Rootsi palgakokkulepete süsteem käriseb

23. august 2016, 13:04
Töölised Stockholmi jalgpalliareeni seinal
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160823/NEWS/160829923/AR/0/palk.jpg

Rootsi palgakokkulepete süsteem on hakanud õmblustest ragisema – näiteks IT-firmadest pole kaks kolmandikku kollektiivkokkulepete süsteemiga liitunud, kuna see pole nende jaoks ei piisavalt paindlik ega atraktiivne.

Analüütikud ennustavad, et kaua ei pruugi see süsteem enam vastu pidada, mis on taganud Rootsis mõõduka palgatõusu ja kõrge miinimumpalga.

„Rootsi süsteem vajab kaasajastamist,“ ütles agentuurile Bloomberg endine minister ja nüüd tööandjate ühenduse Almega tegevjuht Anna Karin Hatt. „Kui vaadata praegust teenuste sektorit, siis toimib selles terav rahvusvaheline konkurents. Mida tsentraliseeritumad kokkulepped, seda raskem on ettevõtetel nendega toime tulla.“

Nii on küsimärgi alla sattunud nn Rootsi mudeli veel üks nurgakividest.  

Alates 1990. aastatest on Rootsi kasutanud tööstussektori keskmist palgataset kui orientiiri, mille järgi seavad oma palgatõusu tempot ka majanduse teised sektorid. Probleem on aga selles, et tööstussektoris jääb töökohti järjest vähemaks – 1990. aastatest on langus olnud 22% ehk vähem kui 600 000-le. Samal ajal oli teenuste sektoris töökohtade juurdekasv 43% ehk 2,2 miljonit.

„Asjad kisuvad keeruliseks,“ ütles Rootsi ettevõtjate konföderatsiooni ökonomist Jonas Frycklund. „Ametiühingud ei kontrolli enam olukorda.“

Paralleelselt võtab tuure debatt selle üle, et palgatase tööturule sisenejale on Rootsis liiga kõrge. See debatt on hoogu saanud riiki tulvanud suurest pagulaste hulgast, kellest enamik vajab eraldi väljaõpet, et kaasaegse tööturu järjest keerulisemate nõuetega toime tulla.

Rootsi peaminister Stefan Löfven, kel on endal ametiühingujuhi taust, peab siiski tööstussektori palgataset oluliseks orientiiriks.

„Rootsi mudel on aastaid hästi toiminud,“ tuletab Löfven meelde. „Meil on paljude teiste riikidega võrreldes väike töötülide osakaal. See rajaneb põhimõttel delegeerida vastutus tööturu osapooltele. See on riigi jaoks positiivne,“ ütles ta eelmisel nädalal ajakirjanikele.

Peamine ehitustööliste ametiühing Byggnads korraldas aprillis streigi, nõudes 3,2% suurust palgatõusu. Alal on buum ja töökäsi napib. Lõpus nõustuti siiski joonduma tööstussektori keskmise 2,2% järgi.

Nordea ökonomisti Torbjörn Isakssoni hinnangul jääb sel sügisel algavatel palgaläbirääkimistel senine süsteem veel kehtima, kuid kaua selle peale lootma jääda ei või. „Tööturul on seis pingeline, töötajaid ei ole piisavalt ja paljudes sektorites on ettevõtetel raskused sobiva tööjõu leidmisega,“ ütles ta. „Tõenäosus kasvab, et tööstuse keskmise järgi joondumine heidetakse kõrvale.“

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. August 2016, 13:04
Otsi:

Ava täpsem otsing