Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Neli panka trükkisid väga suures koguses raha

    Föderaalreservi Ecclesi nimeline peahoone.Foto: Bloomberg

    Neli maailma mõjukaimat keskpanka on alates finantskriisist globaalsesse majandusse pumbanud 9 triljonit dollarit. Seda on tehtud majanduskasvu, inflatsiooni ja tööturu ergutamiseks, kirjutab CNN Money.

    Tegemist on tõeliselt suure numbriga, mis võrdub poolega USA sisemajanduse koguproduktist. Võib ka välja tuua, et see number võrdub 400kordse Eesti SKP-ga.
    „Kui sa tooksid 2008. aastast grupi majandusteadlasi ja ütleksid neile, et keskpangad on ostnud 9 triljoni dollari eest varasid ja üritavad ikka leida viise, kuidas inflatsiooni turgutada, siis nad ei usuks sind,“ ütles Capital Economicsi ökonomist Michael Pearce.
    Finantskriis sundis tegutsema
    Keskpangad alustasid niinimetatud rahatrükki ajal, mil maailm sisenes majanduslangusesse. Plaan oli lihtne – uue raha paiskamine süsteemi peaks ärgitama pankasid rohkem laenama, mis peaks parandama ka ettevõtete ja majapidamiste kulutusi.
    Normaalsetel aegadel oli piisav see, kui keskpank vähendas intressimäärasid. Rekordiliselt madalad intressimäärad, isegi negatiivsed intressid, polnud aga piisavad. Seega otsustati katsetada kangemaid ravimeid ning keskpangad alustasid eksperimenti, mille käigus hakati vastloodud rahaga ostma võlakirju. Eksperdid ei ole ühel meelel, kas selline meetod töötab.
    „Tundub, et peamine efekt on olnud madalamad pikaajalised intressimäärad ning aktsiahindade tõus,“ ütles Pearce. „Ei ole väga palju tõendeid, et see oleks majanduskasvu või inflatsiooni märkimisväärselt tõstnud,“ lisas ta.
    Ainuüksi Föderaalreserv on kolme varaostuprogrammi raames süstinud majandusse 3,9 triljonit dollarit. Keskpank alustas juba 2008. aasta novembris, veidi pärast seda, mil maailm finants- ja majanduskriisi sattus. Föderaalreservi varaostuprogrammid kestsid kuni 2014. aasta oktoobrini.
    Teised astusid areenile hiljem
    2009. aastal liitus eksperimendiga Inglise Keskpank ning paiskas süsteemi 375 miljardit naela. Kokku tegi brittide keskpank kolm raundi rahatrükki. Varaostuprogramm käivitati uuesti selle aasta augustis, sest kardetakse, et Euroopa Liidust lahkumine mõjub Briti majandusele kehvasti.
    Jaapani Keskpank eksperimenteeris rahatrükiga juba 2001. aastal ning tegi seda 2006. aastani. Keskpank püüdis sellega deflatsiooni vastu võidelda. Uuesti alustati aga 2013. aasta aprillis ning praeguseni on ostetud 2,5 triljoni dollari eest varasid, selgub Capital Economicsi andmetest.
    Euroopa Keskpank jõudis peole veidi hiljem ning alustas rahatrükiga 2015. aasta märtsis. Keskpank plaanib osta kokku 1,7 triljoni euro eest varasid ning eeldatavasti lõpetatakse 2017. aasta märtsis. Samas on Euroopa keskpankurid andnud mõista, et vajadusel trükitakse raha veelgi kauem.
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
EfTEN maksab investoritele enam kui veerand miljonit
EfTEN United Property Fund teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 260 000 eurot, selgub börsiteatest.
EfTEN United Property Fund teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 260 000 eurot, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Nädala lood: helesinine Hispaania unistus ja 650 töökoha kadumine Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid lood, mis olid seotud Hispaaniaga ja sealse kinnisvaraga, kuid huvi pakkus ka väike Eesti linn, kus võib töökoha kaotada 650 inimest. Lisaks kõnetas veel ehitus ja valdusfirma laiali jagamine.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid lood, mis olid seotud Hispaaniaga ja sealse kinnisvaraga, kuid huvi pakkus ka väike Eesti linn, kus võib töökoha kaotada 650 inimest. Lisaks kõnetas veel ehitus ja valdusfirma laiali jagamine.