Tühi käik: kuidas Hiiumaa valijamees pealinnas presidenti valis

Artikkel

- Uudised
- Mari Mets
- 24. september 2016 kell 10:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tühi käik: kuidas Hiiumaa valijamees pealinnas presidenti valis
Kui Hiiumaa valijamees Antti Leigri täna õhtul Tallinnast Kärdla lennukile läheb, peab ta hakkama mõtlema, kuidas homme ühiskonnaõpetuse tunnis lastele selgitada, mis tühja tööd ta pealinnas tegemas käis.
Antti Leigri tuleb Hiiumaalt Pühalepa vallast. Ta on üks Eesti 334st laupäeval Estoniasse kohale tulnud valijamehest, seejuures igati keskmine: tuleb vallast mitte linnast, on mees mitte naine, parteitu ja peab koolidirektori ametit, kes on muide valijameeste seas üpris rohkelt esindatud.
Leigri juhib Hiiumaal korraga koguni kahte kooli: Palade põhikooli ja Suuremõisa lasteaed-põhikooli. Lisaks on ta ka Pühalepa vallavolikogu aseesimees. Valijamehe ametis esimest korda. Laupäeva hommikul enne valimisi õhinal, kuid loetud tunnid hiljem, võib etteruttavalt öelda, pettunud.
Esmaspäeval on tal koolis kaks ühiskonnaõpetuse tundi. Kuigi plaani järgi on presidendist rääkimine klassi ees kavas alles mõne aja pärast, lubab ta pühendada esmaspäevased ühiskonnaõpetuse tunnid laupäevaste Estonia kontserdisaalis kogutud muljete jagamisele.
Tuleb ainult välja mõelda, kuidas seda lastele selgitada: kogu Eesti aeti kokku ja presidenti ei suudetud ikka ära valida. „See tuleb muidugi igavesti äge seletamine,“ ütleb ta ise.
Naljaviluks Helme
Kui Leigri reede hommikul koos tuttava vallavanemaga esimese praamiga mandrile presidenti valima sõitis, arutasid laeval kaarte mänginud mehed, et ei tea milliste erakondade kinni maksnud need kaks küll olla võiks.
Tema on see, kes saanuks vabastada Eesti lõppematuna näivast presidendiotsingust. Sümboolselt viitab tema perekonnanimigi Hiiumaa kangelasele Leigrile, kes on Saaremaa Suure Tõllu vennapoeg. Muistendi järgi armastas Suur Tõll sageli Hiiumaal Leigri juures saunas käia.
Hiiu valijamehed lõunalaua ümber, keskel Pühalepa volikogu aseesimees Antti Leigri.Foto: Andras Kralla
Ma arvan, et tal on veel riigikogus tegemist küll.
Antti Leigri
andis allkirja Mart Helmele, aga häält ei anna
Kuigi enamus inimesi arvab ilmselt, et Pühalepa volikogus liisu heitmise teel valijameheks saanud Leigri on tulihingeline Helme toetaja, lubas ta laupäeva hommikul Estonia ees kokku saades, et Mart Helme tema häält küll ei saa. „Ma arvan, et tal on veel riigikogus tegemist küll.“
Koos veel 20 valijamehega seadis Leigri eelmisel kolmapäeval üles Mart Helme kandidatuuri, kuid seda rohkem nalja viluks. Lihtsalt selleks, et Helme ikka lõpuni debattides osaleks ja oma äärmusliku sõna sekka ütleks. Et tema maailmavaade oleks ka esindatud. Leigri nõustub, et vahepeal keerab Helme ikka vindi üle ka.
Veel valimispäeva hommikul kell 10.30 saatis Helme Leigrile sõnumi ja kutsus teda Estonias oma kohvikusse viimastele küsimustele vastuseid saama. Leigri ei lähe. Ta kohtub Estonia fuajees hoopis teiste vallavanemate-volikogude esimeestega, räägitakse kõigi päid murdvast haldusreformist.
Kokku saavad ka endised ja praegused hiidlased, jutuks tuleb praamiliiklus. Tehakse nalja, et ei saa pahaks panna, et mitu kandidaati ise Hiiumaal end tutvustamas ei käinudki – sellisele praamiliiklusele ei saa ju loota.

Ükskõik, kes saab uueks presidendiks, ootab Antti Leigri temalt vähem kukalt ja rohkem nägu Eesti rahva poole.
President Ilves oli Leigri meelest rohkem näoga laia maailma poole ja kuklaga Eesti rahva poole. Samal ajal oli Evelin Ilves esileedina tema sõnul selle võrra rohkem rahva poole pööratud.
„Kuigi välispoliitika on ääretult oluline ja Ilves selles kahtlemata ekspert, ootan mina järgmiselt Eesti presidendilt siiski rohkem nägu ja vähem kukalt,“ sõnas ta.
Esimese hääletusvooru eel: ootused on kõrged
Enne laupäeval esimest korda hääletuskasti juurde minekut usub Hiiumaa valijamees Antti Leigri, et täna valitakse president ikka ära, muidu oleks väga narr.
Oma eelistust Leigri välja öelda ei taha. Tal on kaks lemmikut, emma-kumma kasuks lubab ta lõpliku valiku langetada alles valimiskasti ees. Otsustab ta oma südametunnistuse järgi. Tühja sedelit tema ei pane. Kui rahvas on Estoniasse kokku kutsutud, siis tuleb ikka päriselt ka hääletada.
Presidendivalimised pole enam koht lolli mängimiseks. Kui nüüd valimiskogus ka presidenti ära ei valita, on see katastroof. Sotsiaalses mõttes. Poliitikud peaksid siis küll üksteisele otsa vaatama ja sellest väga tõsiseid järeldused tegema, ütleb ta.
Kõikide presidendikandidaatide pugemiskatsed peaksid olema suunatud just nimelt Leigrile, näiliselt Helme valijana peaks olema tema Helme väljalangemise järel teise vooru pääsenud kandidaatidele ära tinistamiseks sihtmärk number üks – uitab ju ringi parteitu tabula rasana, otsides kandidaati, kellele oma hääl anda.
Näpunäiteid hiidlastelt
Kui selgus, et Pühalepa valijamees on Leigri, hakkas ta saama palju kõnesid ja kirju. Inimesed andsid soovitusi, keda kohe kindlasti mitte valida või kes on ainuõige kandidaat. Oli äärmuslikku vastumeelsust nii Kallase kui Kaljuranna aadressil, oli mõlema tulihingelisi fänne.
Ainus, kelle kohta polnud Leigri sõnul hiidlastel ühtegi halba sõna, oli Mailis Reps. Nõnda tugevalt on ta esinenud debattides. Hiiumaalgi käis tuuril juba suvel, kohtus vallas suure hulga inimestega. Suvehiidlastest kandidaadid Eiki Nestor ja Marina Kaljurand oskasid Hiiumaa mureküsimustes Leigri sõnul ikka pisut rohkem kaasa rääkida kui teised kandidaadid. Kohalikud hellitasid lootust – ehk saab olema uus Ärma hoopis Hiiumaal?
Mitmed Leigrile kirju-sõnumeid saatnud hiidlased tundsid presidendi valikul muret eelkõige tuulikute pärast – kas uus president tahab ka Hiiumaa rannikule inetuid tuulikuid panna, millest tehtav elekter kõik Eestist ära müüakse? Oli ka neid, kes tuletasid talle meelde presidendi valimisel religioosse maailmavaate olulisust.
Presidendiks pürgijad ise on olnud tagasihoidlikud ega ole end müügimeeste kombel peale pressinud. Kõik lähenemised olid Leigri sõnul intelligentsed ja nende stiil kõneles igati arenenud demokraatiast. Laupäeval kell 12, mil algab esimene voor, usub Leigri, et Eesti saab omale täna uue presidendi. Ta loodab natuke, et ehk on teises voorus vastamisi üks mees ja üks naine – ikkagi võrdne värk.
Esimene hääletusvoor presidenti välja selgitada ei suutnud.Foto: Andras Kralla
Päeva olulisim hetk: jõujoonte paikapanek
Kui on selgunud esimese hääletusvooru tulemused, kohtab Antti Leigri Estonia fuajees püha viha täis Kadri Simsonit, kes teda endaga Keskerakonna staapi plaani pidama meelitab.
Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps langes esimeses hääletusvoorus ülinapilt välja. Simson pahandab nende peale, kes lubasid, et küll me teises voorus hääletame Mailise poolt.
„I-g-a hääl loeb,“ rõhutab Simson ärevalt, „Nii natuke jäi puudu, et kõik olnuks teisiti, nüüd on siis kaotsi läinud häälte tagajärg käes!“ põrutab ta Leigrile. Juba saab Simson Keskerakonna kontorist teises voorus Kallase poolt hääletama kihutava sõnumi ja tormab keskide staapi asja klaarima.
259 meest ja 76 naist ehk kokku 335 valijameest, kellest Estoniasse kohale jõudsid 334.
Keskmine valijamees on 51 aastane meesterahvas. Noorim valijamees on 23aastane, eakaim 83aastane.
Harjumaalt on valijamehi 34, Tartumaalt 25. Teisest äärmusest on näiteks Hiiumaalt 4 valijameest.
Kui jätta kõrvale riigikogu liikmed, on tänastest valijatest 106 erakonnatud.
Leigri hakkab talle järgnema, kuid tee peal meelitab hiidlaste kamp ta hoopis reformilõunale. Ülejäänud kolm Hiiumaa valijameest kuuluvad nimelt erakonda. Estonia uksel tõmbab kõigepealt kohalikud staarid rajalt maha hoopis Hiiu Leht oma küsimustega.
Hiljem Keskerakonna staabist läbi astudes tõdeb Leigri, et keskidel töö käib ja ju nemad ikka paraja paki tühje sedeleid valimiskasti poetavad. Tema käis keskide juures rohkem tuttavate Kesk-Eesti vallavanematega kokku saamas.
Helistab Pühalepa volikogu esimees. Ta ei anna kindlat käsku, kelle poolt Leigri hääletama peaks. Tunneb niisama huvi, kuidas läheb ja mis põnevat toimub. Sõnumeerib Siim Kallas, kutsub oma kõnet kuulama. Kallase kõne on energiline ja lootusrikas. Kallas kutsub õhtuks peole, saagu mis saab.
Sõna saab peaminister. Temagi on lootusrikas ja tuletab kõigile kuulajatele meelde, kui tore oleks ikka esmaspäeval tööle minna teadmisega, et uus president on Siim. Lavalt maha astudes lööb Rõivas erakonnakaaslase Remo Holsmeriga sõrmenukke kokku. Hiidlased muigavad.
Kuhu jäi Jüri Luik?
Leigri tõdeb, et ükskõik, kas teises voorus valitakse presidendiks Jõks või Kallas – mõlemad on väga väärikad valikud – on tal kahju, et tema tõeline lemmik Jüri Luik päris kandidaadiks ei saanud. Hiidlaste lemmikud olid Leigri sõnul Reps ja Kaljurand. Jõks ei tulnud saarerahval isegi jutuks.
Ta usub, et Kallas võtab nüüd sellest duellist oma. Enda valiku jätab veel lahtiseks. „Nüüd ristatakse mõõgad,“ tõdeb ta, täpsustades, et seda eelkõige suurte erakondade tagatubades.
Leigri teeb kohvikus aega parajaks, saabub IRLi aseesimees Siim Valmar Kiisler. Endine regionaalminister võtab kohe üles hiidlaste ühe suurima mure – haldusreformi. Mure praamiliikluse pärast kandub edasi rõõmustamiseks mandri ja Hiiumaa vahelise lennuliikluse üle. Ühiselt leitakse, et see liin on küll ikka heaoluühiskonna värk ja tõeliselt mõnus.
Estonia kohvikutes võetakse konjakit, võetakse õlut. Käivad pinevad arutelud. Keskerakondlase Jaanus Karilaiu ümber Estonia ees tänaval on kogunenud naiste parv, kellele Karilaid kõval häälel veenvalt midagi seletab. Valimiskabiinide taha tekib uus järjekord, teine katse.
ValijamehedFoto: Andres Haabu
Teine voor: Eesti on katki
Mitte keegi sellest tsirkusest siin ei võitnud, küll aga võitis vähemalt demokraatia, tõdeb Antti Leigri pärast läbikukkunud presidendivalimisi.
Kui selgub, et uut presidenti Eesti omale valida ei suutnud, on Leigril esmalt ikka natuke tühi tunne, et otsust ei sündinud – kogu Eesti ju ootas seda –, kuid tore on see, et põnevus kestab edasi ja mängu võivad tulla hoopis uued ja paremad kandidaadid. Ta loodab, et nüüd on Jüri Luige kord.
„See tõestas, et presidenti ei saa lihtsalt ära teha. Ükski kandidaat sellest tsirkusest ei võitnud, küll aga võitis demokraatia,“ lausus ta. Leigri ütles, et need tulutud valimised tõestasid, et Eesti ühiskond on nii tugev, et võib omale sellist jama lubada, kuid samas nii hirmus killustunud, et ei suudeta sõlmida poliitilist kokkulepet.
Nüüd on rahval võimalus jõuliselt öelda, et me tahame ise omale presidenti valida, kuna seda ei suutnud ei riigikogu ega kohe üldse mitte valijameestekogu. Leigri arvab, et sellest jamast võidab vaid Keskerakond, kes on kogu aeg presidendi otsevalimisi toetanud.
„Ja selge on see, et Reformierakonna valitsus ka päris muutusteta enam samamoodi edasi ratsutada ei saa. Aga eks Siim Kallas on nüüd Tartu Ülikoolis kindlasti tore õppejõud,“ sõnas ta. Et käik Tallinna päris tühi ajaraisk ei oleks, saab Leigri õhtul vähemalt pealinna sõpradega kokku.
Presidenti olemasolevate kandidaatide seast välja valida ei suudetud ja hinge jäi sellest päevast paljudel Estonias käinutel tühi tunne.Foto: Andres Haabu
Hetkel kuum