Soomlaste üliedukas firma tuli Eesti restoranidele appi

Artikkel

- Uudised
- Kadri Põlendik
- 30. august 2016 kell 4:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soomlaste üliedukas firma tuli Eesti restoranidele appi
Soomes üksnes mõne kuuga edu saavutanud idufirma ResQ Club laienes kaks nädalat tagasi ka Eestisse, kus ta aitab restoranidel päästa muidu prügimäele mineva toidu.
„See annab meile vabadust juurde, saame natuke riskida ja teha koguseid rohkem, sest isegi kui midagi jääb järele, siis me ei hävi sellega täielikult,“ kirjeldas restorani Rucola juhataja Jane Skuin soomlaste loodud teenuse mõju. Rucola on algusest peale üks aktiivsemaid ResQ Clubi kasutajaid ja enamik nende päevapakkumisi, mida nad on rakenduse kaudu pakkunud, on ka ära müüdud.
„Eile oli hea näide, meil oli väga hea praad, väga palju inimesi käis, aga ometigi jäi 11 praadi järele. 11 praadi on väga suur kulu. Palju see omagi pere jaksab süüa ja ülejäänu läheb õhtul prügikasti. Eile aga saime kõik need praed ResQsse üles ja kella kuueks olid need kõik maha müüdud,“ rääkis Skuin eelmisel nädalal.
Süüa saab alates pärastlõunast
Mobiiliäpina ja veebilehitsejas toimiva rakenduse tööpõhimõte on lihtne. Pärastlõunal, tavaliselt kella kolme-nelja paiku vaatavad restoranid, kas neil jääb toitu üle, selgitas ResQ Club Eesti juht Catriin Leiman-Ots. Kui jääb, pannakse need toidud ettevõtte platvormile nii-öelda üles. Kasutajale tähendab see, et ta näeb kaardilt, millised restoranid parasjagu üle jäänud toitu pakuvad ja kui palju. Roogade hinnad on tavahinnast soodsamad, nende eest tasutakse äpi kaudu ja toidule peab ostja restorani ise järele minema. Kohapeal seda süüa ei saa, vaid tuleb kaasa võtta.
Üldjuhul käib jutt päevapraadidest, mida valmistatakse hommikul suurem kogus ja mille minekut on raske täpselt ennustada. Seetõttu ilmuvad ka toidud rakendusse alles pärastlõunal. Toidu kvaliteet sellevõrra aga ei kannata, kinnitas Leiman-Ots. „Toit on täiesti värske, sama päeva oma, muidu läheksime pahuksisse seadusega, kui restoranid müüksid vana toitu,“ ütles ta.
Eestis jääb igal aastal toitlustusettevõtetes üle ligi 22 000ntonni toidujäätmeid.
Toidukadu on ligi 17 kg inimese kohta aastas.
Toiduülejäägid on suur oht keskkonnale, nende vähendamisega väheneb ka vee, õli ja teiste looduslike ressursside raiskamine.
ResQ Clubi visioon on kaotada Euroopa toitlustusettevõtetes toiduülejäägid 2030. aastaks.
Teenuse kaudu on päästetud üle 40 000 toiduportsjoni.
Eestis on ResQ Clubiga liitunud üle 20 restorani Tallinnas ja Pärnus. Neist tuntumad on näiteks Komeet, Kaks Kokka, Sushi Plaza Tallinnas ning Mahedik ja Villa Wesset Pärnus.
Allikad: keskkonnaministeerium, ResQ Club
Leiman-Ots rääkis, et ResQ Clubi idee sündis sellest, et üks selle asutajaid Alexander Lidgren pidas ise kohvikut ja nägi, kui palju jääb toitu alles ja kuidas toitlustusettevõte ei saa sageli selle vastu midagi ette võtta. Selle aasta alguses valminud äpp sai kohe väga populaarseks, nelja kuuga kogus ettevõte Soomes 17 000 klienti ja 150 partnerit. Nüüdseks on firma peale Eesti laienenud juba ka Rootsi ja Hollandisse.
Teenivad igalt tellimuselt
Idufirma alustas 25 000eurose laenuga ning kaasas mais toimunud investeerimisringis veel 325 000 eurot. Ettevõtte tegevjuht Tuure Parkkinen ütles, et praegu nad rohkem investeeringuid ei otsi, kuid on alati valmis uute investoritega kohtuma. Ettevõttesse on investeerinud nii riskikapitalifirmad kui ka ingleinvestorid. Parkkineni sõnul ei olnud nende saamine pardale keeruline, sest õnneks leidsid nad kiiresti sarnaste väärtushinnangutega investorid.
„Enne investoritega läbirääkimiste asutamist olime juba tõestanud, et suudame ehitada töötava teenuse rahuloleva kliendibaasiga ja seda väga väikese palga eest. Kui sellele lisada meie meeskonna lai oskuste baas, oli investoritel kohe selge, et sel teenusel on potentsiaali,“ rääkis Parkkinen.
Ettevõte teenib teenustasudelt, mida küsitakse igalt tellimuselt. Täpset protsenti firma ei avalda, kuid Parkkinen kinnitas, et restoran saab selgelt enamiku käibest.
Restoranid ei tunnista probleemi
Leiman-Otsa sõnul läks ResQ Clubi avamine Eestis planeeritult – Tallinnas liitus 15 ettevõtet, mis oli miinimum, mida ette nähti. Küll aga on mitu restorani teenusest ära öelnud, põhjendades sellega, et neil ei jää toitu üle. Leiman-Ots seda ei usu. „Keskkonnaministeerium on teinud uuringuid ja seal on restoranidel kõige suurem toidukadu. Kogused ei ole meeletud, aga fakt on, et neil jääb üle. Ettevõtted lihtsalt ei taha seda tunnistada,“ kõneles ta. „On kohti, kus kokad ja tegevjuhid on väitnud, et see kokk on kehv, kel jääb toit alles. Et ta ei tee hästi oma tööd.“ Samas on tulnud Soomest tagasiside, et see ei sõltu kokast, sest tootlikkus on paika pandud ja ülejääkide hulk sõltub pigem hooajast ja päevast.
Tihti on tootlikkus nõudlusest suurem
Restoran Platz otsustas ResQga liituda, kuna meil on argipäeviti lõunapakkumised ja tihti tuleb ette, et tootlikkus on suurem kui nõudlus ning sellisel juhul on ResQ-l hea võimalus see info klientideni toimetada. Samuti on ülimalt positiivne keskkonnasõbralikkus, millele saame ResQga kaasa aidata.
Allar Jürimets,
restorani Platz juhataja
Lihtsamaks läks partnerite leidmine siis, kui teenusega liitus mõni tuntum restoran. Kuid on tulnud ka restorane teenuse vajalikkuses veenda ja rõhutada, et see ei kohusta millekski, kirjeldas Leiman-Ots. Tema sõnul on oluline ka roheline mõtteviis, umbes pooled söögikohad on sel põhjusel teenusega liitunud.
Rucola juhataja Skuin kinnitas, et restoranitöös on planeerimine väga keeruline ja võimatu on ette teada, kui palju toitu kulub, sest mõjutavaid faktoreid on sedavõrd palju. „Kui vihma sajab, siis inimesed ei tule välja, aga vahel tulevad ka vihmaga. Kunagi ei tea, kui palju inimesi tuleb. Tahaks olla selgeltnägija, aga kahjuks ei ole.“
ResQ Club on andnud Rucolale võimaluse nüüd rohkem riskida ja valmistada suurem kogus päevapraade. Kuigi ülejääkide korral loodetud tulu ei tule, saavad nad Skuini sõnul vähemalt kindlad olla, et päevapakkumised ei saa liiga vara otsa. „Kindlasti me ei hakka riskima nii, et müüme 20 ja 30 praadi soodushinnaga. Pigem on see lisavõimalus meile, et kui jääb üle, siis saame pakkuda,“ sõnas ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Idufirma
Hetkel kuum