Soomes on marjakorjajate põud

Nõudlus kasvab nii Soomes kui ka välismaal, eriti Aasias ollakse huvitatud Põhja-Euroopa puhastest loodusandidest. Soome ettevõtted on investeerinud tootmisseadmetesse ja otsinud eksporditurge, kuid pole tooret, kirjutab Soome päevaleht Helsingin Sanomat.

Suure osa marjadest korjavad Soomes Taist saabuvad hooajatöölised, kuid viisasid väljastatakse liiga vähe. Tänavu väljastati metsamarjade korjamiseks 3500 viisat, mis ala ettevõtete vahel ära jaotatakse. Näiteks taotles Soomes enim marjakorjajaid palkav Polarica viisat 900 korjajale, kuid sai vaid 600. Väljastatavate viisade hulk pole viimastel aastatel eriti kasvanud, samas kui Soomeski kasvab nõudmine metsamarjade järele aastas ca 15-20%. Inimesed ei viitsi ise enam metsa minna.

Järsult viisade arvu suurendada ei saa, sest ametnikel tuleb ka kontrollida, et Taist tulevaid töölisi ära ei kasutata ja nad ikka korralikku palka saavad. Soomlane ise aga sellise palga eest metsa ei lähe. Nagu nenditakse päevalehe arvamusküljel, pole see Soomes ainus sektor, kus töö liiga madala palgataseme tõttu tegijat ootab. Mõni ala sõltub üha enam välismaistest töötegijatest.

Võimalikku ressurssi nähakse riiki saabunud pagulastes. Nende tarvis on juba valmistatud videomaterjal, mis tutvustab võimalust marjakorjamisega raha teenida. Erilist entusiasmi ei ole vastuvõtukeskustes seni tekkinud, nendib leht.

Helsingin Sanomat toob ära ka kalkulaatori, kus läinud aasta hindade põhjal on võimalik aimu saada, kui palju marjakorjamisega on võimalik teenida. Näiteks kui jõudlus on liiter mustikaid tunnis, siis teenid 0,9 eurot. Kui jõudlus on viis liitrit, siis 4,5 eurot. Kaheksatunnise tööpäevaga teeniks sellise jõudlusega kuus 788 eurot.

Soome valitsus arutab praegu eelarvekõnelustel erinevaid meetmeid, kuidas rohkem inimesi tööturule saada – suur töötute hulk on riigile kulukas. Muu hulgas kaalutakse meetmeid, kuidas motiveerida inimesi vastu võtma ka madalapalgalist tööd.

Hiljuti ütles Soome rahandusministeeriumi kantsler Martti Hetemäki samale lehele antud intervjuus, et Soomeski tuleb aktsepteerida suuremaid palgavahesid, et tööga hõivatute osakaal majanduses kasvaks.