Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

SEB: kasin kasv pole üldsegi halb

09. september 2016, 14:09
Mihkel Nestor
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160909/NEWS/160909700/AR/0/AR-160909700.jpg

Täpsemad andmed sisemajanduse kogutoodangu kohta teises kvartalis ei muutnud küll oluliselt hinnangut majanduskasvu suurusele, kuid kasvu allikad peegeldavad positiivseid signaale majanduses, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Neljapäeval avaldas statistikaamet täpsemad andmed majanduskasvu kohta aasta teises kvartalis ja revideeris ka varasemate perioodide numbreid. Kui varem avaldasid analüütikud imestust Eesti majanduskasvu hüplikkuse üle, siis värskendatud statistika põhjal ongi kasv mõnevõrra sujuvam olnud.

Revisjoni tulemusena tõusis 2015. aasta napp 1,1 protsendine SKP kasv 1,4 protsendini, 2014. aasta number korrigeeriti protsendikümnendiku võrra madalamaks ja 2012. aasta äkiline 5,2% pea protsendi võrra väiksemaks. Muutusid ka selle aasta numbrid: uuendatud andmete põhjal kasvas majandus 2016. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,5% ja II kvartalis 0,8%.

Kuigi II kvartali 0,8protsendine kasv tundub esmapilgul kasin, siis vaadates selle numbri kujunemist, ei ole olukord üldsegi halb. Niivõrd madala kasvu tõi kaasa väga suureks kärisenud kaubavahetuse puudujääk. Kui püsihindades suurenes Eesti eksport II kvartalis korraliku 4,1% võrra, siis import koguni 8,8%.

Importi suurendas enim elektroonikatoodete, metallide ja mootorsõidukite sisseveo kasv, millest kaks esimest on oluliseks tootmissisendiks Eesti eksportivatele ettevõtetele. Ka suur autode sisseveo kasv jääb ilmselt pigem ühekordseks sündmuseks.

Kui impordi suurenemine oleks jäänud samale tasemele ekspordiga, oleks Eesti majandus II kvartalis tugevalt kasvanud. Tublisti suurenes seejuures nii kaupade kui teenuste eksport – vastavalt 3,9 ja 4,5 protsenti. Teenuste eksport kasvas viimati nii kiiresti 2014. aastal, kaupade eksport 2015. aasta esimeses kvartalis.

Pärast kaheksat järjestikust kvartalit langust suurenes lõpuks 5,4% võrra ka kapitali mahutus põhivarasse ehk kauaoodatud investeeringud. Investeeringute peatsele tõusule oli viidanud juba aasta alguses hoogustunud kapitalikaupade import ja ettevõtete laenamisaktiivsuse kasv. Statistikaameti andmetel vähenesid küll valitsemis­sektori investeeringud, kuid kasvu panustas tugevalt kinnisvara soetamine majapidamiste poolt, samuti ettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning masinatesse ja seadmetesse. Varasema perioodi revideerimise tulemusena selgus ka, et investeeringute vähenemine on juba mitu kvartalit järjest sujuvalt pidurdunud.

Küll tuleb tõdeda, et statistika tõlgendamine valmistab sel korral analüütikutele parajalt peavalu. Kui SKP arvestuses ettevõtete investeeringud suurenesid, siis eelmisel reedel avaldatud ettevõtlus­sektori kvartaalsed andmed näitasid hoopis nende 5,2% suurust langust. Seejuures vähenesid investeeringud hoonete ja rajatiste soetamiseks 14% ning investeeringud masinatesse ja seadme­tesse 12%.

Statistikaamet selgitab vastuolulisi andmeid metoodiliste erinevustega kahe näitaja arvutamisel. Nii võetakse SKP statistikas lisaks põhivarana kasutatavate masinate soetamisele arvesse ka nende müüki, mis võrreldes 2015. aastaga oluliselt vähenes. Lisaks ei kajasta SKP statistika maatükkide soetamist ettevõtete poolt investeeringuna, mis kvartaalses ettevõtlus­statistikas investeeringuid tublisti vähendas. Niivõrd suur erinevus kahe näitaja vahel on siiski harukordne ja muudab SKP prognoosimise äärmiselt keerukaks.

Majanduskasvu pidurdas energiasektor

Hinnates sisemajanduse kogutoodangut tootmise meetodil ehk ettevõtlussektorites loodud lisandväärtuse põhjal, paistab silma energiasektori suur langus. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kahanes oluliselt nii elektri- ja soojusettevõtete kui mäetööstuse lisandväärtus. Kahe peale kokku vähendasid tegevusalad SKP kasvu pea protsendi võrra.

Elektrienergia ja soojusvarustuse tegevusalal vähenes loodud lisandväärtus eelmise aastaga võrreldes 28%. Ka mäetööstuses kahanes lisand­väärtus üle veerandi võrra, mida põhjustab madala naftahinna mõju põlevkivitööstusele. SKP kasvu panustas negatiivselt ka kinnisvaraalane tegevus, mille lisand­väärtus jooksev­hindades küll suurenes, kuid hinnakasvuga korrigeeritud andmetel langes.

Suurima panuse majanduskasvu andis info- ja side tegevusala, just tänu programmeerimis- ja infotegevuste lisandväärtuse kiirele kasvule. Teises kvartalis suutsid need tegevusalad tõepoolest oma müügitulu pea kolmandiku võrra kasvatada, samas kui kulud suurenesid vaid napi 5% võrra.

IT-valdkonna panus Eesti majandusse on ajas pidevalt kasvanud: kui 2005. aastal loodi sektoris vaid 1% kogu majanduses loodud lisandväärtusest, siis 2010. aastal 2% ning 2015. aastal 3,4%.

Suuruselt teine panus SKP kasvu II kvartalis tuli põllu- ja metsamajanduse ning kalanduse sektorist, mis põllumajandustootjate kehva seisu arvesse võttes on ehk mõneti üllatav. Võrreldes eelmise aastaga suurenes sektoris loodud lisandväärtus 18%.

Tugeva panuse SKP kasvu andsid veel jae- ja hulgikaubanduse tegevusala ning haldus- ja abitegevused, mille alla kuuluvad näiteks turismibürood, renditeenuste pakkujad, turvafirmad jt. Ehk kõige üllatavam oli suur lisandväärtuse kasv veonduse ja laonduse alal, mida on räsinud Venemaa transiidi pidev vähenemine. Kvartaalse ettevõtlusstatistika põhjal sektori lisandväärtus II kvartalis hoopis langes, mistõttu peitub erinevus taas ilmselt statistilistes nüanssides.

Kasvamist jätkas ka tööjõukulude osatähtsus SKPs, mis eelmise aasta II kvartali 48 protsendilt ligi 50 protsendini jõudis. Kiire palgakasv on märkimisväärselt tõstnud tööjõu ühikukulu, mis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes suurenes 6,4%. Et SKP kasvas aeglasemalt kui hõivatute ja töötatud tundide arv, siis vähenesid ka tootlikkuse näitajad nii hõivatu kui ka töötatud tunni kohta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. September 2016, 14:15
Otsi:

Ava täpsem otsing