Kuidas pensioniks rohkem säästa?

Artikkel

- Börsiuudised
- Rainer Saad
- 23. september 2016 kell 7:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas pensioniks rohkem säästa?
Pensioniks on oluline säästa ka ise.Foto: PantherMedia/Scanpix
Säästmine pensionipõlveks on õige tegu, kuid oluline on teada, millist strateegiat iga aastakümne kohta rakendada.
Kes meist ei unistaks muretust vanaduspõlvest, pikkadest pärastlõunatest golfiradadel ja ajast, mida saame kasutada raamatu kirjutamiseks või unelmate puhkuseks mõnes kaunis kuurordis? Nende unistuste nimel tuleb pidada karmi finantsdistsipliini ja mida varem me enda rahaasjade pärast huvi hakkame tundma, seda suurem on muretu vanaduspõlve tõenäosus.
Swedbanki rahaasjade teabekeskuse uuringute andmeil ootavad Eesti inimesed pensioniks vähemalt 70% oma varasemast palgast. Üldiselt ei teata, et I ja II sammas kokku annavad tulevikus ainult umbes 40% pensionieelsest palgast ja ülejäänu tuleb endal juurde koguda. Selleks on mõeldud vabatahtlik ehk kolmas pensionisammas, kuid sinna kogujaid on praegu pigem vähe, sest paljud võtsid raha viimase finantskriisi ajal välja ega ole oma sääste taastanud.
Uuringud näitavad, et pensionipõlves loodetakse edasi töötada, oluline on ka laste ja abikaasa toetus. Kuna pikaajaline säästmine konkureerib pidevalt ahvatlustega elada paremini ja tarbida täna, siis jääb kauges tulevikus saabuv pension paljudele rahaasjades tahaplaanile.
Aruka planeerimise ja strateegiaga võib aga imesid korda saata. Järgmised näited sobivad igale ühele, kes on kas alustamas säästmist või teinud seda juba aastaid.
Mida noorem on inimene, seda pikem on kogumisperiood ja seda julgemalt võib pensioniks kogutavaid sääste riskantsematesse ja väiksema likviidsusega (eelkõige aktsiaturud ja kinnisvara) varadesse investeerida. Ajalugu näitab, et kuigi aktsiaturud on paari aasta perspektiivis heitlikud, on nad paari aastakümne perspektiivis taganud kõrgeima tootluse. Mida lähemale jõutakse pensionieale, seda rohkem tuleks hakata mõtlema kogutud säästude säilitamisele ka lühemas perspektiivis, sest läheneb aeg, kus kogutud varad tuleb kasutusse võtta. See tähendab, et investeeringute riskitase peaks vähenema ja suureneda võiks stabiilsemate investeeringute, näiteks võlakirjade, osakaal.
Allikas: Lee Maripuu, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht
Energilised kahekümnendad
Mida varem alustada pensioniks säästmist, seda parem. Ideaalne oleks säästa iga kuu, kasutades liitintressi, mida Albert Einstein on nimetanud lausa kaheksandaks maailmaimeks. Näiteks olles 22aastane ja säästes 1000 eurot, võid 70aastaselt välja võtta 10 400 eurot. Seda loomulikult eeldusel, et aastane intressimäär on 5%. Praeguses madalas intressikeskkonnas on sellise võimaluse väljavõlumine keeruline, kui mitte öelda võimatu.
Seetõttu tasuks mõelda näiteks dividendiaktsiate peale, eeldusel, et saadud dividend reinvesteeritakse. Vaadata tasuks ettevõtteid, mis on stabiilsed dividendimaksjad. Eriti hea oleks, kui dividendi suurus sõltuks inflatsioonist. Stabiilseid dividendimaksjaid võib leida nii Tallinna börsilt kui ka välismaa börsidelt. Enne aktsiatesse investeerimist tuleks endale selgeks teha võimalikud riskid ja kaotused, mis võivad aktsiatesse raha paigutamisega kaasneda. Samuti tuleks mõelda pikaajaliselt ehk kui investeerimishorisondiks on aastad, ei tasuks hetkeemotsioonide tõttu aktsiaid müüma hakata. Samuti ei tasuks säästmisel ja investeerimisel unustada üht kuldreeglit: säästad hingerahuks, investeerid lootuses raha kasvatada.
Enne kolmekümnendat eluaastat peaks kindlasti välja kujunema finantskirjaoskus. See on ka aeg, mil kindlasti ei tohiks lasta võlgadel üle pea kasvada. Kui on tekkinud võlgu, katsu kõigepealt vabaneda kõrge intressiga võlgadest.
Eesti kontekstis on praegu oluline üldine teadlikkuse kasvatamine sellest, kui oluline on säästa järjepidevalt pikema aja jooksul, ning seejärel tuleks rääkida võimalustest ehk sellest, kuidas säästa. Kui vaadata inimese elukaarti, siis valmisolek ja võimekus säästa on suurim vanuses 25–65 aastat. Mõistlik oleks pensioniaastate tarvis kõrvale panna vähemalt 10% sissetulekust. Koguda 25aastaselt 10% oma sissetulekust III sambasse on piisav, et saada pensionieas kolmest pensionisambast kokku 60-70% oma varasemast sissetulekust. Hiljem koguma hakates tuleb leppida pensionieas väiksema sissetulekuga või panna kõrvale iga kuu oluliselt rohkem kui 10% sissetulekust. Mida varem alustada, seda valutum on see eelarvele. Kolmanda samba peaks koguja jaoks atraktiivseks tegema ka iga-aastane tulumaksutagastus sissemaksetelt ning võimalus vajadusel raha varem kasutusse võtta.
Allikas: Lee Maripuu, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht
Tegusad kolmekümnendad
Kolmekümnendad on see periood, kui tasuks pensioniks säästmist juba tõsisemalt võtta. Tõenäoliselt on selleks ajaks ka sinu palganumber kasvanud ning suudad iga kuu rohkem raha kõrvale panna. Kuid pere juurdekasv võib tähendada lisakulutusi.
Kahekümnendates omandatud finantskirjaoskus peaks nüüd hakkama vilja kandma ning raha säästmisest on loodetavasti saanud automaatne tegevus. Kui sa kahekümnendates aastates pensionifondide tootlusele erilist rõhku ei pööranud, siis nüüd tuleks seda teha. Kui sind huvitab pikaajaliselt pensioniks säästmine, siis uuri järele, millistel fondidel on aja jooksul hästi läinud ja millistel fondidel väiksemad haldustasud.
Et pensionifondi koguneks lisa, võiks algust teha ka III sambasse säästmisega, mis on vabatahtlik kogumine pensionieaks. III sammas pakub ka maksusoodustust, mis tähendab, et kui paigutad kalendriaasta jooksul kuni 15% (maksimaalselt 6000 eurot) oma brutosissetulekust III samba pensioni kogumisse (arvestusse ei lähe kindlustuskaitseks makstud summad), maksab riik sulle investeeritud summalt tulumaksu tagasi.
Pensionifondide tootlus kõigub ning võib juhtuda, et ka isegi III sambasse tehtavad sissemaksed ei pruugi olla piisavad, et tagada elamisväärset pensioni. Kuid mäletad, et 20ndates alustasid tootluse otsimiseks investeerimist dividendiaktsiatesse? Saadud dividendi reinvesteerides teenid igal aastal üha rohkem dividendi. Selline investeering võiks olla üks oluline nurgakivi sinu säästmisel pensionipõlveks.
Nooruslikud neljakümnendad
Neljakümnendates on karjääril hoog sees ning ka palgatase kõrgem. Heal juhul on seljataha jäänud ka eluasemelaen, kuid silmist ei tasuks kaotada oma säästmiseesmärki.
Kui sa pole selleks ajaks omal käel suutnud midagi säästa, on sul põhjust muret tunda. Selleks, et teistele järele jõuda, peaksid iga kuu säästma üle 20% ja nii palju kui võimalik. See võib tähendada, et pead tegema muudatusi senistes kulutamisharjumustes ja elustiilis. Tuleb endale ka teadvustada, et kui tahad elamisväärset pensioni, pead alustama raha säästmisega võimalikult ruttu. Tuleks ka välja arvestada, kui palju raha pensionipõlveks vajad, ja siis hakata selle finantseesmärgi poole liikuma.
Kuna oled mahajääja, võib sul tekkida kiusatus võtta suuremaid riske. Kuid riskide võtmisel tasuks arvestada, et mida vanem oled, seda vähem tuleks tegelikult riske võtta. Kui plaanid hakata 40ndates investeerima, jälgi üht lihtsat valemit. Hajuta oma investeerimisportfell protsentuaalselt järgnevalt:
a) kõrgema riskiga: 120 miinus sinu vanus (pane aktsiafondi), ülejäänud võlakirjafondi.
b) keskmise riskiga: 110 miinus sinu vanus (pane aktsiafondi), ülejäänud võlakirjafondi
c) väikese riskiga: Sinu vanus aktsiafondi, ülejäänud võlakirjafondi
Viiekümnendad – mida vanemaks, seda paremaks
Viiekümnendates tasuks vähendada investeeringute riskitaset ning investeerimise profiil võiks keskenduda kapitali säilitamisele. Säästmisel ei tasuks hoogu maha võtta, vaid kõrvale võiks iga kuu panna isegi kuni 20% palgast.
Investeeri ja säästa, ära spekuleeri. Ära kuula „investeerimiseksperte“, kes võivad sinus tekitada ebarealistlikke lootusi. Nende järgimine võib sind rahalisse kitsikusse viia. Siinkohal tasuks meeles pidada ka seda, et kui keegi pakub teile „ideaalset investeeringut“ ja „garanteeritud tootlust“, tasuks sellesse suhtuda skeptiliselt.
Mis puudutab 50ndates investeerimist, siis kindlasti tuleks investeeringuid hajutada erinevate varaklasside vahel. Sama tuleks teha ka teistel aastakümnetel investeerides.
Kuldsed kuuekümnendad – oodatud pensionipõlv
Kuuekümnendad peaks olema siis see lõpusirge, mil peaks hakkama paistma pensionipõlv. Eestis on praegu ametlik pensioniiga 65 eluaastat. Kui oled aastakümnetega suutnud endale piisava kapitalipuhvri koguda, võid rahus pensionile minna ega pea vanaduspõlves rohkem tööd tegema.
Lisaks. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juhil Lee Maripuul on kaks soovitust inimesele, kes mõtleb pensioniks säästmisele ja tahaks sellega seoses midagi ette võtta.
1) Vaata üle oma säästud ja pensionivarad ning kontrolli, kas sinu vanus vastab fondi „äkilisusele“. Noorel inimesel ei ole mõistlik istuda oma säästudega konservatiivses fondis ja vastupidi – vanemal inimesel tasub olla juba ettevaatlikum.
2) Mitte keegi ei tea ega saa kindlalt garanteerida pensionifondide tulevikutootlust või majanduse olukorda hetkel, kui pensionile minnakse. Samas on kindel, et kui üldse ei kogu, siis ei teki ka sääste, mis võimaldaksid pensionieas soovitud elustandardit säilitada. Kui raha säästmine ainult pensionifondidesse tundub ebakindel lahendus, tasub katsetada muud laadi investeeringuid, näiteks kinnisvara, ja hajutada riske.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum