Piimatootmisele pannakse piir ette

Artikkel

- Uudised
- Jaroslav Tavgen
- 27. september 2016 kell 10:55
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Piimatootmisele pannakse piir ette
Euroopa Komisjon maksab piima massilise ületootmise peatamiseks toetust.Foto: Andres Haabu
Eile teatas PRIA, et Euroopa Komisjon maksab piima massilise ületootmise peatamiseks toetust, millega hüvitab piimatootjatele tootmise vähendamise. Eestis on seda toetust taotlenud 46 ettevõtjat.
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp selgitas Delovõje Vedomostile, kuidas me jõudsime olukorda, kus Euroopa Liit maksab piimatoetuse vähendamise toetust.
Mõni aasta tagasi otsustas Euroopa Liit võtta piimatootjatelt kvoodid – etteteatamisaeg andis tootjatele võimaluse valmistuda suuremale turule minekuks suuremate piimakoguste tootmiseks. „Et kasvatada vasikast lehm, on vaja aega,“ selgitas Potisepp.
Tootjad aga valmistusid nii hoolega, et tekkis ületootmine. Turule voolas liiga palju piima, mille hind järjest langes.
Piimatootjal, kes kavandab kolme kuu jooksul piimatootmise vähendamist võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähemalt 1500 kg, on õigus saada tootmise vähendamise toetust.
Kui piimakogust planeeritakse vähendada üle 50% või lausa tootmine lõpetada, saab toetust mitte üle 50% vähendamise ulatuses.
Eestis on toetusavalduse esitanud 46 piimatootjat – nende plaan on vähendada eeloleval kolmel kuul piima kogust kokku 5,29 miljoni kg võrra.
Eesti toetusõiguslik vähendamiskogus on 4,8 mln kg.
Toetuse suurus on 14 senti ühe vähendatava kg kohta.
Maksimaalne toetus abikõlbliku vähenduse kohta on 674 524 eurot.
Siis aga tuli uus hoop – augustis 2014 kehtestas Venemaa president Vladimir Putin (vastu)sanktsioonid, millega pani embargo alla Euroopa toiduainete impordi. Just see asjaolu sai otsustavaks piimatootjaid tabanud krahhis: rikas Vene turg keerati lukku ja suuri piimakoguseid polnud enam kuskile panna.
„Selles mõttes on piimatootjatel keerulisem kui näiteks sealihatootjatel – viimast saab külmutada. Lehma aga peab ülal pidama ja talle ei saa öelda: tead, kullake, me ei lüpsa sind täna, sest meil pole turgu. Piimaga tuleb midagi kohe teha,“ selgitab Potisepp.
Üks piima realiseerimise võimalusi on säilitada see pulbrina, kuid ka see turg on juba küllastunud. Piimapulbri hind on madal ja Potisepa sõnul pole ilmselt ka selles tootmises kvoodid mägede taga.
Eesti endiselt ebavõrdses seisus
„Probleemid oleksid meil praegu ka ilma Vene embargota, kuid siiski oleks olukord kümme korda kergem. Eriti on see mõjutanud just Eesti tootjaid: meie piim ja juust läksid Vene turul väga hästi. Venemaalastel on hea „maitsemälu“, nad mäletavad nõukogude ajast, kui head on meie tootjad. Seepärast saime me neile müüa ka päris hea hinnaga,“ rääkis Potisepp.
Eesti piimatootjate olukord erineb Potisepa sõnul selle poolest, et meie farmerid saavad 2-3 korda väiksemat riigiabi kui nende kolleegid Soomes või Poolas. See aga tähendab, et meie toodangul on märksa kõrgem omahind. „Maailmaturul ei küsi keegi, kui palju teil omahind on. Keegi ei süvene ega ütle, et teil on nii väike maa ja nii rasked tingimused – ostan parem teilt. Inimesed valivad kaupa hinna järgi,“ rõhutas Potisepp.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum