Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Sirje Rank
- 5. september 2016 kell 8:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Putin: Balti riikide ohustamise mõte on hullumeelsus
Venemaa president Vladimir Putin eitas agentuurile Bloomberg antud pikemas usutluses, et Venemaa võiks Balti riikidele mingit sõjalist ohtu kujutada.
„Ma arvan, et kõik kainelt mõtlevad inimesed, kes on poliitikaga seotud, saavad aru, et Balti riikide ohustamine Venemaa poolt on täielik hullumeelsus,“ ütles Putin ja osutas, et NATO riikides elab kokku 600 miljonit inimest, Venemaal kõigest 146 miljonit.„Jah, me oleme suurim tuumajõud. Kuid kas te tõesti arvate, et me kavatseme Balti riigid vallutada tuumarelvadega? Mis hullumeelsus see veel on?“ tõrjus Putin.See ei ole Venemaa presidendi sõnul aga peamine põhjus. Peamine põhjus on see, et midagi ei saa teha inimeste tahte vastaselt. Sellest aga lääneriigid Putini sõnul aru ei saa. Putin kaebab, et lääneriigid ei taha märgata Krimmi elanike soovi Venemaaga liituda. 70% Krimmi elanikkonnast on etnilised venelased ning ülejäänud räägivad vene keelt vabalt. Putin toob taas Kosovo näite, kus inimestel oli õigus otsustada oma riikluse üle, Krimmis seda õigust millegipärast ei aktsepteerita.„Nii et rahustuseks võin öelda, et Venemaa on järginud ja järgib ka edaspidi absoluutselt rahumeelset ja koostööle orienteeritud välispoliitikat.“Vastuseks küsimusele, kas Venemaa soovib oma mõjusfääri laienemist, vastas Putin, et Vladivostokki lendamiseks kulus tal pea sama palju aega, kui võtab lend Moskvast New Yorki. „Kas te arvate, et meil oleks veel midagi juurde vaja?“Putini sõnul pole küsimus territooriumis. Küll aga möönis ta, et sooviks, et Venemaa mõju oleks nähtavam ja tuntavam. Kuid seda positiivses kontekstis: majanduslik mõju, humanitaarne mõju, partneritega võrdsetel alustel arendatud koostööst johtuv mõju. „Just sellele on suunatud meie välispoliitika. Ja mitte keegi ei pea selles kahtlema,“ ütles Putin.Kõneldes Krimmist, möönab Putin, et Ukrainast lahkulöömise referendumi ajal olid Krimmis Venemaa sõdurid. Putini sõnul selleks, et referendumi toimumist turvata. Putin ei näe vastuolu ei Ukraina seaduste ega rahvusvahelise õigusega. Otsuse korraldada referendum võttis vastu Krimmi parlament, mis oli valitud kaks aastat enne 2014. aasta märtsi sündmusi Ukraina seaduste kohaselt. Ning Ukrainast lahku löömise otsuse puhul toob Putin taas paralleeli Kosovoga. Nii pole tema sõnul rikutud ka rahvusvahelist õigust.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.