd ilusti kokku,“ toetas ettevõtja Olari Taal ühtse asutuse plaani. Tema arvates on praeguses süsteemis kindlasti dubleerivat tööd ja kompetentsi ning kaheksa rakendusüksuse liitmisel saaks kokku korraliku kompetentsi. Samuti saaks tsentraliseerida asutuste sees olevad tugiüksused.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts märkis, et ühe keskse asutuse tegemine on hea ja ambitsioonikas eesmärk ja see on kõigi osapoolte panustamise korral ka võimalik. Kuid ta lisas realistina, et kui praeguse kümnekonna asutuse asemel jääb ka näiteks kolm, siis seegi on juba positiivne areng.

„Kui me vaatame nende abiraha jagavate ja administreerivate organisatsioonide hulka ja kui palju on ametis inimesi, kes tegelevad rahajagamise otsustamisega, hiljem otsuste kontrollimisega ja seejärel veel raha kasutamise kontrollimisega, siis see tuleb väga paljudele üllatusena, kui suur see masinavärk tegelikult on. Ilmselge, et ühel hetkel peab see arv muutuma,“ sõnas Palts.

Juunis arutas valitsus rahandusministeeriumi ettepanekut luua ühtne tsentraalne rakendusüksus. Tookord jäi arutelu pooleli ning veel sel kuul peaks valitsus küsimusega edasi minema.

 

Ühendasutus - rohkem või vähem bürokraatiat?

Sihtasutuste Innove, KIKi ja EASi hinnangul tekivad koondasutuse puhul seniste terviklike asutuste asemel paralleelsed ja lõhutud struktuurid, sest sihtasutused täidavad ülejäänud ülesandeid edasi ja kulud ei vähene. Ka liigub riskide hindamine toetuse saajast kaugemale, mistõttu raskeneb probleemide ennetamine. Ühetaoline lähenemine erinevate valdkondade taotlejatele, arvestamata spetsiifilisi riske, toob kaasa asjatut bürokraatiat ja aeglustab protsesse. Kaovad pikaajalised arendatud kliendisuhted, mis on seni taganud projektide eduka elluviimise.

Rahaliste riskidena nähakse, et kuna osa paremaid töötajaid ei pruugi tsentraalsesse rakendusüksusesse minna, siis veamäära ka lubatud kahe protsendini tõusmine tähendaks riigile kahju 70 miljonit eurot. Kogemus näitab, et pärast toetuse väljamakset avastatud rikkumissummad jäävad pahatihti tagasi saamata ja need peab riik Euroopa Liidule hüvitama. Kui riik ei saavuta ümberkorraldustest tekkinud segaduses Euroopa Liiduga kokkulepitud tulemusi aastaks 2018., hinnatakse rahaliseks kaotuseks 210 miljonit eurot.

Rahandusministeerium leidis analüüsis, et osa inimesi võib kindlasti lahkuda, ent siin on suur roll rakendusüksuste ülesandeid täitvate asutuste juhtidel inimeste julgustamisel tööga jätkama. Samuti võib seoses ümberkorraldustega pikeneda maksete ja taotluste menetlusprotsess, kuid riski on võimalik maandada liitumiste ajakava paikapanekuga ning tegevuste planeerimisega.

Mitme rakendusüksusega jätkamine säilitaks töörahu säilivates rakendusüksustes ja kompetentsi nendes asutustes ning nende töö jätkamise. Samas ei muutuks riigivastutus ning ka kulude kokkuhoid ei kujune väga suureks, oluliselt ei vähene ka auditeeriva asutuse ega ka korraldusasutuse töömaht.

Rahandusministeeriumi hinnangul on ka risk veamäära suurenemise tõttu Euroopa Liidu vahendite kaotamiseks väike.

TASUB TEADA

Rahandusministeeriumi ettepanek valitsuskabineti otsuseks:

Kiita heaks keskse rakendusüksuse loomine ning moodustada rahandusministeeriumi valitsemisalasse alates 1. jaanuarist 2017 hallatav riigiasutus, mis täidab struktuuritoetuse seadusest tulenevaid rakendusüksuse ülesandeid.

Rahandusministeeriumil valmistada ette keskse rakendusüksuse moodustamise ja senistelt rakendusüksustelt haldusülesannete üleandmise-vastuvõtmise ajakava ning selleks vajalikud õigusaktide eelnõud ja muud materjalid tähtajaga 30. september 2016.

Kuni 1. jaanuarini 2019 viia etapiviisiliselt kesksesse rakendusüksusesse üle haldusülesannete täitmine, varad ja täitmisega seotud töötajad/teenistujad järgmistest rakendusüksustest: rahandusministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet, Tehnilise Järelevalve Amet, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Innove, Archimedes, Keskkonnainvesteeringute Keskus, KredEx.

Rahandusministeeriumil ja maaeluministeeriumil leppida kokku, kuidas ja mis ulatuses ühendada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti toetuse andmisega seotud tegevused keskse rakendusüksusega, eesmärgiga, et aastast 2021 oleks üks riigi toetuste andmise asutus, ning valmistada ette ülesannete kesksele rakendusüksusele üleandmise ajakava 30. märtsiks 2017.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. August 2016, 07:21
Otsi:

Ava täpsem otsing