Vitsur: katastroofi saab vältida

25. august 2016, 07:30
Analüütik Heido Vitsuri hinnangul järgmisel aastal krahhi ei tule.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160825/NEWS/160829865/AR/0/vitsur.jpg

Majandusanalüütik Heido Vitsur ei usu, et järgmisel aastal tuleb majanduskriis, sest maailma valitsused ja keskpangad saavad seda soovi korral ära hoida.

Ettevõtjad alustavad järgmise majandusaasta eelarve koostamisega. Enamik, kellega Äripäev rääkis, on valmis paigalseisuks, pigem räägitakse ebastabiilsusest ja sellest, et võetakse päev korraga.

LHV majandusanalüütik Heido Vitsur ütleb, et ilmselt majanduse olukord järgmisel aastal tõesti stabiilsemaks ei lähe, aga katastroofiga asi veel lõppema ei pea.

Millega peaksid ettevõtjad järgmise aasta eelarvet tehes arvestama?

Tuleb arvestada, et olukord on ebakindel. Erilisi lootusi, et tuleval aastal paremaks läheb, ei ole. See ei tähenda, et ükski sektor ei võiks hästi areneda – alati läheb kellelgi ka hästi. Tõenäoliselt jätkub meid mõjutavas maailmas stagnatsiooni lähedane olukord.

Mõni ettevõtja möönab, et uus kriis on tulekul, teise sõnul on see luul – mida teie arvate?

Kriisiga on nii, et valitsused ja keskpangad on maailmas juba ammu pattu langenud. Enam nad patustamise eest tagasi ei põrka. Kui midagi juhtubki, siis võetakse tarvitusele uus hulk ebatavalisi rahapoliitika meetmeid. Ma olen üsna veendunud, et tuleval aastal on võimalik suurt katastroofi ära hoida. Väikesed turbulentsid tulevad nagunii.

Te peate silmas rahatrükki ja muud sellist?

Igatahes, kas helikopterilt raha külvamine või mis iganes. Kõik need asjad, millest me praegu räägime – veel kaheksa aastat tagasi ei tulnud need isegi mitte kõne alla. Osta võlakirju või lasta intress negatiivseks – see oli võimatu ja ei kuulnud rahapoliitika arsenali. Või siis suurendatakse võlga ja jagatakse raha kuidagi nii, et olulisi sektoreid elus hoida. Euroopal on Jaapani võlani veel hiigelpikk maa. 

Tuleval aastal pole põhjust näha, et korduks rumal olukord, nagu oli viimati, kui krahh rahamaailmas kägistas kogu maailmamajanduse. Sellist viga ei tehta. Ma ei usu ka seda, et kuskilt tuleks ime ja majandus läheks normaalse kiirusega käima.

Kuid paigalseis ei saa ju igavesti kesta?

Miks ei saa? Saab küll. Kui me vaatame 5000 aastat kirjapandud ajalugu, siis majanduse kasv on rahvastiku kasvu ületanud vaid viimasel 150 aastal.

Analüütikud omavahel - LHV analüütik Heido Vitsur ja Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina

Eesti ettevõtted on olnud sunnitud palku tõstma – mis sellest saab?

Surve on veidi järele andnud. Inimesed on osalt tulnud tagasi Eestisse ja teiseks ei vaja ettevõtted eriti uut tööjõudu. Nad hoiavad praegu rohkem tööjõudu, kui neil vaja oleks. Kuivõrd tööjõudu hoitakse, siis palgasurve keskmiselt väheneb.

Milliseid sektoreid järgmise aasta turbulents kõige rohkem raputada võib?

Turbulents võib tulla kinnisvarasektorist. Kui kuskil toimub ülekuumenemine, siis muutuvad närviliseks ka meie arendajad. Turbulents võib tulla ka väljastpoolt, kui mõnel meie peamisel turul tekib turbulents, siis see kindlasti mõjutab meid ka.

Rootsis ju oli kinnisvaraturg üle kuumenemas.

Jah, ja meil ka pangad tõstsid sujuvalt kinnisvaralaenude intressi – valmistutakse ette. Kõik on muutunud ettevaatlikumaks. Isegi peaminister ütles, et 15 aastaga 15 rikkama riigi hulka. 

Milline see slogan sel aastal oleks, sõltuvalt meelsusest?

Sel aastal pole palju neid, kes seda lauset ütleksid. Sel aastal on optimist see, kes ütleb, et krahhi ei tule ja me jääme 1% kasvu juurde.

Teie järgnevateks aastateks kriisi ei prognoosi?

Ma usun, et keskpankadel ja rahamaailmal jagub veel paariks aastaks leidlikkust. Lõpmatult ei saa poolhapusid võlakirju osta, negatiivse intressiga elamine pole majanduslikult mõistlik ja helikopterilt raha loopimine pole ka kõige mõistlikum. See rikub inimesed ja ühiskonna nii ära, et enam ei saa isegi stagneerunud olla, vaid asi laguneb ära.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. August 2016, 23:58
Otsi:

Ava täpsem otsing