Uudised
Äripäev
1. september 2016 kell 15:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sotsiaalmeedia jäljekütid: Ukraina sõda tõi Venemaale medalisaju

Donbassi isehakanud rahvavabariigi peaminister Aleksandr Zahartšenko oma ihukaitsjatega.Foto: epa

Rahvusvaheline uurimisgrupp Bellingcat avaldas ettekande, mis näitab, et Ida-Ukrainas peetud kõige ägedama lahingtegevuse ajal kasvas Venemaal sõjaväeliste autasude väljaandmine, vahendas BBC.

Ettekande „Venemaa sõda Ukrainas: medalid ja reeturlikud numbrid“ autorid teevad oma vaatluste põhjal järelduse, et „sõjalises tegevuses Ida-Ukrainas osales kaugelt üle 10 000 Vene sõduri“.

Autorid selgitavad ka oma uurimismeetodit, mille aluseks on aastatel 2014 ja 2015 välja antud medalite arvu võrdlus. Vaatluse alla võeti nelja tüüpi autasud: Žukovi ja Suvorovi medal ning medalid „Lahingus silmapaistmise eest“ ja „Vapruse eest“. Medal „Lahingus silmapaistmise eest“ on kaitseministeeriumi ametkondlik autasu, ülejäänud kolm aga riiklikud.

Bellingcati tiim otsis avalikest sotsiaalmeediakanalitest medalite ja autasude saamist kinnitavaid pilte koos autasustamise kuupäeva ja medali numbriga. Seejärel lähenesid nad asjale matemaatiliselt – võttes esimese ja viimase tuvastatud medali numbri, määrasid nad autasude hulga, mis vaatlusalusel ajal välja anti. Seejärel võrdlesid nad autasustatute hulka teiste perioodidega ning nii võisidki nad oletada, et Ukrainas olukorra teravnemise ajal tõusis Venemaal järsult väljaantud sõjaliste autasude hulk.

Rühmitus Bellingcat sai tuntuks tänu mitme kuuma teema uurimisele, näiteks on nad võtnud luubi alla sõjalise tegevuse Donbassis ja Luganskis, samuti Ukraina kohal Malaisia reisilennuki allakukkumise ja Venemaa osaluse Süüria sõjas.
Bellingcati metoodika on avalike allikate info analüüs, mille hulka kõnealusel juhul kuuluvad Vene sõdurite sotsiaalmeedias avaldatud fotod, mida saab seostada uuritavate sündmustega.

Ettekande autorid leidsid sotsiaalvõrgustikust 19 postitust autasustamise kohta medaliga „Lahingus silmapaistmise eest“, mis olid üles pandud novembrist 2014 kuni selle aasta veebruarini. Esimese tuvastatud medali number oli 2464, viimasel 6802. Sellest järeldavad autorid, et vaatlusalusel ajal sai selle autasu 4338 inimest.

Medali „Vapruse eest“ puhul oli vaatluse all september 2014 kuni november 2015. Esimese ja viimase tuvastatud medali numbrite vahe on 2468. Suvorovi medalit oli novembrist 2014 kuni detsembrini 2015 antud välja 2570-l, Žukovi medalit detsembrist 2014 kuni eelmise aasta detsembrini 1072 korral.

Niiviisi teevad autorid neile andmetele toetudes kokkuvõtte, et uuritaval ajal anti neid nelja tüüpi medaleid välja kokku üle 10 000.

Pilt Bellingcati ettekandest: medalid, millega vene sõjaväelased sotsiaalmeedias on uhkustanud. Foto: bellingcat.com

Septembrist 2014 kuni 2015. aasta lõpuni oli ka aegu, kui autasustamisi oli tihedamini, näiteks augustis ja septembri alguses 2014, kui Ida-Ukrainas käisid kõige ägedamad lahingud. Mõne kuu pärast alustasid Ukraina riigivõimu vastased talvist pealetungi ning ka see periood torkab silma märkimisväärse hulga medalite jagamisega. Suhteline vaikus saabus 2015 aasta teises kvartalis. Seejuures konflikti järsule teravnemisele augustis 2015 järgneb keskmine medalisadu, selgub ettekandest.

Ettekande autorid märgivad, et numbrid on vaid täiendus Bellingcati varasemale vaatlusinfole selle kohta, et Venemaa väed on Ida-Ukrainas sees.

Autorid möönavad, et autasude hulga hindamisel võib olla tegureid, millega nad ei saanud arvestada. Näiteks mõne medali statuudi järgi võib seda anda mittesõjaväelasele ning mitte vaid sõjalise tegevuse eest. Ka ei eita autorid fakti, et Vene sõjaväelased võisid autasusid pälvida osalemise eest teistes konfliktikolletes, näiteks Gruusia sõjas või Tšetšeenias või võidi neid tunnustada osaluse eest Süüria konfliktis. Kuid isegi arvestades neid tegureid, on autorite sõnul nähtav seos hüppeliselt kasvanud autasude ja Ukraina konflikti teravnemise perioodidega.

Ametlikult eitab Venemaa oma sõjaväelaste osalemist Ukraina konfliktis, nimetades Ukraina valitsuse, rahvusvaheliste ekspertide või ajakirjanike esitatud tõendeid ebapädevateks.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.