Kaitsetööstuse aktsiad tõusuvees

31. august 2016, 12:30
Jordaania eriväed harjutamas terrorismivastast võitlust.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160831/BORS/160839939/AR/0/AR-160839939.jpg
Ainult tellijale

Peale selle, et ebakindlus maailmas on tõstnud kulla hinda, on tõusma hakanud ka kaitsetööstuse aktsiad.

Mõne aastaga on kaitsefirmade aktsiad kiire tõusu teinud ning kuna riigid suurendavad konfliktikollete ja terrorismi tõttu oma kulutusi, võib nendel aktsiatel olla tõusuruumi veel varuks. Maailma eri paigus on praegu üle 20 konfliktipiirkonna, millest kümne staatust hinnatakse kriitiliseks. See tähendab, et iga päev läheb neis piirkondades olukord üha halvemaks.

Sõda on kasulik kaitsetööstuse aktsiatele

Kahe aasta tagune Krimmi annekteerimine oli äratuskell Euroopale, et Venemaa territoriaalsed huvid Euroopa suhtes pole kuhugi kadunud. Seda näitab ka õõnestustegevus Ida-Ukrainas. Seetõttu on liitlasväed paigutanud nii Kesk-Euroopasse kui ka Eestisse ja teistesse Balti riikidesse lisavägesid. Pinge on suurenenud kogu maailmas ja mitte ainult Venemaa tõttu, sest ka Lähis-Idast vaatab vastu tõsine oht terrorismi näol.

Maailma suurimate kaitsetööstusfirmade, nagu Raytheoni, Northrop Grummani, Lockheed Martini, Finmeccanica ja General Dynamicsi, aktsiad on pärast 2013. aasta novembris alanud Ukraina kriisi kerkinud 60–100%.

Need ettevõtted toodavad praktiliselt kõike, mida tänapäeva maailmas sõjategevuseks vaja läheb – raketisüsteeme, lahinglaevu, radareid, jalaväe varustust, lennuliikluse süsteeme, lahingsõidukeid ja erinevaid relvasüsteeme.

Suurima ohuga piirkonnad on praegu maailmas Liibüa, Süüria, Sudaan, Iraak, Afganistan, Jeemen, Põhja-Korea ja vaidlusalused saared Lõuna-Hiina meres. Mitte nii pingeliseks, kuid siiski olulise kaaluga kriisikolleteks peetakse Ida-Ukrainat, Pakistani, Iisraeli ja Palestiina konflikti, Liibanoni ning põgenikekriisi Euroopas.

Maailma kaitsetööstusele prognoositakse kasvu

Deloitte kirjutas oma uurimustöös maailma kaitse- ja lennundustöötuse kohta, et prognoositavalt kasvab see sel aastal 3 protsenti, kuna riigid eesotsas Ameerika Ühendriikidega suurendavad taas oma kaitsekulutusi.

„USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapan ja mitu Lähis-Ida riiki on erinevate ohtude tõttu kaitse-eelarvet suurendanud. Riigid uuendavad relvasüsteeme, lahingvarustust ning üha suuremat huvi on hakatud tundma järgmise põlvkonna tehnoloogiate vastu, mille hulka kuulub näiteks ka küberkaitse,“ kirjutati analüüsis.

Teises analüüsis kirjutasid Deloitte'i analüütikud, et maailma kaitsetööstuse kasv edestab inflatsiooni. „Sektori tootlikkus jätkab kasvamist ning kasum töötaja kohta on suurenenud. Paljuski on see tingitud tootmiskulude vähendamisest ja tootmises automaatika kasutuselevõtust ning mitmest ettevõtete ühinemisest,“ seisis analüüsis. Deloitte'i andmetel kasvasid eelmisel aastal kaitsetööstuse tulud üle 5%, 675 miljardile dollarile.

Hiina ja Venemaa otsivad ekspordipartnereid

Kuigi Hiina ja Venemaa kaitsetööstus on suuremas osas suunatud koduturule, usub kaitsetööstuse ekspert Doug Berenson, et see võib varsti muutuda.

Kaitsetööstusele keskendunud konsultatsioonifirma Avascent peadirektor Berenson ütles CNBC-le, et maailmas on üha enam riike, mille kaitsevõimekus kasvab. „Nad tulevad toime enda kaitsevajadustega ning kompavad ka eksporditurge,“ ütles ta.

Berensoni sõnul saab USA kaitsetööstuse domineerimise aeg maailmas varsti mööda. „Riigid võivad osta kavandi või konstruktsiooni Ameerika Ühendriikidelt, kuid lõpptoodangusse lähevad riikide enda toodetud seadmed,“ ütles ta.

Üks selline näide on türklaste ümber ehitatud F-16 hävituslennukid. Tugeva kasvu on sel aastal teinud ka Iisraeli kaitsetööstus, mis ekspordib elektroonilisi seadmeid. Eriti tugev on olnud eksport Indiasse. „Indial on väga suur eelarve,“ ütles Berenson. Tema sõnul panustab ka Lõuna-Korea elektroonikasektor üha enam kaitsetööstuse ekspordile.

Kaitsetööstus on triljoniäri

Maailmapanga raporti järgi kulutas 50 suurimat riiki eelmisel aastal kaitsetööstusele kokku 1,6 triljonit dollarit.

Raporti järgi on kaitsekulutuste suurenemise tõttu neis riikides vähenenud sõjategevuse ja terrorismi oht. Suurimad kaitsekulutuste tõstjad on Hiina, India, Indoneesia ning majanduslangust kogev Venemaa. Ka tuuakse välja see, et Aasia riikide kaitsekulude kasvu põhjus on nende riikide üha suurenev jõukus.

Vaatamata sellele prognoosib Deloitte, et USA jätkab maailma kaitsetööstuses domineerimist. Deloitte'i hinnangul suureneb USA kaitse-eelarve 2018. aastaks 580 miljardile dollarile. Seda on küll 100 miljardit vähem kui seitse aastat tagasi, kuid vaatamata sellele on USA kaitse-eelarve palju suurem kui teistel riikidel.

Järgmine pingekolle Arktika?

Arktika on viimastel aastatel üha enam meediasse jõudnud sellega, et globaalse kliimasoojenemise tõttu on hakanud sealne jääkiht sulama. Kuid sellest võib kujuneda ka pingekolle Venemaa ning lääneriikide vahel.

Mitme prognoosi järgi peaks aastaks 2050 arktiline ookean (Põhja-Jäämeri) suviti olema jäävaba. See tähendab laevadele uut vett, mida mööda seilata. USA mereväe kõrge ametnik Daniel Able ütles Newsweekile, et uue avavee suurus võib moodustada umbes 45% Ameerika Ühendriikide mandriosast. USA mereväele tähendab see uut ala, mida tuleb valvata.

Juba on välja töötatud stsenaariume Arktika ookeani kohta, mis hõlmavad endas seda, et terroristid kaaperdavad seal laevu, Alaska lähistele transporditakse tuumarelvi ning toimub ulatuslik naftareostus.

Kuigi tükike Arktikast kuulub mitmele riigile (USA, Venemaa, Kanada, Taani, Norra), kinnitavad seal üha enam kanda Venemaa sõjalised jõud. International Business Times (IBT) kirjutas, et järgmise viie aasta jooksul plaanib Venemaa vägede arvu Arktika piirkonnas kahekordistada. Venemaa ehitab sinna uusi radarijaamu, lennuväljasid ning süvaveesadamaid. Ka on märgatud Arktikas üha enam Vene sõjaväelennukeid.

Kokkuvõte. Iiri poeet John Boyle O’Reilly on kirjutanud, et maailm on väike, kui su vaenlane on piiri taga. Kui kasutada O’Reilly võrdlust, siis tänapäeva maailm on konfliktide tõttu väiksem. Terroriaktid lääneriikides on muutunud üha sagedasemaks ning Venemaa käitumine on ettearvamatu. Ebakindluse tõttu on hakanud tõusma kulla hind, aga kuna riigid suurendavad kaitsekulutusi, siis ka kaitsetööstuskontsernide aktsiad. Investorile võib see tähendada võimalust, sest prognoosi kohaselt peaks kaitsesektori kasv ületama inflatsiooni.

Vene eriväed harjutamas Arktikas.
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. August 2016, 11:05
Otsi:

Ava täpsem otsing