Valitsuses võib tulla remont

Artikkel

- Uudised
- Kaisa Gabral
- 25. september 2016 kell 13:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valitsuses võib tulla remont
Presidendivalimistel Estonia kontserdisaalis laususid mitmed osalejad, et vaatamata presidendivalimiste tulemusele võib valitsuses ja poliitikas tervikuna oodata remonti ja muutusi.
Mitmed allikad märkisid Äripäevale Estonia kontserdisaalis, et vaadates inimeste eelistuste paljusust presidendikandidaatide osas, võib eeldada, et poliitmaastikul ja võib-olla ka seeläbi valitsuses on oodata muudatusi.
Keskerakonna kandidaadi Mailis Repsi sõnul on poliitikas juba täna palju muutunud, kui vaadata kas või näiteks valijate meelsust ja seda, et kui suure toetuse said Jõks või ka Kaljurand, siis enamus ootab teistsugust poliitikat. “Ja ega ka minu taga ei ole kõik Keskerakonna liikmed ju. Kui vaadata neid toetajate erinevusi ja ka Reformierakonna sisest võitlust - sel kindlasti on omad tagajärjed. Kindlasti tuleb Reformierakonna sees teatud võimu ümberjagamine. Ja on palju signaale ka selles osas, et praegune koalitsioon on oma aja ära elanud,” märkis Reps.
Seda, kas Keskerakonnal võiks tulevikus olla kohta ka valitsuskoalitsiooni laua taga, Reps öelda ei osanud. Ta lisas Estonias enne teist hääletusvooru, et isegi kui Siim Kallas peaks presidendiks saama, siis ta ei usu, et Kallasel on Reformierakonnas nii palju mõjujõudu, et Taavi Rõivase poliitikat muuta. “Ma usun, et erakonnas tuleb tõsine vaidlus nn vana erakonna ja noorte erakonna vahel – see on palju suurema mõjuga kui Kallas eraldi,” märkis Reps.
Reformierakonna ministri Jürgen Ligi sõnul on tegelikkuses lõhki aga hoopis Keskerakond. “Miks nende käest seda ei küsita? Nemad on päriselt lõhki. Meil ei ole mingeid juhtimisprobleeme,” vastas Ligi küsimusele, kuivõrd suur mõju võib nurjunud valimistel olla selles, et Reformierakond on lõhki kärisemas.

KÜSIMUS: Sõltumata sellest, kes valitakse presidendiks, räägitakse, et valitsuses on oodata remonti?
VASTUS, peaminister Taavi Rõivas: “Vastupidi – sõltumata sellest, kes saab presidendiks, mingisuguseks remondiks valitsuses vajadust ei ole. Valitsus on teinud väga head tööd. Valitsus on eelmisel nädalal leppinud kokku nädal varem kui oodati riigi olulisimas dokumendis – riigieelarves. Alati hinnatakse valitsuse töövõimet just sellega, kas eelarve ümber on suured tülid või saadakse asjad aegsasti tehtud. Nägite, me saime selle tehtud nädal varem kui oodatud. Pole siin valitsuse tööõhul häda midagi ja ei ole siin kellelgi kibelust, et hakata EKRET või Keskerakonda valtsusse kutsuma – ei paista see kuskilt.”

Mis saab edasi?
Jürgen Ligi hinnangul tuleb seada nüüd üles uued kandidaadid. “Saan aru, et Jõks ei kandideeri enam,” märkis Ligi.
Ka Siim Kallas on välja öelnud, et tema ei kandideeri. “No ta on öelnud seda jah, aga me sellest veel räägime temaga. Võiks ju küsida, et võtame järgmised kandidaadid? Kuid veel vähem on põhjust kandideerida neil, kes jäid Jõksile või Kallasele alla,” möönis Ligi ja lisas, et ees seisavad läbirääkimised teemal, kas mõni kandidaat on nõus tagasi tõmbuma või mitte.
Mailis Reps ei välista enda kandideerimist uuesti riigikogus. Kuid ta lisas, et tema esimene eelistus oleks see, et erakonnad leiaksid ühe isiku, keda kõik toetavad. “Tuleks pakkuda värskeid täiesti uusi nimesid,” rääkis Reps.
Mart Helme sõnul on nemad IRLi ja Vabaerakonnaga läbirääkimisi juba pidanud, kuid tema ise enam ei kandideeri. “Ma kahtlen selles. Mul ei olnud siin suurt toetust ja riigikogus pole ka kindlasti suurt toetust – meil on seal vaid 7 esindajat. Ma usun, et ma ei sobiks sellise erakondadeülese kandidaadina,” nentis Helme.
“See inimene - erakondadeülene kandidaat - ei tohiks olla kitsa ja konservatiivse maailmavaatega inimene. Võib-olla akadeemiline persoon või kultuuritegelane. Samas peab see inimene olema diplomaat ja oskama Eestit esindada. Seda inimest on raske leida, aga me peame ta leidma,” seletas Helme.
Mailis Reps lisas, et kui esimesel nädalal erakonnad ühiskandidaati leida ei suuda, siis on selge, et kõik hakkavad jälle omi kandidaate pakkuma ja ring algab otsast peale. Lisaks juba valimistel kandideerinud isikutele on välja hüütud nimedeks näiteks Jüri Luik, Heinz Valk, Ülle Madise ja Indrek Neivelt. Riigikogu peab suutma uue presidendi ära valida 14 päeva jooksul.

Siim Kallas presidendivalimistel rõdul pettunult tulemusi kuulamasFoto: Andras Kralla
Presidendikandidaat Siim Kallas:
“Riigikogus ei kandideeri, aitab küll. Kui ma ei saanud siis hääli kokku ja nüüd hääli kokku, kuidas nüüd riigikogus need hääled siis kokku saadakse? Kõik ütlevad mulle, et ma olen jube hea kandidaat, aga tehnilistel põhjustel ei saada häält anda. No mis seal siis ikka rohkem tahta, eks otsitakse uus kandidaat.
Kui on eesmärk ja selle nimel on töötatud, siis loomulikult on väike pettumus. Kuid teisalt ei saanud ju ka kuidagi kindla peale välja minna, see on selge. Kui poliitilisele konkursile juba lähed, siis keegi võidab ja keegi kaotab. Mina ei tulnud küll võitaja välja, kuid sain kõige rohkem hääli – asi seegi.”
Siim Kallase meeskond kogunes õhtul restoranis Alter Ego, kus Kallas väljendas esimest korda piinlikkust seetõttu, et ei suudetud presidenti ära valida.

Tagasivaade. Mis juhtus laupäeval Estonias?
President jäi mitmete allikate sõnul laupäeval valimata poliitiliste mahhinatsioonide ning osa valijate argpükslikkuse tõttu. Uute valimiste suhtes riigikogus ei olda sugugi kindlamalt meelestatud.
Laupäeva hommikul oli Estonia kontserdisaal ärevuses. Need, kes kohapeal ei viibinud, olid ärevuses telerite ees. Kogu Eesti ootas ja lootis, et valitakse uus president.
Pärast esimest vooru oli aga üllatus suur, kui välja langes Marina Kaljurand ja edasi pääses Allar Jõks. Marina Kaljurand oli pärast esimest vooru ajakirjanike piiramisrõngas ning küsimustele konkreetseid vastuseid ei jaganud. Kaljurand soovitas valijameestele peale esimest vooru, et nad käituksid vastavalt oma südametunnistusele. “Kui te lähete täna koju, siis te teate, et olete teinud parima valiku ja Eesti saab parima presidendi,” märkis Kaljurand. Ta kinnitas, et ei kahetse, et otsustas kandideerida. “Ma ei kahetse mitte sekunditki, et otsustasin kandideerida,” märkis Kaljurand. Ta ei soovinud kommenteerida seda, mida ta edasi teeb siis, kui valimised peaksid edasi riigikokku minema.
Politoloog Tõnis Saarts nentis pärast esimest vooru, et Allar Jõksi edu oli kõigile suureks üllatuseks. Samas tõdes Saarts, et praegu on suurem tõenäosus täna president ära valida Jõksi ja Kallase vahel, kui see oleks olnud Kaljuranna ja Kallase vahel valides.
Reps: Jõksil polnud poliitilisi juhtmeid küljes
Esimesest voorust välja langenud Mailis Repsi sõnul tal enda väljajäämise pärast erilisi emotsioone ei ole. “Mitte mingeid emotsioone ei ole. On olnud ratsionaalsed arvutused, üllatused ja kohtumised. Emotsioonid tulevad öösel,” lausus Reps laupäeval.
Ta märkis, et lisaks Jõksi edule üllatas teda ka see, et Siim Kallas edastas Marina Kaljuranda. “Ka üksikutes inimestes pettumine. Valijamehed olid ju esimeses voorus selgelt ühele või teisele poole ära paigutunud,” märkis Reps. “Siim Kallasel oli veidi rohkem toetust, kui oli oodata, ja minul läks veidi rohkem hääli kaduma, kui oli oodata,” nentis Reps.
Jõksi edu fenomeniks peab Reps seda, et ta oli ainuke, kel polnud selgeid poliitilisi juhtmeid küljes. “Kuid peab ütlema, et Allar arenes selle kampaania jooksul ka palju! Viimane debatt oli tal väga hea,” tunnustas Reps konkurenti.
Reformierakond oli Repsi sõnul presidendikampaania ajal kõige vähem ühte hoidev erakond – see võis osaliselt neile ka saatuslikuks saada. “Ma usun, et selle mõju tuleb välja teises hääletusvoorus hääli kokku lugedes,” märkis Reps.
Pihtas põhjas – teine voor kukkus läbi
Reformierakondlane ja värske välisminister Jürgen Ligi seisis pärast teist hääletusvooru nõutud näoga seina ääres. “Jama on!” vastas Ligi küsimusele, mis seal teises hääletusvoorus juhtus.
“Valijamehed tegid halva valiku. See on see jutt, et kuskil peab alati mingi alternatiiv olema. Ilmselgelt ei sobinud ka end mitteerakondliku kandidaadina defineerinud kandidaat enam,” märkis Ligi tusaselt. Tema sõnul on presidendi institutsiooni loogikale vastu see, et igaüks pressib oma kandidaati. Aga nii kõik just läkski.
Ligi sõnul pole Reformierakonnale tegelikult vaja oma kandidaati. “Meil oli endal kaks head kandidaati – polnud mõtet loobuda ju neist, kellele oli üle poolte toetus. Küsisime ka teistelt, keda neist toetate, kuid igaüks käis välja oma ja siis lõpuks läkski nii, et oma asja ajamisega saavutati nulltulemus,” nentis Ligi mornilt.
Tema sõnul tuleb vaadata nende otsa, kes surusid neid kandidaate, kellel polnud avalikkuse toetust. “Jõks on üks neist – nii jõuliselt minna tema taha lihtsalt vastandumise mõttes!?”
Mart Helme hinnangul võisid osad Siim Kallase hääled teises voorus minna kaduma Marina Kaljuranna toetajate käe läbi. “Eks võib-olla maksid kätte Marina Kaljuranna toetajad. Oma rolli mängis Keskerakonna siselõhe – lahknevus Savisaare toetajate vahel, kes andsid oma hääli Kallasele ja need siis, kes toetasid Mailis Repsi ja Kallasele häält ei andnud," analüüsis Helme valimiste ebaõnnastumise põhjuseid.

Presidendi valimiste trall jätkub ning tühjale pingile tuleb leida uusi värskeid kandidaateFoto: Andras Kralla
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum