Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Karl Vaino lapselaps – kas Eestile kadunud majandusgeenius?

20. august 2016, 10:30
Anton Vaino, president Putini administratsiooni juht.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160820/NEWS/160819674/AR/0/anton-vaino.jpg

Venemaa president Vladimir Putin nimetas eelmisel nädalal oma administratsiooni uueks juhiks Anton Vaino, kellest Vene ja ka muu maailma meedia hakkas kohe rääkima. Kuid mitte seoses tema uue ametiga, vaid tema veidrapoolse teadustegevusega.

Jutt käib teaduslikust artiklist „Tuleviku kapitaliseerimine“, mis avaldati 2012. aastal ajakirjas „Majanduse ja õiguse küsimused“ („Voprosõ ekonomiki i prava“) ja mille mõtet üritavad täna lahti harutada sajad, kui mitte tuhanded poliitika- ja majandushuvilised. Artikli autoriks on A. E. Vaino ja need initsiaalid kattuvad presidendi administratsiooni uue juhi Anton Eduardovitš Vaino omadega.

Autor kirjeldab ideed, kuidas tulevikuriiki juhitakse salapärase riista nooskoobi abiga, mis analüüsib kõigi ühiskonnas toimuvate protsesside andmeid. „Nooskoop on esimene seadeldis, mis lubab uurida inimkonna kollektiivset teadvust,“ kirjutab Vaino oma töös.

Sarnaseid ideid on ta arendanud varemgi, mitme aasta jooksul on ilmunud terve artikliseeria. 2011. aastal avaldati ajakirjas „Majanduslikud strateegiad“ („Ekonomitšeskije strategii“) Vaino töö „Turu kood“, mille kaasautoriteks olid teadusdoktor Anton Kobjakov, kes toona oli Venemaa presidendi sisepoliitika nõukoja juht, ning tehnikakandidaat Viktor Sarajev. Selle koostöö krooniks ilmus 2012. aastal ka raamat „Võidu kuvand“ („Obraz pobedõ“), mille juhatab sisse Putini tsitaat: "Kõige tähtsam on rahva usaldus."

Raamatus hüppab autorite kollektiiv ühest ajastust teise ja ühest teadusest järgmisse. Näiteks analüüsitakse 1812. aasta lahingut Vene armee ja Napoleoni vägede vahel: „Kui te asute punktis A ja teil on vaja anda löök punkti B pihta, siis te peate andma kahekäigulise löögi A-null-B. See on liialt pikaldane. Aga kui te juba asutegi nullpunktis, tuleb löök lühem ja halastamatum.“

Kuidas nooskoop loob Venemaale helge tuleviku?

Aga tagasi artikli ja nooskoobi juurde. Märkimisväärne osa „Tuleviku kapitaliseerimisest“ on pühendatud ruumi ja aja teemadel mõtisklemisele. Vaino tsiteerib filosoofe ja majandusteadlasi, kes räägivad reaalse maailma vastuvõtmise subjektiivsusest ning selle „reaalse maailma“ mõiste suhtelisusest tervikuna.

Palju räägitakse artiklis ka ruumi ja aja suhtest, sellest, mis moodustab meie maailma, mille sees on majandus, turg ja ühiskond. Vastavalt Vaino teooriale sõltub firma või äri edu sellest, kui kiiresti suudab see muuta oma väärtusi, liikudes vananenud ärimudelist uude. Sama kehtib tema arvates ka riikide majandusedu puhul.

Vaino kirjutab, et majandus ja ühiskond on muutunud juhtimise jaoks liiga keerukaks, aga vanade juhtimissüsteemide abiga ei õnnestu enam uute väljakutsetega toime tulla. Näiteks kritiseerib ta lähenemisviisi, mis põhineb ministeeriumide ja ametkondade koostööl. Traditsiooniline süsteem ei suuda tema hinnangul enam „tagada optimaalsete otsuste väljatöötamise efektiivset ja stabiilset protseduuri“.

Selle probleemi lahenduseks pakub Vaino välja nooskoobi – seadeldise, mis kogub ja analüüsib ühiskonnas toimuvate protsesside infot. Nooskoobi tööpõhimõtet ta täielikult ei avalda, kuid märgib, et riist on patenteeritud.

„Newton leiutas teleskoobi, van Leeuwenhoek mikroskoobi, meie mõtlesime välja nooskoobi – Asjade Interneti seadme, mis skaneerib inimeste, asjade ja raha vahelisi tehinguid, ja mis on seadme BIGDATA alus,“ selgitas kaasautor Sarajev sel nädalal BBC vene toimetusele.

Vastavalt Vaino kirjeldusele on seadmel sensorvõrgustik, millesse sisenevad uue põlvkonna „targa udu“ pangakaardid (idee, mille järgi suhtlevad mikroseadmed omavahel raadiosignaalide kaudu). Nooskoop analüüsib kogu seda infomassiivi ja pakub välja oma otsuseid. Artiklis väidab Vaino, et nooskoop on juba ka väljatöötamisel.

Venemaa president Vladimir Putin ja tema uus administratsiooni pealik Anton Vaino.

Kas hull teadlane või geniaalne visionäär?

Vaino kirjutab, et tänu nooskoobile saab ellu viia tema „ennetava juhtimise“ ideed, mis aitab tulevikus vältida kriise ja luua vajalikke ressursse nende ettenägemiseks.

BBC vene toimetus palus hinnata Vaino ja tema kaasautorite kontseptsiooni panust teadusesse, samuti võimalikku mõju, mida sellise visiooniga inimene võib osutada tervele Vene ühiskonnale, majandusele ja poliitikale, olles äsja saanud presidendi administratsiooni juhiks.

Väljaandega suhelnud eksperdid võrdlevad neid mõtteid 20. sajandi alguse filosoofide ja poliitikute ideedega, näiteks Aleksandr Bogdanovi omadega. Vaino teooriad on jätkuks vene kosmismile (usufilosoofiline suund, mis käsitles inimest ja ühiskonda kosmilise terviku või looduse osana – toim.), kui 20. sajandi algul oli kosmiline püüd ideaalse valitsemissüsteemi poole üks plaanimajanduse põhialuseid.

„Artiklit ma mäletan, see oli muidugi keeruline ja ebaordinaarne,“ kommenteeris õigusteaduste doktor ja ajakirja „Majanduse ja õiguse küsimused“ peatoimetaja Jelena Ašmarina. „See oli majandusteemaline, erilist poliitikat ma selles ei märganud.“ Tema meelest vaatles autor oma vinklist „postindustriaalset skeemi“ ning seepärast ei näe ta põhjust, miks ta ei oleks pidanud seda avaldama.

Kõrgema majanduskooli professor Simon Kordonski on hinnangus palju karmim ja leiab, et mingit teadust seal pole. „See on tuleviku konstrueerimine. Meil oli ajajärk, kui täitevvõimu juurde sattusid Anatoli Tšubaisi ja Jegor Gaidari meeskonna progressistid, reformistid. Kuid see siin on progressismi teistsugune vorm – neil oli tehnoloogiline protsess, aga siin on mütoloogia,“ leiab Kordonski. „Huvitav, et tuleviku mütoloogiline konstrueerimine ja katsed esitada hüpoteesi, justkui seda tulevikku saaks juhtida, võivad saada võimu ametlikuks ideoloogiaks.“

Majandusprofessor leiab, et tegemist on vaimuseisundiga, reaalsuse eitamisega. „See on ajaloo eitamine: mis oli, sel pole tähtsust, meie ehitame helget tulevikku teistsuguste meetoditega. Seda on ajaloos nii palju varem olnud.“

Ka nooskoobi idee pole tema sõnul uus. „Selliseid mõtteid mõlgutasid juba varased kommunistid ja ka kosmistid. Neil kõigil on sarnane müstiline maailmapilt.“

Kõrgema majanduskooli humanitaarteaduste professor Vitali Kurennoi ütleb pärast artikliga tutvumist, et talle jääb segaseks, mis asi see selline on ja mis on selle mõte. „Võimalik, et ametnik kirjutas selle väitekirja kaitsmiseks. Ometi, arvestades meil kujunenud praktikat, on selgusetu, kas inimene on selle ka tegelikult kirjutanud. Kui vaadata sellist asja tõsise pilguga, siis jääb alati kahtlus, et äkki on tegemist võltsinguga,“ ei suuda Kurennoi loetut uskuda.

„Sisuliselt teeb artikkel kahtlemata ärevaks, sest selles on esitletud utoopilist ideed, mis pole seotud ühegi teadusharuga, aga räägib mingist kõikehõlmavast juhtimissüsteemist, mis peaks asendama kõrgeid ametnikke,“ mõlgutab professor Kurennoi. „Mingisugune universaalne „süsteemide süsteem“, mis lähivaatlusel pärineb varasovjetlikest utoopiatest ja Bogdanovi-laadsete vene kosmistide ideedest, kes lõid sarnase utoopia – mingi superorganisatsioon, mingi superjuhtimisstruktuur, mis lahendab kõik probleemid. Loomulikult, kogu nõukogude riiklik plaanisüsteem unistas selliste mudelite loomisest.“

Ta lisab, et vaatamata internetile, kaasaegsetele arvutitele ja IT-süsteemidele on see illusioon ja pete, mis pole tehnikale jõukohane – tema hinnangul on see põhimõtteliselt vigane ulme. „Kui sellised ideed uitavad meie kõrgete riigiametnike peades, teeb see kahtlemata murelikuks. See tähendab, et inimesed on täielikult reaalsusest eemaldunud, tegelevad mingi juhtimissüsteemi süsteemi väljamõtlemisega, mis lahendab ise kõik juhtimisprobleemid. See on utoopia, millel pole tegeliku eluga midagi pistmist.“

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. August 2016, 22:47
Otsi:

Ava täpsem otsing