Läti ja Leedu kahmavad odavat raha

13. september 2016, 07:30
Varahaldusfirma Kawe Kapitali partner Ago Lauri.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160913/NEWS/160919966/AR/0/AR-160919966.jpg

Erinevalt Eestist kasutavad Läti ja Leedu ära odava raha laenamise võimalust, emiteerides võlakirju nullilähedase intressimääraga. Investorite huvi nende vastu on väga suur.

Kui kevadel kirjutasime, et Läti emiteeris rahvusvahelisel turul 650 miljoni euro väärtuses 20aastase perioodiga võlakirju, millel oli kõigi aegade madalaim kupongimäär 1,375% aastas, ja toimus kolmekordne ülemärkimine, siis viimase kolme kuu jooksul emiteerisid nii Läti kui Leedu valitsus 3aastaseid võlakirju 0% kupongimääraga. Osade emissioonide puhul olid intresside tootlused lausa pooleprotsendise miinusmärgiga. 

Et Läti ja Leedu laenavad, näitab LHV majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul, et neil on ideid, milleks raha kasutada. „Nad tahavad need investeeringud võimalikult odava rahaga ära teha just nii nagu paljud teisedki maad, kes pole end lõhki laenanud,“ märkis ta. Küll aga räägib see tõsiasi Vitsuri sõnul Eesti kohta, et me oleme oma eelarvepoliitikaga teistest konservatiivsemad ning et meil pole käepärast produktiivseid investeerimisplaane. Samas näitab tulevik, kumb käitumine praeguses olukorras on õigem, lisas ta.

Kuigi raha on praegu odav, tuleb Vitsuri sõnul odava raha korral arvestada sellega, et ka intressita võlg on võlg, ja see tuleb ükskord tagasi maksta. Samuti tuleb arvestada sellega, et ka odavat raha tuleb investeerida põhjendatult, tulu- või kasutoovalt.

Ligikaudu pool eurotsooni valitsuste emiteeritud võlakirjadest kaupleb praegu turul negatiivse tootlusega. Varahaldusfirma Kawe Kapital partneri Ago Lauri sõnul pole selle taustal investeerimistasemega krediidireitinguid omavate riikide, ka Läti ja Leedu, võlakirjade nullilähedane tootlus üllatav. „Erinevalt Eestist on Läti ja Leedu pea kogu iseseisvusaja turult võlakirju emiteerides raha laenanud ja sellega katnud riigieelarve puudujääke,“ märkis Lauri.

Läti ja Leedu investorite vaateväljas

Suurim eelis, mis võlakirju emiteerinud Lätil ja Leedul Eesti ees on, seisneb Lauri sõnul selles, et nad on võlakirjainvestorite radariekraanil ja saavad vajadusel kriisiolukorras laenukoormust tõsta ning raske aja kergemini üle elada. „Mäletame ju hästi Eesti olukorda, kus viimase masu ajal järsku selgus, et laenu pole võimalik saada, vaatamata sellele, et meie reiting on kõrgem ja võlakoormus madalam,“ kirjeldas Lauri olukorda elust enesest. Ja siis tuli tõsta makse ja kärpida kulusid, ning seda kõige hullemal ajal, lisas ta.

Ka Redgate Capitali projektijuht Andrei Zaborski leidis, et Läti ja Leedu võlakirjade praegustes emiteerimistes ei ole midagi erakorralist. „See, et intressid on lühikeses otsas kukkunud nulli, on lihtsalt asjade loogiline käik, nagu igal pool Euroopas,“ lausus Zaborski ja lisas, et Läti ja Leedu krediidireitingud on ikkagi päris tugevad ja sellist riski sellise intressiga praegu hinnatakse.

Äripäevaga vestlenud eksperdid arvasid, et põhilised võlakirjade ostjad on finantsinstitutsioonid. Lauri sõnul pole ka praegu tegemist mingi üksiku projekti finantseerimisega, vaid et refinantseeritakse odavama intressiga vanu võlakohustusi, pikendades ühtlasi samal ajal võlakohustuste tähtaegu, eesmärgiga madal intressikulu pikemaks ajaks lukku panna ja raha säästa.

„Sellise tootluse juures võlakirjad jaeklientidele üldiselt huvi ei paku ja ostjad on tõenäoliselt institutsioonid - näiteks kindlustusseltsid, kellel on vaja reserve kuskile paigutada, võtmata samas aktsiariski ega suuremat krediidiriski,“ uskus Lauri. Lühemaid võlakirju võivad tema sõnul osta ka pangad oma likviidsusportfellidesse, kuna alternatiiviks on negatiivne tootlus keskpangas.

Laenu miinusintressiga ei saa, võlakirja küll

Kuidas võiks võlakirjade intressimäär edasi liikuda ja kas Eestit peaks lätlaste ja leedukate laenamise tase kadedaks tegema, sest Eesti riigi pangalaenude keskmine intressimäär on praegu 1%?

Üks koht, kus Zaborski on näinud laenude ja võlakirjade vahel erinevust, on see, et kui võlakirju saanb emiteerida isegi negatiivse intressiga, siis riikide laenude puhul ei ole tal sellist näidet tuua. „Miinusmärgiga laenu ei anta. Siin on võlakirja ja laenu vahe,“ toonitas Zaborski.

Ta ei olnud nii kindel, et selline odava raha aeg võiks pikalt kesta, kuna esimesed hüüatused, nagu „inflatsioon kiireneb eurotsoonis“, on kohal. „Kui tõesti see pööre on toimunud, oleme madalama koha ületanud ja inflatsioon hakkab kiirenema, siis võib-olla on nendel negatiivsetel intressimääradel mingil hetkel ka lõpp,“ rääkis Zaborski. „Kiirenev inflatsioon hakkab sundima keskpanka intresse tõstma.“

Teisest küljest on väga õrn koht tema sõnul see, kui inflatsioon hakkab kiirenema, aga majanduskasv on ikkagi nulli piiril. „See on kõikidest võimalustest halvim. Kui nüüd keskpank hakkab intresse tõstma, siis majanduskasvu ergutamiseks võetakse needki hoovad ära,“ märkis Redgate´i projektijuht.

Eesti rahandusminister Sven Sester on seisukohal, et arvestades riigieelarve madalat finantseerimisvajadust, on Eestil olnud mõistlik kasutada soodsat pikaajalist laenu Euroopa Investeerimispangalt (EIB-lt). Võrreldes võlakirjade emiteerimisega hoitakse niiviisi kokku teenustasudelt registripidajatele, reitinguagentuuridele ja võlakirjaemissioonide korraldajatele. EIBi laen on paindlike ja soodsate tingimustega, kuna on pikk laenu väljavõtuperiood ja kuni 25aastane tagasimaksetähtaeg ning võlakirjadest soodsam kogukulu, st intress ja teenustasud.

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul võib investeeringute rahastamine riigi võlakirjadega olla ebaefektiivne ka siis, kui üksikud projektid on head. "Praeguse väikese tööpuuduse ja kiire palgatõusu juures läheks suur osa riigi võlakirjade emiteerimise kaudu saadud lisarahast n-ö kaotsi, sest taristuprojektide elluviimise eest tuleb maksta varasemast märksa rohkem," ütles Hansson kevadel riigikogus.

Eesti riigil üleval kaks laenu

524 miljoni euro suuruse jäägiga laen EIB-lt, mis võeti kasutusse kahes osas 2009. ja 2012. aastal finantskriisi ajal.
800 000 euro suuruse jäägiga laen Maailmapangalt, mis võeti kasutusse 2000. aastal.
Laenude keskmine intressimäär on 1% ja kaalutud keskmine tagasimakseperiood on 6 aastat.
Arvestades riigi rahaliikumise kõikumist ning kohustust tagada raha olemasolu igapäevasteks väljamakseteks, on riigikassa sõlminud pankadega arvelduskrediidi- ja valmisolekulaenude lepinguid mahus 620 miljonit eurot.
Samuti sõlmiti 2014. aasta detsembris EIB-ga uus, 200 miljoni euro suurune laenuleping perioodi 2014–2020 europrojektide kaasfinantseerimiseks.

Eesti on emiteerinud võlakirju kahel korral

Seda on tehtud riigikassa kaudu.
1993. aastal emiteeriti mahus 300 miljonit krooni seoses Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga ühendamise ja rekapitaliseerimise vajadusega. Need võlakirjad maksti tagasi aastaks 2004.
2002. aastal emiteeris Eesti riik rahvusvahelisi eurovõlakirju summas 100 miljonit eurot lunastustähtajaga 2007. aastal. Nende võlakirjade emiteerimise eesmärk oli refinantseerida juba võetud välislaene ning rahastada radarisüsteemide oste.

Allikas: rahandusministeerium

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. September 2016, 07:37
Otsi:

Ava täpsem otsing