Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aktsiisitõus pures maksulaekumist

Augustis laekus riigikassasse ligi 13% vähem alkoholiaktsiisi kui mullu, ka sotsiaalmaksu laekumise kasv aeglustus.

Kuigi sotsiaalmaksu laekus võrreldes eelmise aastaga 4% rohkem, aeglustus selle kasv. Kuni juulini kasvas sotsiaalmaksu laekumine 6-7%. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Merliin Laose sõnul ei saa vaid augusti kuu laekumise järgi põhjapanevaid järeldusi teha. „Eeldame, et see on ühekordne asi,“ ütles ta. Näiteks võib üheks põhjuseks olla puhkusetasude maksmise nihutamine. „Järgmised kuud näitavad, kas sotsiaalmaksu laekumise trend on tõesti allapoole või lähme endise 6-7% kasvuga edasi,“ ütles Laos.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu sõnul on esimese kaheksa kuu maksulaekumine 0,7% parem, kui eelarves ette nähti, ja suurim osatähtsus selles on just paremini laekunud sotsiaalmaksul. Ta lisas, et sotsiaalmaksu laekus rohkem mitte tänu hõive suurenemisele, vaid jätkuvalt kiirele palgakasvule. Maksuameti deklaratsioonide andmetel on sel aastal keskmine palgatõus olnud 5,8%.

Käibemaksu laekumine kasvas esimehe kaheksa kuuga 3,3% rohkem kui eelmisel aastal. Seda on vähem, kui prognoositi. Laos selgitas, et väiksem laekumine tuli riigi investeeringute vähenemisest peamiselt kohalikes omavalitsustes. Samuti on tema sõnul eurotoetuste uus periood käivitunud aeglasemalt, kui oodati. Juulis kahanesid maksustatavad käibed peamistes tegevusvaldkondades 5,7 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Kirsipuu lisas, et kuigi käibemaksu on sel aastal oodatust vähem laekunud, pole 3,3% kasv siiski midagi drastilist.

Rohkem on hakatud dividendi maksma – esimese kaheksa kuuga tõusis juriidiliste isikute tulumaks 16,7%. Laose sõnul langes aga eelmisel aastal rohkelt dividende oktoobrissse, seega ei pruugi praegune 16,7% kasv sel aastal siiski uue dividendide maksmise rekordaastani viia.

Augustis kogutud maksud
Augustis kogus maksu- ja tolliamet 531,4 miljonit eurot makse ehk 3,6% enam kui mullu augustis.
Eelmise aastaga võrreldes laekus rohkem sotsiaalmaksu ja käibemaksu.
Kaheksa kuuga on eelarvest täidetud 66,3%, makse koguti kaheksa kuuga 6,8% rohkem kui möödunud aastal.
Käibemaksu laekumine kasvas augustis eelmise aastaga võrreldes 7,6%. Kaheksa kuuga on käibemaksu kokku tasutud ligi 1,3 miljardit eurot ehk 3,3% rohkem kui aasta varem.
Allikas: rahandusministeerium

Aktsiiside laekumine käib alla

Alkoholiaktsiisi laekus augustis 12,7% vähem kui eelmisel aastal. Laos rääkis, et suvekuudel on tavapärane, et alkoholi deklareeritavad kogused suurenevad, kuid selle aasta juulis kogused ootamatult langesid. Tõenäoliselt tuli see sellest, et käidi Lätist odavamat alkoholi ostmas. Ka järgnevad kuud on endiselt mõjutatud varem kokku ostetud varude realiseerimisest ja jätkuvast piirikaubanduse osakaalu suurenemisest.

Ka tubakaaktsiisi laekus 12,4% vähem kui mullu. Laekumist mõjutas aktsiisimäära tõusu eel kogutud varude realiseerimine. Sellel aastal olid varud oodatust väiksemad ning need realiseeriti kahe kuuga ning edasisi kuid varud ei mõjuta. Kaheksa kuu kokkuvõttes on laekumine kasvanud 2,1 protsenti ning sigarettide deklareerimine on eelmise aasta tasemel. Järgnevatel kuudel on oodata siiski hinnatõusust tulenevalt koguste vähenemist.

Laos märkis, et prognoose tehes arvasid nad, et aktsiisimäärade tõus toob kaasa veelgi suuremaid langusi. „Tänu sellele, et esimene poolaasta oli mõjutatud nii palju varem kokku ostetud varudest ja kuna hind ei jõudnud veel tarbijateni, laekus aktsiise ikka rohkem, kui me ootasime,“ ütles ta. „Järgmisel aastal tulevad kindlasti suuremad langused. Kuid kuna esimene poolaasta laekus aktsiise rohkem, ei tohiks eelarvesse aasta lõpus miinust siiski jääda,“ ütles ta.

Laos lisas, et ka järgmiste aastate aktsiiside tõus suurendab tõenäoliselt varude kogumist, mis mõjutab edasist maksulaekumist. „Edasised maksutõusud on puhtalt poliitilised,“ ütles ta.

Aktsiiside tõus on suurendanud piirikaubandust. Kirsipuu märkis, et aasta lõpuks soetavad Eesti ettevõtted Lätist ja Leedust hinnanguliselt ligi 2% diislikütust. Piirikaubanduse mõju kokku on tema sõnul umbes 5 miljonit eurot.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.