Riigikohus rahuldas Halinga võlausaldajate kaebuse

22. september 2016, 07:45
Saneerimisel oleva Eesti suurima piimatootja Halinga OÜ lautades elab ligi 1700 lehma.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160922/NEWS/160929915/AR/0/lehm.jpg

Riigikohus saatis tagasi ringkonnakohtusse saneerimisel oleva Eesti suurima farmi Halinga OÜ suuremate võlausaldajate kaebuse, millega nad tahavad vaidlustada saneerimiskava kinnitamist.

Põhjendusena tõid võlausaldajad välja, et nende õigusi rikutakse olulisel määral, jättes võlausaldajad rühmitamata. Nad leidsid, et pandiga tagatud nõudega võlausaldajaid SEB panka ja OÜd Urusalu ja tagamata nõudega võlausaldajaid ei kohelda saneerimiskava alusel võrdselt.

Saneerimiskava aluseks olevas pankrotihinnangus on eeldatud, et pandiga tagatud nõudega võlausaldajate nõuded rahuldatakse täies ulatuses. Seega ei vähendata pandiga tagatud nõudega võlausaldajate nõudeid, kuid ülejäänud võlausaldajate nõudeid vähendatakse kuni 50% ulatuses.

Halinga saneerimisnõustaja Veikko Toomere sõnul viitas riigikohus oma 14. septembri otsuses kaebus ringkonnakohtusse teisele ringile saata ühele varasemale suurfarmi Väätsa Agro saneerimisel tehtud riigikohtu lahendile, kus käsitletakse pandiga tagatud võlausaldajate nõuete ümberkujundamist, kuid märkis, et see lahend ei käi tema meelest eluga kaasas.

Vältida tuleb väljapressimisvõimalust

„Praegune tegelik elu erineb toonasest lahendist. Kui üritada võlausaldajate nõudeid ümber kujundada selles määruses juhindatu alusel, võib edukaid saneerimismenetlusi jääda veelgi vähemaks, kui neid on seni. Pahausklikel võlausaldajatel tekib täiendav väljapressimise võimalus,“ ütles Toomere.

Ta selgitas, et koostatud saneerimiskava ei saa enam muuta ja selles ette nähtud rahuldamismäärad võlausaldajate nõuetele arvutati välja kõikidele võlausaldajatele võimalikult proportsionaalselt.

Riigikohtu 14. septembri määrus võib viia olukorrani, kus ligi 75% võlausaldajate tahe asendatakse 15% võlausaldajate tahtega ja see oleks tõesti päris üllatav.“

Halinga saneerimisnõustaja Veikko Toomere ütleb, et vanas riigikohtu lahendis näpuga järje ajamine oleks Eesti ettevõtluskeskkonnale äärmiselt kahjulik.

„Minu hinnangul on see võlausaldajate nõuete ümberkujundamisele kõige õiglasem lähenemine. See, et pandiga tagatud võlausaldaja saabki tagasi rohkem raha kui pandiga tagamata võlausaldaja, ongi paratamatu reaalsus ja pole kellegi õiguste rikkumine. Kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamismäärad on välja arvutatud täpselt ühe ja sama valemi järgi. Seega vastuolu tegelikult ei olnud,“ lausus ta.

Ka ringkonnakohus märkis oma selle aasta 18. jaanuari otsuses, et peamiselt vaidlustavad võlausaldajad oma kaebuses SEB kui suurima võlausaldaja nõude ümberkujundamist ja tema hääletamisõigust, pannes kahtluse alla, kas võlausaldajaid koheldi saneerimiskava vastuvõtmisel võrdselt.

Ringkonnakohus leidis, et saneerimismenetlus on võlgnikukeskne ning suunatud eelkõige majanduskäibe kaitsele, mistõttu võivadki võlausaldaja huvid olla ettevõtja huvidest veidi vähem olulised.

Emotsionaalne protsess

Toomere ütles, et on arusaadav, et saneerimine on emotsionaalne protsess ja võlausaldajad on häiritud, et nende nõudest võidakse midagi ära lõigata. „Küsimus on ju selles, kas saneeritav ettevõte jääb ellu ja edaspidi nende samade võlausaldajatega äri ajab.“

„Eks see toimik jõuab nüüd Tallinna ringkonnakohtusse tagasi. Kui see seal esimest korda oli, siis tegi ringkonnakohus minu meelest väga ilusa ja põhjendatud lahendi, selgitades, miks võlausaldajate kaebust mitte menetleda, ütles ta.“

Toomere lisas, et kui ringkonnakohus peaks nüüd teisel ringil tõesti näpuga järge ajama riigikohtu viidatud varasemas Väätsa Agrot puudutavas lahendis, siis ei jää ringkonnakohtul tõesti muud üle, kui saneerimiskava kinnitav määrus tühistada. „Eesti ettevõtluskeskkonnale oleks see äärmiselt kahjulik otsus, käimata eluga kaasas.“

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. September 2016, 07:22
Otsi:

Ava täpsem otsing