Juncker: järgmised 12 kuud on otsustavad

„Järgmised 12 kuud on otsustavad,“ ütles Juncker.

Juncker alustas kõnet tõdemusega, et kui ta läinud aasta kõnes pidi tunnistama, et Euroopa Liidul ei ole just kõige paremad ajad, siis sama seis on tänagi. Liiga vähe on selles liidus ühtsust. Mõned asjad on küll paranenud, kuid palju on valdkondi, kus koostööd on liiga vähe ning liidu kui terviku huvid peavad lõivu maksma kitsastele natsionalistlikele huvidele. Seal, kus oleks vaja tegutseda ühiselt, on tihti killustumine. See aga annab maad populismile, mis paraku ei aita probleeme lahendada, vaid loob neid juurde.   

Euroopa Liidu majandusolukorrale vaadates osutas Juncker, et tööpuudus on endiselt väga kõrge ja sotsiaalne ebavõrdsus suur. Riikide võlakoormus on ikka liiga kõrge, ehkki eelarvedefitsiidid on vähenenud. Viidates rahaliidu toimimise aluseks olevale reeglistikule, ütles Juncker, et ei taha näha igatpidi painduvat ja venivat reeglistikku. „Kuid meil tuleb ilmutada paindlikkust nende reeglite täitmisel, et mitte majanduskasvu kinni nöörida või takistada,“ püüdis Juncker keskteed pakkuda.

Puudutades Suurbritannia otsust Euroopa Liidust lahkuda, kordas Juncker, et Euroopa Liit kahetseb seda otsust, kuid respekteerib seda, ning ootab brittidelt kiiresti ka ametliku lahkumistaotluse esitamist, et vajalikud protsessid saaksid käivituda. Mingit a la carte juurdepääsu ELi siseturule Suurbritannial aga loota ei maksa – selleks tuleb aktsepteerida mitte ainult kapitali, kaupade ja teenuste, vaid ka inimeste vaba liikumist.

Juncker rõhutas ka vabakaubanduslepingute tähtsust – kaubandusest kolmandate riikidega sõltub Euroopa Liidus üle 30 miljoni töökoha. Eraldi nimetas ta Euroopa Liidu ja Kanada vabakaubanduslepingut, mille läbirääkimised on juba lõppenud ning mis ootab nüüd liikmesriikidelt ratifitseerimist. Juncker kutsus liikmesriike üles seda tegema. Teatavasti mõjutab selle leppe käekäik ka teiste vabakaubanduskõneluste väljavaateid – eelkõige ELi ja USA kõnelusi.

Samuti kutsus Juncker liikmesriike üles ratifitseerima mullu Pariisis ÜRO egiidi all sõlmitud kokkulepet kliima soojenemise pidurdamiseks. Kui ELi riigid siin alt veaksid, jääks pikalt teemat eest vedanud Euroopa Liit naerualuseks, hoiatas Juncker.

Juncker pani liikmesriikidele ja Euroopa Liidu institutsioonidele südamele, et Euroopa Liidu kodanikud ootavad julgust, selgeid otsuseid ja tulemusi, mitte omavahelisi nägelemisi, ning pakkus seejärel komisjoni poolt välja rea algatusi.

„Järgmised 12 kuud on otsustavad,“ ütles Juncker. Näitamaks, et liit suudab erimeelsused ja riikide vahel tekkinud lõhed ületada ning langetada otsused, mis reaalselt inimestele korda lähevad. Ning näitamaks maailmale, et Euroopa Liit suudab jätkuvalt ühiselt tegutseda.  

Junckeri sõnul on käes otsustavad ajad, et tagada parem Euroopa, mis kaitseks ja säilitaks euroopaliku eluviisi. Ta kutsus üles mitte unustama, miks Euroopa Liit loodi ja mida tähendab olla selle liidu liige. Mitte juhuse tõttu pole Euroopa kogenud ajaloo pikimat rahuperioodi, kus riikidevahelised erimeelsused on ära klaaritud läbirääkimislaua taga, mitte kaevikutes. Euroopa väärtustab vabadust, demokraatiat ja õigusriiki. Euroopa ei aktsepteeri Poola tööliste peksmist ega tapmist Essexi tänavatel, on vastu surmanuhtlusele ja usub sõltumatusse kohtusüsteemi, rõhutas Juncker.  

ELi plussidena tõstis Juncker esile Euroopa Liidu tugevaid andmekaitse seadusi, mis kindlustavad liidu kodanike isikuandmete kaitse. Samuti võrdset kohtlemist, mis ühtlasi väljendub selles, et sama töö eest samas kohas peavad töölised saama sama palka. Sel põhjusel ei muuda komisjon oma seisukohta töötajate teise riiki lähetamise direktiivi osas, mis on Eesti ettevõtjate seas palju kriitikat pälvinud. Junckeri sõnul pole Euroopa Liidu siseturg Metsik Lääs, vaid sotsiaalne turumajandus, kus pole kohta sotsiaalsel dumpingul.

Ühtlasi tagab Euroopa Liit tarbijate kaitse kartellikokkulepete eest ning seisab selle eest, et ettevõtted maksaksid maksud selles riigis, kus kasumid teenitud.

„Lubasin, et minu juhitud komisjon võitleb maksudest kõrvalehoidmise vastu, ja me teeme seda,“ ütles Juncker, kes enne komisjoni presidendiks saamist oli kaua peaminister ja rahandusminister Luksemburgis, mis on pakkunud firmadele palju võimalusi maksude agressiivseks optimeerimiseks.

Juncker nimetas eraldi ära ka vajaduse Euroopa terasetööstust paremini dumpingu eest kaitsta ja tegi reveransi Euroopa põllumeestele, keda komisjon praeguses piimaturukriisis on rahaliselt toetanud. „Me ei aktsepteeri olukorda, kus piim on odavam kui vesi,“ ütles Juncker.

Häid sõnu jagus Junckeril ka eurole, mis tema sõnul kaitses rahaliidu riike finantskriisi ajal veelgi suurema turbulentsi eest. Samuti osutas ta, et Euroopa Keskpanga ekspansiivne rahapoliitika on liikmesriikidele laenuintressidelt kokku hoidnud 50 miljardit eurot, mis tuleks investeerida majandusse või kasutada võlakoorma vähendamiseks.

Komisjon tahab lähiajal rohkem panustada digitaalse majanduse arendamisse, mis ühelt poolt eeldab investeeringuid vajalike ühenduste loomiseks, teisalt õiguskeskkonna kaasajastamist. Aastaks 2020 tahab komisjon tagada juurdepääsu traadita internetile kõigis Euroopa linnade suuremates keskustes. Autorikaitse reformiga, mille üksikasjad komisjoni asepresident Andrus Ansip täna avalikustab, tahab Euroopa Liit tagada sisutootjatele nende loomingu eest õiglase tasu.

Juncker kiitis Euroopa Liidu tasandil käivitatud investeerimisfondi, mis kaasab ELi poolse toetusega erasektori raha ja on presidendi enda järgi saanud nimeks Junckeri plaan. Algselt loodi fond kolmeks aastaks mahus 315 mld eurot. Nüüd on plaan kahekordistada nii selle mahtu kui kestvusaega, ütles Juncker. Aastaks 2022 peaks see tooma investeeringuid 630 mld eurot.

Investeeringute lisandumiseks peab aga paranema ka keskkond. Nii lubas Juncker kiiremat edasiliikumist kapitaliturgude liidu loomisega, mis pakuks Euroopa firmadele kapitali kaasamiseks täiendavaid võimalusi. Praegu sõltuvad Euroopa ettevõtted liiga pangalaenude kättesaadavusest.

Junckeri sõnul on plaanis ELi investeeringute plaan ka globaalseks muuta. Plaan on suunata investeeringuid Aafrika riikidesse vähemalt 44 miljardi euro suuruses summas, mis võib kahekordistuda, kui ka liikmesriigid panustavad. See on täienduseks arenguabile, mis aitavad koos leevendada põhjusi, mis on Euroopas kaasa toonud suure rändesurve.

Komisjoni agendas on kõrgel kohal jätkuvalt ka noorte tööpuuduse probleem. Siin on plaan pikendada nn noorte garantiid, mis on jõus olnud juba kolm aastat ning toetanud vähemalt 9 miljoni noore tööoskuste omandamist. „Me ei aktsepteeri, et Y põlvkond oleks 70 aasta jooksul esimene põlvkond, mis on oma vanematest vaesem,“ ütles Juncker.

Pagulasteemal Juncker pikemalt ei peatanud, kutsudes eesistujariiki üles looma sildu riikide vahel, kes suhtuvad vastumeelselt pagulaste ümberpaigutamise kavasse ning teiste vahel, kes on valmis oma osaga panustama.

Juncker kutsus Euroopat jääma kasvanud terroriohus oma väärtustele kindlaks, jätkates samas võitlust nii terrorismi rahastuse, vaenuliku propaganda kui radikaliseerumise vastu. Ta lubas liidu välispiiril rangemat piirikontrolli, mis annab parema ülevaate, kes liitu sisenevad. Plaanis on tugevdada ka Europoli ning koostööd infovahetuses ja luureteabe jagamises.

Juncker seadis oma kõnes eesmärgiks ka liikmesriikide tihedama välispoliitilise ja kaitsekoostöö, mööndes, et Euroopa Liidule omasest „pehmest võimust“ järjest ohtlikumaks muutuvas maailmas enam üksi ei piisa. Junckeri sõnul vajab Euroopa Liit omale välisministrit ning selget sõna ja rolli rahvusvaheliste konfliktide lahendamisel. Praegu, kui  arutatakse Süüria kriisi lahendust, ei paista Euroopa Liitu eriti kuskilt. „Peame koos oma huvisid kaitsma,“ ütles Juncker. Iga riigi jõust eraldi ei piisa.

Junckeri sõnul vajab EL ühist sõjalist jõudu ja peakorterit, mis tema sõnul täiendaks NATOt ega ei tuleks transatlantilise koostöö arvelt. Majanduslikult võimaldaks taoline koostöö (näiteks hangetele – toim.) olulisi säästuvõimalusi. Veel enne selle aasta lõppu tahetakse luua kaitsefond, mis toetab ala tööstusettevõtete uurimis- ja arendustegevust.

Juncker kutsus institutsioone ja liikmesriike üles nägelused lõpetama ja rohkem vastutust võtma Euroopa projekti edendamisel ja selgitamisel. „Euroopat saab ehitada, kui sellest aru saadakse,“ ütles Juncker. Ja ilma koostööta projektil elulootust ei oleks. Komisjon omalt poolt tegeleb seadusvõsa ülevaatuse ja harvendusega ning on 80% vähendanud uute algatuste esitamist, et keskenduda eelkõige sellele, mis Euroopa Liidu tasandil lisaväärtust annab.

Ajaloo vaatest on Junckeri sõnul oluline, kas tänastel liidritel on Euroopa projekti edasiviimiseks meelekindlust.