Neli panka trükkisid väga suures koguses raha

Artikkel

- Uudised
- Mait Kraun
- 10. september 2016 kell 7:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Neli panka trükkisid väga suures koguses raha
Föderaalreservi Ecclesi nimeline peahoone.Foto: Bloomberg
Neli maailma mõjukaimat keskpanka on alates finantskriisist globaalsesse majandusse pumbanud 9 triljonit dollarit. Seda on tehtud majanduskasvu, inflatsiooni ja tööturu ergutamiseks, kirjutab CNN Money.
Tegemist on tõeliselt suure numbriga, mis võrdub poolega USA sisemajanduse koguproduktist. Võib ka välja tuua, et see number võrdub 400kordse Eesti SKP-ga.
„Kui sa tooksid 2008. aastast grupi majandusteadlasi ja ütleksid neile, et keskpangad on ostnud 9 triljoni dollari eest varasid ja üritavad ikka leida viise, kuidas inflatsiooni turgutada, siis nad ei usuks sind,“ ütles Capital Economicsi ökonomist Michael Pearce.
Finantskriis sundis tegutsema
Keskpangad alustasid niinimetatud rahatrükki ajal, mil maailm sisenes majanduslangusesse. Plaan oli lihtne – uue raha paiskamine süsteemi peaks ärgitama pankasid rohkem laenama, mis peaks parandama ka ettevõtete ja majapidamiste kulutusi.
Normaalsetel aegadel oli piisav see, kui keskpank vähendas intressimäärasid. Rekordiliselt madalad intressimäärad, isegi negatiivsed intressid, polnud aga piisavad. Seega otsustati katsetada kangemaid ravimeid ning keskpangad alustasid eksperimenti, mille käigus hakati vastloodud rahaga ostma võlakirju. Eksperdid ei ole ühel meelel, kas selline meetod töötab.
„Tundub, et peamine efekt on olnud madalamad pikaajalised intressimäärad ning aktsiahindade tõus,“ ütles Pearce. „Ei ole väga palju tõendeid, et see oleks majanduskasvu või inflatsiooni märkimisväärselt tõstnud,“ lisas ta.
Ainuüksi Föderaalreserv on kolme varaostuprogrammi raames süstinud majandusse 3,9 triljonit dollarit. Keskpank alustas juba 2008. aasta novembris, veidi pärast seda, mil maailm finants- ja majanduskriisi sattus. Föderaalreservi varaostuprogrammid kestsid kuni 2014. aasta oktoobrini.
Teised astusid areenile hiljem
2009. aastal liitus eksperimendiga Inglise Keskpank ning paiskas süsteemi 375 miljardit naela. Kokku tegi brittide keskpank kolm raundi rahatrükki. Varaostuprogramm käivitati uuesti selle aasta augustis, sest kardetakse, et Euroopa Liidust lahkumine mõjub Briti majandusele kehvasti.
Jaapani Keskpank eksperimenteeris rahatrükiga juba 2001. aastal ning tegi seda 2006. aastani. Keskpank püüdis sellega deflatsiooni vastu võidelda. Uuesti alustati aga 2013. aasta aprillis ning praeguseni on ostetud 2,5 triljoni dollari eest varasid, selgub Capital Economicsi andmetest.
Euroopa Keskpank jõudis peole veidi hiljem ning alustas rahatrükiga 2015. aasta märtsis. Keskpank plaanib osta kokku 1,7 triljoni euro eest varasid ning eeldatavasti lõpetatakse 2017. aasta märtsis. Samas on Euroopa keskpankurid andnud mõista, et vajadusel trükitakse raha veelgi kauem.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Euroopa Keskpank
Hetkel kuum