Immigrandid toovad töökohti

Goldman Sachsi avaldatud raportis seisab, et immigrantidel on USA tööturul oluline roll. Selgub, et ametlikult ja mitteametlikult USA tööturul osalevad immigrandid moodustavad suisa 20% kogu tööjõust.

Immigrantide töötuse määr on USAs võrreldes ameeriklaste omaga mõnevõrra väiksem: 4,3% ameeriklaste 4,9% vastu. Selgub, et USAs on immigrandid töö otsimisel mõnevõrra aktiivsemad ehk nad kas töötavad või otsivad tööd.

Samas selgub Goldmani avaldatud uuringust, et immigrandid teenivad hoolimata oma suuremast töökusest siiski vähem. Immigrantide keskmine nädalane sissetulek on umbes 681 dollarit, ameeriklaste 837 dollari vastu.

Poliitikaanalüütikud on väitnud, et just immigrandid on peamine põhjus, miks USA tööraportid on viimasel ajal olnud rõõmustavad: välistööjõud paneb kohalikke ettevõtteid rohkem töökohti looma.

“Kui me lubame rohkem immigrante, siis loomulikult see suurendab olemasoleva tööjõu hulka ning see võib tuua kaasa palgakasvu,” arutles New Yorgi Föderaalpanga president William Dudley.

Sellisel seisukohal pole üksnes Dudley. Moody’se analüütikudki on veendunud, et kui demokraatide Hillary Clintoni majandusplaan käiku lasta, tuleb 77% uutest töökohtadest just tänu immigratsioonireformile. Clinton on välja käinud idee anda kodakondsus neile inimestele, kes on osalevad tööturul “mustalt”, samuti lihtsustada viisatingimusi kõrgelt haritud välisekspertidele.

Just elanikkonna arvu kasvatamine on üks viise, kuidas USA majandus saab luua uusi töökohti ning seeläbi kasvada. Uuringufirma Pew Research Centeri andmeil moodustavad just immigrandid 40-50% viimaste aastate USA populatsioonikasvust.

Tõsi, immigratsiooniküsimus on USAs väga teravalt üleval eeskätt vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trumpi tõttu. Trump on võõrtööjõudu puudutavad küsimused seadnud oma kampaania keskele. Teadupärast on Trump lubanud USA-Mehhiko piiri äärde ehitada müüri, mis peaks takistama mehhiklastel USAsse tulemast. Samuti on Trump lubanud, et saadab riigist välja kõik 11 miljonit ametlikult registreerimata töötajat.

John McCaini majandusnõunik ning ka Clintonit nõustanud Mark Zandi lausus, et Trumpi karmid immigratsioonimeetmed lähevad USA uusi töökohti silmas pidades kalliks maksma. Sellisele järeldusele on muuseas jõunud ka Trumpi alma materis Wharton School at the University of Pennsylvanias, kus prognoositi, et aastaks 2030 kaoks vabariiklaste presidendikandidaadi ettepanekute tõttu neli miljonit töökohta.

“Paljud mitteametlikult töötavad inimesed teevad neid töid, mida keegi teine ei taha,” lausus Whartoni majandusprofessor Kent Smetters. Whartoni prognoosidest lähtub, et kuigi Clintoni ettepanekud immigrantide tööreformi osas on paremad, tähendaks see siiski 400 000 töökoha kadu ehk ei muudaks praegust olukorda eriti paremaks. Clintoni idee anda “mustalt” töötavatele inimestele USA kodakondsus võib Whartoni analüüsi põhjal tähendada seda, et nood hakkavad elama ainult töötuabirahast ning ei taha enam tagasi tööle minna. Liiatigi, kui väljavaated erinevateks ametikohtadeks on ahtakesed ning töö ise pole eriti atraktiivne.

Teiselt poolt märgitakse Whartoni analüüsis, et ametlikult töötavad inimesed kipuvad olema tööl efektiivsemad ja tootlikumad kui mitteametlikud töölised. Seega saab eeldada, et isegi kui kogu tööjõud on USAs väiksem, tõuseb tootlikkus ning kokkuvõttes ei pruugigi kaotus nõnda suur olla.

Smetters ning tema uurimismeeskond ennustavad, et kui USA tööturupoliitikas mingeid muudatusi pole, siis moodustab aastal 2030 tööelanikkonna 160 miljonit inimest.