Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rootsi tagasi plaanimajandusse?

01. september 2016, 11:45
Rootsi peaminister Stefan Löfven
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160901/NEWS/160909990/AR/0/Rootsi-.jpg

Rootsis on vallandunud terav kriitika valitsuse plaani üle kehtestada ülempiir kasumile, mida võivad teenida erafirmad, mis pakuvad avaliku sektori teenuseid vanurite hoolekandest koolihariduseni.

Kolmapäeval olid sektori firmade aktsiad Stockholmi börsil languses, kui Rootsi telekanali SVT saade „Aktuellt“ oli eelmisel õhtul avalikustanud, et sellistesse firmadesse investeeritud kapitali tootlus ei või ületada 8% (pluss inflatsioon).

Ettepaneku autor on Eesti juurtega Ilmar Reepalu, sotsiaaldemokraat ja endine Malmö linnapea, kellelt Stefan Löfveni valitsus on tellinud uuringu, kuidas riiklikud vahendid selles sektoris kõige parema rakenduse leiaksid. Et need ei läheks eelkõige erasektori teenusepakkujate kasumiks, vaid investeeritakse parima teenuse tagamiseks. Uuringu valmimise tähtaeg on novembri algus. Tänavu märtsis ütles Reepalu agentuuri Bloomberg vahendusel, et näeb probleemi, et selles sektoris tegutsevad kasumit jahtivad ettevõtted.

Tootluse lae on välja rehkendanud Uppsala ülikooli majandusprofessor Joachim Landström, kes Rootsi majanduslehe Dagens Industri andmeil on varem tegelenud ülikasumite hindamisega toidukaubanduses. Kaheksa protsendi asemel pakkus ta ise veidi kõrgemat, 10% piiri, sest arvestada tuleks ka uute investeeringute vajadust.

Landströmi hinnangul on ala ülikasumid ca 15 miljardit Rootsi krooni. Pooled alal tegutsevad ettevõtted on väikesed ja keskmise suurusega tervishoiu- ja hoolekandeteenuste pakkujad.

Võimaliku kasumilae lekkimise järel on Rootsi ettevõtjate seas ja majandusmeedia veergudel vallandunud äge kriitikatorm.

Tagasi plaanimajandusse

„Stefan Löfveni mudel on rohkem omane Venemaale kui Rootsile,“ kurjustas majandusleht Dagens Industri oma juhtkirjas. Sellist riigi sekkumist eraettevõtlusesse ja omandiõigusesse pole Rootsis nähtud läinud sajandi seitsmekümnendatest aastatest saadik, taunisid Rootsi suurima ettevõtlusorganisatsiooni Svenskt Näringsliv tegevjuht Carola Lemne ja avaliku sektori teenuste poliitika ekspert Anders Morin samas lehes ilmunud arvamusartiklis. „See on rünnak kogu ettevõtluse pihta. Selline signaal tekitab laiemat ebakindlust, millised mängureeglid Rootsis ettevõtlusele kehtivad,“ kirjutasid nad. Milline tegevusala võib olla järgmine?

Ettevõtlusorganisatsioon hoiatab, et tagajärjeks pole muud kui Rootsi konkurentsivõime kahanemine ja vähenenud atraktiivsus investeeringute sihtriigina.

„Kui selline ettepanek ellu viiakse, on ilmne eesmärk avalike teenuste sektoris plaanimajandus taastada. See on kindel retsept, kuidas saada kehvemat kvaliteeti, halvemat ressursikasutust ning vähem valikuvõimalusi – vastupidiselt sellele, mida avalike teenuste sektoris vaja oleks.“

Sest firmadel ei oleks enam motivatsiooni leida uusi, paremaid ja efektiivsemaid lahendusi, kui kasvanud tootlikkus „ülikasumiks“ hinnatakse. Probleeme alal on, seda mööndakse, kuid probleemideks ei ole kasumid.

Joachim Landström ütles, et osale ala ettevõtetele võib kasumilae kehtestamine kujutada tõsist šokki ja mõne neist pankrotti viia. Kehvad väljavaated on tema sõnul näiteks sellistel ettevõtetel nagu Ambea, Attendo, Försunda Omsorg ja Academedia. Sektori aktsiad olid eile 4–5%-lises languses.

Nördimus

„See tähendab de facto seda, et erafirmadelt võetakse võimalus hoolekandeteenuseid pakkuda,“ ütles DI-le Ambea tegevjuht Fredrik Gren. Ambea investorite seas on riskikapitalifirma Tritons ja USA KKRi fondid.

„Selliste reeglitega peletatakse eemale potentsiaalseid investoreid. Ja mingit teenuse kvaliteedi tõusu nii ei tagata,“ oli kriitiline Frösunda juht Susanne Sidén. Firma omanik on riskikapitalifirma HG Capital.

Rootsi päevaleht Svenska Dagbladet kirjutas samal ajal, kuidas õpetajad on ärritunud, et jõudsalt kasumit kasvatanud Academedia plaanib osa sellest ettevõttest välja võtta. Õpetajate arvates peaks koolidele eraldatud riigi raha siiski minema koolidele ja õpetajatele, mitte dividendideks. 

Maksumaksja raha

Kogu teema tõstatuse taga on arusaam, et avaliku sektori teenuse pealt kasumi saamine on kurjast, kuna teenust ostetakse maksumaksja raha eest. Selline teemapüstitus oli Rootsi vasakpartei valimisratsu, mis on nüüd ilmselt koostöö hind sotsiaaldemokraatide juhitud valitsuskoalitsioonis.

Peamine furoor on tekkinud sellest, et vabas turumajanduses üldse selline kasumilagi kaalumisele on võetud. "Milline oleks „lubatud“ kasumilagi pärast 2018. aasta valimisi või 2022. aasta valimisi?" illustreeris Dagens Industri juhtkirjas segadust, mida poliitiline suva kaasa toob. Ja millise sõnumi saadab see välisinvestoritele, kes on näiteks pensionisääste alal tegutsevatesse Rootsi börsifirmadesse investeerinud.

Kui „Äripäev eetris“ intervjueeris hiljuti Soome börsiguru Seppo Saariot, nimetas ta just tervishoiu ja hoolekande sektorit kui üht kasvavat valdkonda, kuhu investorina raha paigutada. 

Dagens Industri ei usu, et kasumilae ettepanek Rootsi parlamendis vajaliku toetuse võiks saada. Sellekohane eelnõu on siiski koostamisel.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. September 2016, 11:09
Otsi:

Ava täpsem otsing