Michal: Helsingi tunneli ideel on jumet

Euroopa Liidu ja Läänemere regiooni jaoks oleks kõige mustem stsenaarium see, kui Rail Balticut ei tuleks. Riske on mitu, nende kõigiga arvestatakse. Etapiti välja tuues, siis riskid jaotuvad ettevalmistuse perioodi, mis puudutab kõike seda, kas on võimalik õigel ajal ehitama hakata, planeeringud, igasugused keskkonnanõuded, riikidevaheline koostöö. Hiljuti said osalevad riigid ka kokkuleppele, mida teeb keskne ettevõte, mida teeb iga riik ise. See on oluline ka teises pooles, kui Rail Baltic tööle hakkab – peab tegutsema ühiselt selle nimel, et seal ka kaup liiguks, kuna see on selle kõige tasuvuse alus. Riskide maandus on olemas. Täiendavaid tasuvusuuringuid tehakse veel. Järgmise aasta teises pooles peaks need olema laual. 2025 peaks Rail Baltic valmis olema.

Helsingi tunnel. Kas poleks nüüd paras aeg negatiivse intressiga laenu võtta ja kaevetöödega alustada?

Tallinna–Helsingi tunnel annab kindlasti kaubavahetusele hoogu juurde. Ka Soome põhjatipp, Põhja-Jäämeri, muutub laevatatavaks. Siis see kõik, mida soomlased ise Arctic Corridoriks nimetavad, mis põhjast alla, otse Euroopa südamesse välja liigub, see on kaubavahetuse mõttes vägagi jumekas plaan. Aga see on veel kümnete aastate kaugusel. Pikas plaanis on see ka Rail Balticule kasulik plaan. Kahe aasta pärast on põhjalik tasuvusuuring valmis ning selle põhjal saab otsuse teha. Igal juhul tasuks minna edasi nii hoogsalt kui võimalik. Paljudele tundub see helesinise unistusena. Mina aga arvan, et sel on jumet.

Millisena näete IT-sektori arengut? Kas valitsusel on plaan IT-sektori arendamiseks? Kuidas plaanitakse lahendada programmeerijate põuda? Eesti IKT sektor on väga hea mainega. Kohtudes kolleegidega, on see asi, mida regulaarselt ära märgitakse. Mida Eesti edasi teeb, on keskkonna hoidmine, et oleks olemas võimalus areneda. Kui vaadata sektori probleeme, ettevõtte arenemisvõimalusi, näiteks optsioonide küsimust, siis sellega tegeletakse. Järgmine suur probleem ongi valdkonna tööjõu nappus. Meie üritame 14 nädalaga koolitada 500 inimest, kes varem ei ole IT-sektoris töötanud, et nad IT-sektorisse, tarkvaraarendusse üle viia. Kui see pilootprojekt õnnestub, siis saame sellega ka edasi minna. Me toetame ka karjäärinõustajate õpet, kus räägitakse, mis on IT-sektoris tuleviku valikud. Taristuinvesteeringud ei tähenda vaid betooni või asfalti investeerimist. Lähiajal läheb käiku rahastus 175 kooli IT-taristu renoveerimiseks, raha läheb baasvõrgu rajamiseks üle Eesti, millest on ligi 4400 km juba rajatud, sel saab kiire ühendus tulevikus baseeruda. Kolme, nelja, viie aasta pärast on Tallinn üks nendest kohtadest, kust 5G-d hakatakse testima. Tulevik muuseas ei ole juhtme küljes. Tulevik on mobiilne, kiire ühendus. 

Meie IT-lembus ja võime erinevate programmide ja aplikatsioonide vahel asju ajada on eestlaste natuuris. Et mis sa ikka näost näkku asju räägid, eks ole? Lihtsam on läbi arvuti asju ajada. Meie valdkonnast nullbürokraatiast hoo saanuna ja üks põnevamaid asju, mis maksu- ja tolliamet teeb, on väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele sarnase platvormi tegemine, nagu seda on eraisikutele maksudeklaratsioone tehes. Kujutage ette, kui see sama lihtne oleks? See võtaks olulise seina ettevõtjaks hakkamise kartustest maha ja ettevõtjaid saaks rohkem. Maksu- ja tolliamet, kes on väga uuendusmeelne, on väga hästi kaasa tulnud ka jagamismajanduse juures, kus me oleme üsnagi ainulaadsed Euroopas. Eesti avatus uuele tehnoloogiale paistab silma ja teeb meid eriliseks ja põnevaks. Ärme seda häbene, anname parem hoogu.

Kas meil on plaan Eesti majanduse ümberkorraldamiseks olukorras, kus me ei saa enam ELile loota, toimub struktuurifondide ümberjagamine. Mis saab Eestist alates 2020?

Eesti majandus püsib elus ka pärast seda. EL raha üksi ei ole Eesti majandus. Vaadates, mis Euroopa rahastuse mahud ja võimalused on, siis näiteks transpordis on see orienteeruvalt 12%. See ei ole väga suur protsent, ilma selleta saame me ka edasi, kuid arukas oleks sinna ka tulevikus investeerida. Euroopa raha eest ongi tehtud investeeringuid selleks, et tasa teha Eesti mahajäämust, mis tekkis sellega, kui me ei olnud iseseisvad. Tänaseks on meie taristu tase oluliselt parem. Tulevikus tuleb sellevõrra juba vähem mingisse taristusse investeerida, kuna see on juba korda tehtud. Kindlasti tuleb taristusse juurde leida n-ö oma raha.

Transpordi valdkonnas tekivad küsimused, milline on see teedevõrgustik, kas see on selline nagu praegu või me tahame, et see oleks suurem, kvaliteetsem. Kui suur on kasutajaskond, kes on kasutajad ja mille alusel?