Riik näeb Ida-Virumaas suurt potentsiaali

13. september 2016, 17:30
Ettevõtlusminister Liisa Oviir.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160913/NEWS/160919920/AR/0/AR-160919920.jpg

Riik näeb Ida-Virumaa ettevõtluse arendamises suurt potentsiaali ja on valmis sinna ka üha rohkem panustama.

Tänasel kaubandus-tööstuskoja ärihommikusöögil tunnistas ettevõtlusminister Liisa Oviir, et Ida-Virumaal toimuv on talle südamelähedane, kuna ta on seal töötanud, nõustades põlevkivikaevandusi. See ei ole küll otsene põhjus, miks riik võttis suuna toetada Ida-Virumaale ettevõtete laiendamist - riigi prioriteet on seal seetõttu, et arendada lisaks domineerivale põlevkivitööstusele välja ka teisi ettevõtlussektoreid. Sõltumine ühest sektorist ei ole jätkusuutlik.

Tänu KredExi rahastusele ning ekspordi arendamiskoolitustele ja nõustamistele pidas minister oluliseks toetuseks ka ettevõtjatele suunatud arenguprogrammi, mis on tema sõnul praegustest riigi pakutavatest toetustest kõige kallim. "Ettevõtja arenguprogrammi on kavandatud 76 miljonit eurot, see on riigi kõige suurem ettevõtlustoode,“ märkis Oviir.

Kolm ettevõtet saanud toetust

Kõige vahetum riiklik toetus, mis Ida-Virumaal juba ka käiku läinud, on nn töökoha loomise toetus. Selle kasulikkust kinnitas kohaliku töötukassa juht Anneki Teelahk, kes ütles, et neil on praegu toetuse maksmise leping kolme sealse tööandjaga ning ühe mööblitootjaga on leping sõlmimisel.

Töökoha loomise toetust makstakse tööandjale, kelle juures asub ühe kalendrikuu jooksul tööle vähemalt 20 Ida-Viru osakonnas registreeritud töötut ning nende töötamise asukoht on Ida-Virumaal. Välja makstakse 50% brutokuupalgast, maksimaalselt kahe miinimumpalga ulatuses, ja seda terve kalendriaasta vältel.

Uute ettevõtjate jõudmisest Ida-Virumaale annab Teelahki sõnul kinnitust ka fakt, et töötuse määr on viimasel nädalal vähenenud 12 protsendilt 10le: eilse seisuga oli kokku 6636 töötut. Kõige enam oli töötuid oskus- ja käsitööliste, lihtööliste ning seadme ja masinaoperaatorite hulgas. Järgnesid teenindus- ja müügitöötajad.

Kuna Ida-Virumaal on riigi suurim töötuse määr ja tegemist paljuski tööstusettevõtte kogemusega kvalifitseeritud tööjõuga, siis seda potentsiaali võiksid töötukassa piirkonna juhi sõnul ettevõtjad ka kasutada. Lisaks tööjõu tasuta vahendusele ja töökoha loomise meetmele, pakub kassa ettevõtjatele ka tasuta väljaõppe võimalust koos kutsehariduskeskusega.

Pank: Ida-Viru ei ole kuidagi kehvem

Danske Panga ettevõtete panganduse divisjoni direktor Tõnu Vanajuur toonitas, et pank ei näe Idu-Virumaad kehvema piirkonnana kui ülejäänud Eestit, vastupidi, seal on ettevõtetele võimalus. Seda enam, et praegu on raha hind ajaloolisel madaltasemel, mis annab ettevõttele hulga võimalusi oma eesmärke ellu viia.

Näiteks rääkis Vanajuur kehtiva laenu puhul intressi fikseerimisest. „Juba võetud laenu intressi fikseerimine kuni viieks aastaks on tõenäoliselt võimalik kehtiva intressimarginaaliga samal tasemel,“ märkis ta. Vanajuure sõnul võib juhtuda, et refinantseerimise pakkumine fikseeritud intressiga kujuneb tänasest marginaalist soodsamaks.

Kogemusest Ida-Viru ettevõtjatega rääkis sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse juhataja Teet Kuusmik. Kui ettevõte tahab tulla seal mõnda tööstus- või logistikaparki, on Kuusmiku sõnul variante mitu, alates tehnilise taristuga maa ostmisest kuni hoonete rajamiseni koos asjaajamis- ja nõustamisteenustega.

Oodatud on tootmis- ja logistikaettevõtted

Kuusmik tõi näiteid Ida-Virus tegutsevatest ettevõtetest. Narva Logistics on sõiduautode varuosade logistikakeskus, kuhu tarnitakse Hiinast ning 99% läheb ekspordiks. Keskuse 20 000ruutmeetrisel pinnal töötab 40 inimest, investeeringuid on tehtud 13 miljoni euro eest.

Veel tegutseb seal Estin Warehousing, mis on samuti tollivaba logistikaladu, kust eksporditakse 90% ulatuses koduelektroonikat. Sealsel 12 000ruutmeetrisel pinnal saab samuti tööd 40 inimest ning investeeringuid on tehtud 6,5 miljoni euro eest.

Kolmas ettevõte on Venemaa ettevõte Emlak, mis toodab värve ja lakke, andes tööd 50 inimesele 5000ruutmeetrisel pinnal. 95% toodangust eksporditakse. Investeeringuid on tehtud 5 miljonit eurot.  

Kuusmiku neljas näide oli Westaqua-Invest, mis ekspordib kaubamärgi Aquaphor all plastikust vee filtersüsteeme. Tööd antakse 380 inimesele, tegutsetakse 15 000ruutmeetrisel pinnal. Investeeringuid on tehtud 12 miljonit eurot.

Kuusmiku sõnul on piirkonda oodatud tootmis- ja logistikaettevõtted, hulgimüüjad ja äriteenindusettevõtted. Narvasse oodatakse ennekõike piiriülese äriga tööjõumahukad ettevõtteid, Jõhvi on oodatud piirkondliku logistika-, väiketootmis- ja äriteenindusettevõtted, Kohtla-Järvele energiamahukad ja keemiasektori ettevõtted, Kiviõlisse aga väiketootjad.

MIS ON MIS

Ettevõtja arenguprogramm

Sihtgrupp: ambitsioonikad ettevõtted, kellel on valmisolek investeerida ja kes soovivad kasvada ning areneda ja turule tuua uusi tooteid ja teenuseid.

Eesmärk: toetada ettevõtete läbimõeldud arengut, tegevuste paremat planeerimist, innovatsiooni rakendamist ja tootearendust.

Kui EAS on ettevõtte arenguplaani heaks kiitnud, saab ettevõte võimaluse taotleda plaani elluviimiseks toetust, mille määrad on:

- väikeettevõttel 45% arenguplaani mahust,

- keskmise suurusega ettevõttel 35% arenguplaani mahust,

- suurettevõtetel 25% arenguplaani mahust.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. September 2016, 17:29
Otsi:

Ava täpsem otsing