Clinton Trumpi vastu - esimene raund

Rünnakud olid teravad ja isiklikud, puudutades teemasid kaubandusest ja majandusest rassiküsimuste ja välispoliitikani. Selgelt joonistusid välja kandidaatide erinevad stiilid ja visioonid riigi tulevikust.

Clinton maalis Trumpist pildi kui mehest, kes ei valmistunud piisavalt ei kandidaatide debatiks ning kel pole ka piisavat ettevalmistust USA presidendi ametiks. „Mina olen valmistanud end presidendi ameti jaoks, ja see on hea,“ ütles Clinton.

„Hillaryl on kogemused, aga need on halvad kogemused,“ nõelas Trump hiljem omaltpoolt tagasi.

Trump ründas Clintonit tema toetuse pärast vabakaubanduslepingutele, mis Trumpi ja paljude tema toetajate tõlgenduses on USAst viinud miljoneid töökohti.

„Sina nimetasid seda kaubanduslepingute kullastandardiks,“ tuletas Trump meelde Clintoni esialgset seisukohta Vaikse ookeani ülese vabakaubandusleppe (TPP) kohta.

Hillary Clintoni abikaasa Bill Clintoni ameti ajal allkirjastatud Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingut (NAFTA) on Trump nimetanud USA jaoks läbi aegade kõige laastavamaks kaubanduslepinguks.

"Donald, ma tean, et sa elad oma maailmas," vastas Clinton. 

Clinton kritiseeris teravalt Trumpi majanduspoliitikat – see ei ole tema sõnul muud kui mitu korda võimendatud ehk inglise keeles „trumped up“ versioon poliitikast, kus luuakse soodsad tingimused eelkõige varakatele klassidele, kelle ettevõtlikkus siis peaks kergitama kõiki paate. Clinton väidab, et see mudel ei tööta. Clinton tahab tagada ühiskonna võrdsema arengu.

Trump ei jätnud ründamata ka USA Föderaalreservi. „Föderaalreserv on veel poliitilisem kui endine minister Clinton,“ ütles Trump. „Me oleme suures, paksus, ilges mullis. Ja meil on parem olla kohutavalt ettevaatlikud. Ja meil on Föderaalreserv, mis käitub poliitiliselt. See Janet Yellen Föderaalreservist. Föderaalreserv on poliitiline, hoides intressimäärasid nii madalal,“ tulistas Trump.

Enamikus teemades kordasid kandidaadid oma seniseid seisukohti ja uusi lahendusi ei pakkunud, hindas agentuur Bloomberg.

Mõlemad kandidaadid kuulutasid end debati võitjaks, kuid reaktsioon finantsturgudel näis kalduvat Clintoni kasuks. Aktsiaturud toibusid ja kulla hind langes.

Clintoni ja Trumpi toetajaid ei pruugi kandidaatide teledebatid ümber veenda. Võitlus käib nende valijate pärast, kes ei ole oma otsust veel teinud. Clinton ei jätnud kasutamata võimalust tuletada meelde, milliseid sõnu on Trump kasutanud naiste aadressil ning kuidas ta näiteks oma kinnisvaraarendustes on diskrimineerinud afroameerika päritolu kliente.

Mõlema kandidaadi nõrkustest olid esil nii Donald Trumpi keeldumine oma maksudeklaratsiooni avalikustamisest kui ka Clintoni vääratus, kus ta ministrina kasutas oma isiklikku meiliaadressi tööasjade ajamiseks. Clinton viskas õhku kahtluse, et kui Trump ei taha oma maksudeklaratsiooni avalikustada, siis võib-olla polegi ta nii rikas, kui väidab, võib-olla polegi ta nii helde annetaja, kui ta väidab, ning võib-olla tuleks seal välja, et ta pole sentigi tulumaksu maksnud. Mis tähendab, et ta pole toetanud USA sõdureid ega veterane.

Trump nõelas vastu, et ta avalikustab oma deklaratsiooni kohe, kui Hillary Clinton on avalikustanud need 30 000 e-kirja, mis ta oma postkastist ära kustutas, kui isikliku meili kasutamist ministrina uurima hakati.

Pärast debatti vaatajate hulgas korraldatud CNNi kiirküsitlus näitas, et 62% arvates võitis debati Clinton. 27% leidis, et Trump võitis.