Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kuidas oma kehakeelt parandada?

10. september 2016, 11:00
Kehakeel on suhtlemises väga tähtis.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160910/NEWS/160909900/AR/0/AR-160909900.jpg

Kehakeel on tähtis nii suhetes kui ka töövestlusel. Kuidas oma kehahoiak enda kasuks tööle panna?

Kehakeele tähtsust ei tohiks kunagi alahinnata. Mõned nipid – näiteks naeratamine ja tugev käepigistus – on lihtsad ja neid on kerge oma igapäevaellu rakendada, kirjutab Business Insider.

Samas on ka teisi tehnikaid, mis on üpris levinud, aga neid on veidi raskem oma argiellu harjutada. Sellegi poolest võivad teatud hoiakud asju väga palju muuta.

Allpool on välja toodud kuus kehakeele trikki, mis aitavad sul inimestega paremini läbi saada.

Korraliku silmsideme säilitamine

Inimesed, kellel on ebapüsiv pilk, tunduvad teiste jaoks ärevad, hajevil või ebaausad. Silmsideme säilitamise harjutamine võib olla raske ülesanne, sest paljude inimeste jaoks on tegemist ebamugava ja ebaloomuliku asjaga. Selle harjutamine võib sind elus aga tublisti edasi viia.

Õnneks on olemas mitmeid tehnikaid, mis parandavad sinu silmsidet teistega.

Raamatu „Kuidas rääkida ükskõik, kellega“ autori ja suhtluseksperdi Leil Lowndesi sõnul peaks inimene ette kujutama, et tema ja suhtluspartneri silmad on omavahel magusa meega kokku kleebitud.

Hoia oma käed nähtaval

Vahel on raske oma käsi lihtsalt paigal hoida, eriti siis, kui oled veidi närviline inimene. Võid märgata, et käed jõuavad mingil hetkel automaatselt taskusse või risti rinnale. Selline käitumine on arusaadav, aga see annab ka negatiivse signaali.

On tähtis, et inimene hoiaks oma käed kogu aeg nähtaval. Vastasel juhul võib tunduda, et tal on midagi teiste eest varjata.

Kasuta avatud kehakeelt ning anna inimestele võimalus sind usaldada. Väldi positsioone, mis jätavad mulje, et oled kaitsev (isegi kui sa nii tegelikult tunnedki).

Ära nihele ja kõigu (samas ära ole liiga jäik)

Osad inimesed lihtsalt tõmblevad liiga palju. Mõnede liigutused on vägagi ebaloomulikud. Probleem on sellest, et teised inimesed võtavad seda ebaaususe või kartuse märgina.

FBIs töötanud käitumisanalüütik ja kehakeele ekspert Lillian Glass ütles, et samas tuleb ka silm peal hoida inimestel, kes ei liigu üldse.

„See võib olla märk, et inimene valmistub nii-öelda võitluseks. Keha muutub liikumatuks ja on valmis vastasseisuks,“ ütles Glass. „Kui sa räägid ja vestled kellegagi normaalselt, siis on loomulik, et sa liigutad lõdvestunult ja alateadlikult oma keha. Kui sa näed aga jäika ja liikumatut kehapositsiooni, siis see on suur hoiatus, et midagi on lahti.“

Õige on leida liikumise ja jäikuse vahel tasakaal.

Sirgelt istumine

Teismelisena oli sinu rüht tihtipeale kehv ja vanemad tegid õigesti, et sind selle eest noomisid.

„Kui sa istud toolis nagu oleks puhketoas, siis võtavad tööintervjuu tegijad seda huvi puudumise märgina. Lisaks sellele ei võta sa intervjuud tõsiselt. Kumbki ei aita töökohta saada,“ ütles TopResume karjäärinõustaja Amanda Augustine. „Lisaks sellele võib lössis kehahoiak näidata ebakindlust.“

Tema sõnul võiks inimene kujutada ette, et tema pea on nööriga lae külge seotud. Sirge seljaga istumine näitab, et oled intelligentne, enesekindel ja usaldusväärne, lisas Augustine.

Energiline ja selge sihiga kõnnak

Kõik ei suuda enesekindlalt kõndida. Paljudel on kõnnakusse kulunud imelikud poosid ja liigutused.

Kõndimise muutmine võib olla väga raske. Kõnnak on esimene asi, mida teised inimesed märkavad Kehv esmamulje võib tähendada, et sind peetakse ainuüksi kõnnaku tõttu ebakindlaks, ebaatraktiivseks ja ebaausaks, selgub Scientific Americani andmetest.

Vestluskaaslase liigutuste matkimine

Teise inimese kehahoiaku matkimimine nõuab palju keskendumist. Selle oskuse arendamine aitab sul aga näidata, et oled vestluskaaslasest vaimustuses ning nõustud temaga, ütles Rosemary Haefner CareerBuilderist.

Seda on raske teha märkamatult. Vestluskaaslasele võib tunduda, et matkimisega sa pilkad teda. Tasakaalukas tegutsemine viib aga soovitud tulemuseni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. September 2016, 10:32
Otsi:

Ava täpsem otsing