Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaata, kuidas on riikide jõukus 10 aastaga kasvanud

    USA mahtus veel napilt esikümnesseFoto: Scanpix/Reuters

    Rahvusvaheline Valuutafond IMF on reastanud maailma riigid selle järgi, kui suur oli nende SKP elaniku kohta (jooksvates hindades) hinnanguliselt aastal 2006 ja kuhu see aastaks 2016 välja on jõudnud.

    Eesti SKP elaniku kohta oli 2006. aastal 22 659 dollarit elaniku kohta, mis andis toona pingereas 45. positsiooni. Käesolevaks aastaks on Eesti kerkinud 4 koha võrra – SKP elaniku kohta on kasvanud 30 038 dollarile.
    Suurim tõusja IMFi võrdluses on nende 10 aasta jooksul Türkmenistan, mis on riikide reastuses kerkinud 109. positsioonilt 77. kohale, ehk siis tõusnud 32 astme võrra. Suurim langeja on Liibüa – 37. positsioonilt 83. kohale.
    Türkmenistani järel on teise riigina reastuses suurima hüppe teinud Hiina, mille SKP elaniku kohta on kümne aasta taguselt 5825 dollarilt kerkinud 15 184 dollarile. See on taganud tõusu 112. positsioonilt 82. kohale.
    Viieteistkümne suurima tõusu teinud riigi hulka mahub ka Poola, kus SKP elaniku kohta on 16 498 dollarilt kerkinud 27 654 dollarile – positsioonidelt pingereas on riik kerkinud 55. kohalt 44. kohale. Kui siia kõrvale panna Ukraina, mida on sageli Poola kõrval negatiivse näitena esile toodud kui käest lastud võimalust, siis Ukraina leiab IMFi reastuses tänavu 116. kohalt, SKP elaniku kohta on kerkinud 10 aasta taguselt 7530 dollarilt 8261 dollarile. Pingereas on Ukraina 10 aastaga kukkunud 18 kohta.
    Kreeka Euroopa punane latern
    Euroopa riikidest on pingereas enim kukkunud Kreeka, 16 kohta, ning SKP elaniku kohta on 10 aastaga kahanenud. Kui 2006. aastal oli see muuhulgas tänu rahaliidu algusaegade eufooriale 29 149 dollarit elaniku kohta, siis nüüd, rahaliidus püsimiseks nõutud kärpekuuride järel, on see kahanenud 25 860 dollarile elaniku kohta. Riikide reastuses tagab see 49. asetuse. Suure languse, 10 koha võrra, on reastuses teinud ka Küpros, mis on samuti IMFi ja euroala abiprogrammi saanud riik. SKP elaniku kohta on langenud 32 404 dollarilt 31 503 dollarile, mis tagab selle aasta riikide reastuses 39. koha.
    Teistest euroala kohanemiskuuri läbi teinud riikidest on kõrgeimal kohal Iirimaa, mis on 10 aasta taguselt 10. kohalt nüüd 11. langenud. SKP elaniku kohta on kasvanud 45 425 dollarilt tänaseks 56 092 dollarile. Hispaania on säilitanud reastuses 31. asetuse. SKP on 10 aasta taguselt 31 353 dollarilt kasvanud 36 650 dollarile. Portugal on langenud 41. kohalt 43. kohale, SKP elaniku kohta on kasvanud 24 563 dollarilt nüüdseks 28 477 dollarile.
    Skandinaavia riikidest leiab pingereast kõige madalamalt kohalt Soome. Üldine reastus on aga tänavu järgmine: Norra (6. kohal), SKP elaniku kohta on kasvanud 59 202 dollarilt 68 568 dollarile. Siis tuleb Rootsi (16. kohal), SKP elaniku kohta on kasvanud 39 354 dollarilt 48 565 dollarile. Taani on kümne aastaga pingereas tagurdanud üheksa koha võrra ja asetub tänavu 21. positsioonile. SKP elaniku kohta on kasvanud 41 282 dollarilt 46 977 dollarile. Soome on 27. positsioonil, SKP elaniku kohta on kasvanud kümne aasta taguselt 36 917 dollarilt 41 703 dollarile.
    Balti riikidest on Leedu pingereas kerkinud Eestist kiiremini, alustades madalamalt tasemelt, kuid olles nüüdseks kerkinud kohe Eesti kannule, 42. positsioonile. SKP elaniku kohta on kasvanud 18 448 dollarilt 29 380 dollarile. Balti riikide rängima kärpekuuri läbi teinud Läti on 50. positsioonil, SKP elaniku kohta on 10 aastaga kasvanud 18 199 dollarilt 25 818 dollarile. Ida-Euroopa riikidest kõrgeimal kohal on Tšehhi 36. positsioonil 32 622 dollariga.
    Venemaa leiab reastuses 54. positsioonilt. SKP elaniku kohta on kümne aastaga kasvanud 18 065 dollarilt 23 876 dollarile.
    Esikümne, ehk riikide grupi, kus SKP elaniku kohta on kõrgeim, moodustasid 2016. aastal järgmised riigid:
    Katar 132 038 dollaritLuksemburg 103 112 dollaritSingapur 87 809 dollaritBrunei 80 614 dollaritKuveit 70 908 dollaritNorra 68 586 dollaritAraabia Ühendemiraadid 67 965 dollaritŠveits 59 706 dollaritHongkong 58 542 dollaritUSA 57 766 dollarit
    Napilt jäi esikümnest välja Iirimaa.
    Saksamaa leiab pingereast 19. kohalt 48 203 dollariga elaniku kohta, Prantsusmaa 25. asetuselt 42 128 dollari, Suurbritannia 26. kohalt 42 080 dollari ja Itaalia 32. asetuselt 36 429 dollariga elaniku kohta.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Peterburi eestlane teeb Sillamäele tipprestorani
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.