G20: protektsionism paneb kasvu kinni

04. september 2016, 15:45
G20 tippkohtumise avakõned
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160904/NEWS/160909904/AR/0/AR-160909904.jpg

Protektsionismi tõus ohustab maailmamajanduse üht tähtsat kasvumootorit, kaubavahetust.

Kaubavahetus on olnud liiga loid ja see on olnud liiga loid pikka aega,“ ütles Rahvusvahelise Valuutafondi juht Christine Lagarde nädalavahetusel Hiinas Hangzhous, kus toimub G20 maailma mõjusaimate riikide tippkohtumine. „Tajutav on kaubandusevastane allhoovus. See on poliitilisel tasandil. See on avaliku arvamuse tasandil,“ ütles Lagarde agentuuri Bloomberg vahendusel.

„Kui ei ole rahvusvahelist kaubandust, ei ole piiriülest investeerimist. Kui teenused, kapital, inimesed ja kaubad ei liigu üle piiride, on majandusaktiivsus väiksem, see tähendab vähem töökohti, ükskõik mis riigis sa asud,“ hoiatas Lagarde.

Kärbib prognoosi

IMFi juht andis mõista, et fond võib oktoobris taas kärpida maailmamajanduse kasvuprognoosi, mis praegu on 3,1% tasemel. Kui see juhtub, oleks kasv kõige aeglasem alates 2009. aasta kriisist.

Rahvusvahelise kaubanduse kasvutempo jääb WTO andmeil tänavu viiendat järjestikust aastat alla 3% taset. Enne kriisiaastat 2008 oli keskmine kasv 1990. aastatest üle 6% aastas.

IMF osutab, et majandusreformide tegemise asemel, mis majanduse kasvupotentsiaali tõstaks, on tihti eelistatud süüdistada vabakaubandust. Soodne pinnas protektsionismi süvenemisele on ka keskmist ja madalat palka saavate inimeste sissetulekute stagneerumine.

Kõik viimase aja suuremad vabakaubanduslepingud on tugevas vastutuules - nii USA ja Vaikse ookeani riikide vabakaubandusleping TTP, millest on saanud peksupalk USA presidendivalimistel, kui ka USA ja Euroopa Liidu vabakaubanduskõnelused, millest pidi sündima maailma suurim vabakaubandustsoon. Saksamaa majandusminister Sigmar Gabriel teatas, et sisuliselt on TTIP läbi kukkunud ning Prantsuse kaubandusminister Matthias Fekl nõudis juba läbirääkimiste ametlikku peatamist.

Poliitiline kliima oli põhjendus, miks Euroopa Komisjon delegeeris ELi ja Kanada vahel seitse aastat läbirääkimisel olnud kaubanduslepingu liidu tasemel kinnitamise asemel rahvusparlamentidele, mis, kui mitte muud, siis kindlasti viivitab selle kinnitamist.

Sellised lepingud suurendavad korporatsioonide mõjuvõimu demokraatlikult valitud valitsuste ja parlamentide arvel, põhjendas Saksamaal ELi ja Kanada lepingu vastu võitleva organisatsiooni Campact pressiesindaja Jörg Haas ajalehele Wall Street Journal.

Retoorika muutunud

Vabakaubandust toetavad poliitikud on hakanud viimasel ajal rohkem avalikult tunnistama, et globaliseerumise protsessis pole ainult võitjad, vaid ka kaotajaid ning neid inimesi tuleb aidata.

„Kui arenenud riigid ei pööra rohkem tähelepanu ebavõrdsuse kasvule, kui me ei pööra tähelepanu - mitte ainult kasvunumbrile, vaid ka sellele, kuidas see kasv jaotub ja kui inimestel pole selles uues globaalses majanduses nii-öelda võimaluste redelit, siis jah, tekib reaktsioon globaliseerumise ja kaubanduse vastu,“ ütles USA president Barack Obama uudistekanalile CNN.

Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles äsja ajalehele Bild, et Saksamaa on globaliseerumisest palju võitnud, kuid medalil on kaks poolt. Euroopa Liit peab globaliseerumisega paremini toime tulema.

Sarnast mõtet, et majanduspoliitika ja kaubanduspoliitika peab kergitama kõiki paate, rõhutab Suurbritannia peaminister Theresa May. „Me peame vabakaubanduslepinguid kokku leppides mõtlema, kuidas need reaalses elus kõigile kasu toovad,“ ütles May nädalavahetusel.

Tõkkeid on tulnud juurde

IMF kutsus tippkohtumise eel G20 riike jõulisemalt vabakaubanduse kaitseks välja astuma. G20 riigid on aga pigem vastassuunas triivinud. Global Trade Alert, mis monitoorib muutusi G20 riikide kaubandus- ja investeerimispoliitikas, on tänavu kokku lugenud vähemalt 350 meedet, mis pärsivad välismaiseid ärihuvisid. See mõjutab välismaiseid otseinvesteeringuid ja selle kaudu globaalset majanduskasvu. Kaubandussuhete liberaliseerimiseks on tehtud umbes 100 sammu.

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD peasekretäri Angel Gurria sõnul on globaalsest finantskriisist saadik lisandunud üle maailma 1400 protektsionistlikku abinõud.

G20 tippkohtumisel oli protektsionismi tõus teravalt esil maailma terasetööstuses kujunenud olukorra tõttu, kus suured ülevõimsused Hiinas on ajendanud teisi riike oma turgu ja töökohti kaitsma.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. September 2016, 15:55
Otsi:

Ava täpsem otsing