Rootsi tagasi plaanimajandusse?

Landströmi hinnangul on ala ülikasumid ca 15 miljardit Rootsi krooni. Pooled alal tegutsevad ettevõtted on väikesed ja keskmise suurusega tervishoiu- ja hoolekandeteenuste pakkujad.

Võimaliku kasumilae lekkimise järel on Rootsi ettevõtjate seas ja majandusmeedia veergudel vallandunud äge kriitikatorm.

Tagasi plaanimajandusse

„Stefan Löfveni mudel on rohkem omane Venemaale kui Rootsile,“ kurjustas majandusleht Dagens Industri oma juhtkirjas. Sellist riigi sekkumist eraettevõtlusesse ja omandiõigusesse pole Rootsis nähtud läinud sajandi seitsmekümnendatest aastatest saadik, taunisid Rootsi suurima ettevõtlusorganisatsiooni Svenskt Näringsliv tegevjuht Carola Lemne ja avaliku sektori teenuste poliitika ekspert Anders Morin samas lehes ilmunud arvamusartiklis. „See on rünnak kogu ettevõtluse pihta. Selline signaal tekitab laiemat ebakindlust, millised mängureeglid Rootsis ettevõtlusele kehtivad,“ kirjutasid nad. Milline tegevusala võib olla järgmine?

Ettevõtlusorganisatsioon hoiatab, et tagajärjeks pole muud kui Rootsi konkurentsivõime kahanemine ja vähenenud atraktiivsus investeeringute sihtriigina.

„Kui selline ettepanek ellu viiakse, on ilmne eesmärk avalike teenuste sektoris plaanimajandus taastada. See on kindel retsept, kuidas saada kehvemat kvaliteeti, halvemat ressursikasutust ning vähem valikuvõimalusi – vastupidiselt sellele, mida avalike teenuste sektoris vaja oleks.“

Sest firmadel ei oleks enam motivatsiooni leida uusi, paremaid ja efektiivsemaid lahendusi, kui kasvanud tootlikkus „ülikasumiks“ hinnatakse. Probleeme alal on, seda mööndakse, kuid probleemideks ei ole kasumid.

Joachim Landström ütles, et osale ala ettevõtetele võib kasumilae kehtestamine kujutada tõsist šokki ja mõne neist pankrotti viia. Kehvad väljavaated on tema sõnul näiteks sellistel ettevõtetel nagu Ambea, Attendo, Försunda Omsorg ja Academedia. Sektori aktsiad olid eile 4–5%-lises languses.