Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miks kinnisvaraäri pankrotti ei karda?

    1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul areneb Tallinn praegu ühtlaselt.Foto: Eiko Kink

    1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter leiab, et uusehitiste suur hulk pealinnas pole seotud ainult sellega, et Tallinna tuleb juurde inimesi provintsist, tema sõnul mängib siin olulisemat rolli asjaolu, et inimesed on oma eelmise kinnisvaralaenu juba ära maksnud.

    Metro Capitali partner Ain Kivisaar kirjutas täna, et iga aasta tuleb maakondadest Tallinna juurde 4000-5000 inimest, kelle nõudmisi praegune vananenud elamufond täielikult ei rahulda. "Uued korterid on luksuskaup ning enamikul ostjatest pole seda möödapääsmatult vaja. Nad lihtsalt soovivad ning saavad seda endale lubada. Täpselt nagu uut autot," väitis Kivisaar.
    Vahter aga ei arva, et uusehitiste suur juurdekasv (eelmisel aastal müüdi selliseid 80% rohkem kui aasta varem) on seotud just sissesõitnute ja nende eelistustega. „Enamik inimesi, kes uusehitise soetavad, ei müü seejuures oma eelmist eluaset,“ rääkis Vahter. „Tavaliselt on need inimesed, kel on eelmine kodulaen juba makstud ja kes nüüd ostavad kodu oma lastele.“
    Konkurents hoiab hinnad paigal
    Vahteri hinnangul oli enne 2008. aasta kriisi turul uusehitistes müüdavate korterite protsent 10 – praegu on see number kahekordistunud. „Täpseid andmeid pole, kuid maaklerid ja analüütikud hindavad seda 20% peale.“
    Uute majade korterite tehingute hulk küll kasvab, kuid hinnad on tema sõnul juba poolteist aastat paigal ehk tõusu pole olnud 2015. aasta aprillist saati. „Kuust kuusse hinnad kord kasvavad, kord kukuvad paari protsendi jagu, kuid pikas perspektiivis on need stabiilsed. Konkurents on hinnatõusuks liiga karm,“ tõdes Vahter.
    „Ainuüksi Tartu maanteel ehitavad praegu kõrvuti Merko, Endover, City Residence, Maestro Maja. Kadriorgu kerkivad uued korterid. Arendusi on nii palju, et ükski arendaja ei julge kergitada hinda kõrgemale kui konkurentidel. Me müüsime korterelamut Mustamäel Sipelga tänaval, kus üks arendaja tahtis kõrvale ehitada uue maja ja müüa seal kortereid kallimalt. Tal ei tulnud midagi välja, ostjaid lihtsalt polnud. Tuli hinda alandada teistega samale tasemele,“ rääkis Vahter.
    Kriisi pole näha
    Vahter oletab, et kui turule tekib veel mitu arendust, siis võivad hinnad hoopis kukkuma hakata. Ometi ei peata see ehitamist ega tähenda kriisi, sest arendajatel on aastatest 2007-2009 kibe õppetund käes. „Et mitte lasta sellistel probleemidel tekkida, ei aja arendajad enam äri põhimõttel, et ehitan kaks-kolm maja ja pärast katsun need maha müüa. Praegu on skeem hoopis teine,“ selgitas Vahter.
    Arendaja „müüb“ 10–15% korteritest juba enne, kui maja ehitus algab. Sõna „müüb“ on jutumärkides seepärast, et see protsess pole ühegi kokkuleppega vormistatud. Jutt käib pigem turu kompamisest: arendaja teab, et on olemas inimesed, kel on valmidus temalt need korterid osta, ja selle teadmisega projekt käivitatakse.
    Ehituse käigus müüakse 60–85% korteritest, ülejäänud 15–40% aga pärast valmimist. „Kui arendajad tegutsevad sellise skeemi järgi, pole massilist pankrottide ohtu,“ ütles Vahter.
    Arendajate ettevaatlikkus välistab ka tuleviku kriisid, mis võiksid kinnisvaraturgu tabada. „Me sõltume täielikult sellest, mis toimub majanduses tervikuna. Kui mingeid vapustusi ei tule, siis ei kasva ega kuku eriliselt ka kinnisvaraturg. Kuid see on juhul, kui ei tule uut majanduskriisi,“ rääkis Vahter. „Kui te tahate teada, milline on kinnisvaraturu tulevik, peate te teadma, milline on maailma majanduse tulevik. Praegune prognoos on, et Eesti SKT kasvab 1,3%, mis tähendab, et see ei liigu peaaegu kuskile.“
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.