Libaettevõtjatel järjest muretum põli

"Ühel kõige kurioossemal juhtumil juhib oma ettevõtteid röövmõrvar otse vanglast," kommenteeris Rosin ajalehele Pealinn. "Ta on küll isoleeritud vabadusest, aga teda pole suudetud isoleerida meie majandusruumist."

Paraku aga ei menetle Eesti majanduskuritegude büroo eelmisest aastast rahapuuduse tõttu enam alla 80 000eurose kahjuga juhtumeid. Vandeadvokaat Leon Glikmani sõnul on see politsei- ja piirivalveameti juhi kehtestatud piirang aga õiguslikult kehtetu. "Vastavalt põhiseaduse §-le 3 saab täitevvõim tegutseda põhiseaduse ja kirjutatud ja avaldatud seaduse alusel," toonitab Glikman ajalehes Pealinn. "Sealjuures, üldkohustuslikke norme saab vastu võtta vaid riigikogu ja täitevvõimul on nende täitmise kohustus. Kuna seadus ei sätesta 80 000eurost kahju piiri ja õiguskaitseorganitel puudub üldse õigus selliseid piiranguid kehtestada, siis piirang õiguslikke tagajärgi ei evi."

Glikman lisas, et mõistagi on arusaadav püüd vähest ressurssi kokku hoida ja kusagile piir tõmmata. "Samuti nõustun ma, et varaliste vaidluste korral peaks primaarne olema tsiviilkohtumenetlus. Tegelikkuses on probleem tingitud ressursi valest jaotamisest ja väheses huvis eraomandit kriminaalmenetluslike meetoditega kaitsta – ja seda ka siis, kui kuriteo tunnused on ilmselged."

Kaks kolmandikku asutatud ettevõtetest eksisteerib vaid 3–6 aastat. Näiteks et 2015. a oli meil ligi 7000 maksejõuetuse tõttu lõpetanud ettevõtet. 2016. aasta seitsme kuuga aga 6300, nii et aasta lõpuks vist hakkame kuhugi 10 000 ligi jõudma. Registrist sundkustutati 2015. aastal 6604 ettevõtet, kes jätsid maha võlgu 43 mln euro ulatuses. Tänavu seitsme kuuga on sundkustutatud 6082 ettevõtet, kes jätnud maha võlgu 30 mln euro ulatuses. Põhimõtteliselt jäetakse võlgades ettevõte lihtsalt maha, ootuses, et see äriregistrist kustutatakse, või antakse edasi elukutselisele tankistile. Hinnanguliselt kaob aastas nõnda korstnasse 100 mln eurot. 2016. a augustikuu seisuga olid majandusaasta aruanded esitamata üldse kokku 22 800 ettevõttel, kellel võlgu kokku 167 mln eurot. Ilmselt läheb see kõik samamoodi "kustutamisele".

Eestis tegutseb teadaolevalt 700 elukutselist variisikut ehk tankisti. Neid kõiki teavad ettevõtlusringkonnad ja asjasse puutuvad justiitsametnikud nime- ja nägupidi. Ärikeeld on neist pandud vaid 14-le, kuid näiteks ühel neist ei takistanud see sugugi teenuseid edasi osutamast. Kui tankistile pannakse ärikeeld, värbab tankist omakorda tankisti. Nende omandis on üle 10 000 ettevõtte, sealhulgas neid, mis äriregistris sundkustutatud. Kui tankistidele kuuluvate ettevõtete koguvõlad kokku lüüa, siis ulatub summa 355 mln euroni. "Olukorras, kus vabaduse raames on jäetud reguleerimata ettevõtlusega kaasnevad kohustused ja fookus on suunatud ettevõtete asutamisele, mitte nende eluspüsimisele, ongi tulemuseks kreenis ärikeskkond," nendib Rosin.

Üheks lahenduseks oleks ärikeelu automaatne rakendamine (5 +/-2 aastat) perioodiks, kui juhatuse liige on oma äritegevusega põhjustanud vähemalt kolme ettevõtte maksejõuetuse. Sealjuures tuleb seada ärikeelde likvideerijale (variisikule). Praegu, nagu öeldud, tegutseb neid Eestis rohkem või vähem avalikult 700 ringis. Ärikeeld on neist vaid 14-l. Veel peaks olema nii, et ettevõtet ei saa võõrandada (müüa ega kinkida), kui sellel on täitmata aruandekohustused ja/või üleval suured rahalised kohustused, sh kinnistusraamatusse seatud keelumärge, rääkis Rosin Pealinnale.

Loe pikemalt ajalehest Pealinn.