Puitmajatootja kuulsusetu lõpp tühja konto ja pankrotiga

27. september 2016, 07:30
Nordic Timber Houses OÜ üks omanik Margus Kukk nimetab end teise omaniku ohvriks.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160927/NEWS/160929752/AR/0/Margus-Kukk.jpg

Mullu Soomes allhankija nurka surunud Eesti puitmajatootja Nordic Timber Houses on nüüd ise pankrotis, kusjuures enne tehti firma konto tühjaks.

Eesti Puitmajaliidu juht Lauri Kivil ütleb, et puitmajade tootmise sektor on atraktiivne investoritele ja tundub seda ka paljudele alustavatele ettevõtjatele, kuid usaldusväärseks partneriks saamine ei käi kellelgi üleöö. Usalduse on teeninud praegused tublid tegutsejad välja aastakümnetega, nende usalduskrediidi peal nullist kohe hea müügini purjetada ilma taustata ettevõtetel ei õnnestu.

Sellepärast arvab ta, et pankrotilugusid võib lähiajal veel oodata, sest puitmaja pole tegelikult eriti lihtne toode, millega äri ajada. Oma edu tuleb üles ehitada aastatega, keskendudes kvaliteedile.

Justkui Kivili sõnade kinnituseks esitas eile kohtule oma pankrotiavalduse Modulare brändi all tegutsev Modulelement. Nordic Timber Houses OÜ võlausaldajad aga peavad juba koosolekuid.

Eelmisel kevadel jättis Rakvere puitmajatootja Nordic Timber Houses (NTH) Soomes maksmata neile alltööd teinud teisele Eesti firmale First Building. Nimelt oli tuntud hotellikett Holiday Club tellinud Imatras järveäärsete majade ehitamise Eesti firmalt Pärisilla OÜ, kes peatöövõtjana jättis maksmata NTH-le.

Seega ei maksnud NTH omakorda First Buildingule ja viimasel tekkisid makseraskused, ettevõtte konto blokeeriti. Liiatigi süüdistas NTH First Buildingut ebakvaliteetses töös.

Omanik: mul puudus ülevaade raamatupidamisest

Nüüd on aga rollid vahetunud ja Nordic Timber Houses ise pankrotis. Firma kinnitusel jäid väliskliendid neile arvete tasumisega lootusetult jänni.

Pankrotihaldur Martin Krupile ei anna aga rahu NTH läbipaistmatu raamatupidamine. See, et raamatupidamisdokumendid pole pärast tänavu 15. aprillil välja kuulutatud pankrotti senimaani temani jõudnud ja see, et firma arved tehti enne pankrotiavalduse esitamist täiesti tühjaks ja NTH ise nii varatuks, et „tööriistakestki pole alles jäänud“.

Pankrotihaldur Martin Krupp kutsus Rakvere kohtumajja vande all tunnistusi andma nii Imre Neideku kui Margus Kuke, kuid kohale ilmus vaid viimane.

Arve tühjendanud omanik Margus Kukk nimetab end kaasomaniku Imre Neideku ohvriks. Kukk sai enda sõnul osaluse vaid Neideku võlgade katteks ning koos osalusega perspektiivikas sektoris tegutsevas ettevõttes tulid kaela ka võõrad võlad ja segane raamatupidamine, mida ta kunagi ei näinudki. Ometi oli tema asi juhatuses tegeleda müügiga. Firma arve tühjendas ta enda sõnul samuti vaid enda antud võlgade katteks.

Neidek ütles Äripäevale saadetud kirjalikus vastuses, et pakkumine sai härra Kukele tehtud, kuna tundus, et neil on sarnane visioon. Väide võlgnevuste kohta ei ole tema teatel korrektne.

Krupi kriitika peale segase raamatupidamise kohta teatas ta: „Tänase hetkeni ei ole haldurilt tulnud tagasisidet ettevõtte raamatupidamise mittevastavuste kohta, seega palun selliseid väited artiklis mitte esitada. Tekkis ajutine viivitus paberkandjal olevate raamatupidamisdokumentide edastamisel haldurile, kuna need tuli koos vastava aktiga isiklikult kohale viia. Kahjuks viibisin pikema perioodi Eestis ära ega saanud seda teha.“

Krupp, kes on saanud enda kinnitusel raamatupidamisdokumentidena vaid portsu ostuarveid, kutsus firma omanikud kohtusse vande all tunnistama, kuid Rakvere kohtumajja ilmus kohale vaid Kukk.

Firma looja Neidek ei ilmunud tunnistajapinki ka kohtusekretäri telefonikõne peale nõutud kahe tunni pärast. Hiljem täpsustas ta Äripäevale, et oli väga kahetsusväärselt märkinud endale istungi toimumise ajaks vale kuupäeva ja kinnitas, et pahatahtlikult eemale ei hoidnud.

Riukalikud välispartnerid

Kukk rääkis kohtus Äripäevale antud intervjuus, et viimane klient jättis maksmata ja üleüldse toimis ettevõte väga väikese kasumimarginaaliga.

Ta ütles, et selles sektoris jääb tihti klientidelt raha saamata: „Rootslased ja norrakad, kes puitmaju tellivad, mängivadki sellele, et ütlevad, et tehke need ja need asjad veel ära, küll me siis maksame. Nii lükatakse maksmist edasi."

"Ega Imre (Neidek – toim) pahatahtlikult ühtegi asja ei teinud, ta üritas leida klientidega veel lahendusi, aga kui lihtsalt raha ei maksta ja palgal on palju inimesi, krediidireiting on juba selline, et maksuameti ees on kogu aeg võlad ja pole mingitki krediidikapitali võimalik saada, pole midagi teha.“

Neidek ütleb juhtunu kohta tagasihoidlikumalt, et välisklientide maksekäitumine oli mittekorrektne ja nad ei pidanud oma lubadustest kinni.

Ekspertidelt hävitav hinnang

Kukk distantseeris end kohtus kõikidest NTH probleemidest ja kinnitas korduvalt, et ka tema on loos kannataja.

Ta tunnistas kohtus, et tänavu jaanuaris tellis ta raamatupidamisekspertiisi NTH-le, mille raamatupidaja oli Neideku enda naine. Ka ekspertiisi teinud firma ei saanud tema kinnitusel Neidekult kõiki vajalikke dokumente. Eksperdid ütlesid, et ettevõtte raamatupidamine on nii läbipaistmatu, et soovitasid Kukel sellest ärist väljuda ja oma osalus Neidekule tagasi müüa.

Samal ajal andis Kukk firmale pidevalt laene, väikseim neist 5000 eurot ja suurim 28 000 eurot. Neidek küsis neid Kuke sõnul pidevalt juurde, öeldes, et need kuluvad arvete tasumiseks.

Neidekul on raamatupidamisest oma nägemus: „Raamatupidamisandmed olid juhatuse liikmetele alati kättesaadavad, seega oli ülevaade ainult mõne kliki kaugusel. Meil võis olla erinev nägemus aruandlusest, aga see ei muuda kindlasti ettevõtte raamatupidamist läbipaistmatuks.“

Konto tehti tühjaks

Enne pankrotiavalduse esitamist tehtigi NTH kontolt ülekandeid Kukega seotud firmadele. Summad, mida Kukk kandis, polnud väiksed. Tänavu veebruaris kandis ta näiteks kord 19 000 eurot ja kord 4200 eurot. „Pool aastat kandsin iga päev endale võlga tagasi, nii kui klientidelt raha tuli. Kord kandis raha Neidek, kord tema naine, kord mina ise, kuidas kunagi.“

Küsimusele, miks firma konto tühjaks tehti, vastas Neidek, et ülekannete kinnitamise õigus oli juhatuse liikmetel ja raamatupidajal. „Panga andmetes on kirjas, kes ja millistel alustel tegi viimased ülekanded pangast.“

Pankrotihaldur Krupp näeb firma konto tühjendust aga hoopis nii, et Rootsi klientidelt peteti raha välja ka veel siis, kui ettevõttel enam reaalset majandustegevust ei olnud ning selle raha kandis Kukk oma kontodele edasi.

Neideku sõnul laekus raha klientidelt ettevõtte pangakontole vastavalt väljastatud müügiarvetele. „Seejuures olid viimased laekumised kokkulepitust oluliselt väiksemad ning maksed hilinesid pikalt. Osa klientide puhul oli maksete hilinemine pidev.“

Ta lisas, et firma püüdis lahendada makseraskusi, sõlmides tarnijatega maksegraafikuid. „Samuti olid tasutud kõik eelneva perioodi töötasud. Põhimõte oli ikkagi jagada olemasolevat raha võrdeliselt. Võrdeline jagamine tähendas ka omaniku laenu osalist tagastamist.“

Kuigi põhja läinud puitmajatootjaid on olnud viimasel ajal teisigi, ei usu Neidek, et see oleks sektoripõhine probleem. „Halbade klientide otsa võib sattuda igal pool. Küsimus on pigem selles, et ettevõtted, kellel on tekkinud sarnased probleemid, ei ole olnud piisavalt ettenägelikud, et ennast selliste klientide eest kaitsta. Lihtne öelda, raske teha,“ ütles Neidek, kes peab ilmuma kohtusse tunnistusi andma 1. novembril.

Tööinspektsioon algatas väärteomenetluse

Kevadel laekus tööinspektsiooni töötukassalt info, et Nordic Timber Houses on koondanud kogu kollektiivi, informeerimata sellest ei töötajaid ega töötukassat.

Juhtum sai inspektsiooni töösuhete järelevalve ja õiguse alal peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul alguse aprillis ning väärteomenetlus algatati mais, see on alles pooleli.

„Saame vaid öelda, et menetlus on alustatud töölepingu seaduses nimetatud kohustuste rikkumise tõttu. Kuna juhtumis on ilmnenud uued asjaolud, võib kõne alla tulla kvalifikatsiooni muutmine ehk menetluse jätkumine seoses informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmisega ettevõtte üleminekul,“ märkis Miidla-Vanatalu.

Ettevõtte omanik Imre Neidek ütles, et tagantjärele on kahetsusväärselt selgunud, et kollektiivse koondamise puhul oleks tulnud töötukassat teistmoodi teavitada.

„Suhtlesin töötukassa kohaliku esindusega ja kahjuks jäi sealt tulnud info minu jaoks segaseks, milline oleks pidanud olema õige käitumisviis. Kuna suhtlus käis telefoni teel, siis sellest ühtegi taasesitamist võimaldavat jälge ei ole,“ lausus ta.

Miidla-Vanatalu selgitas, et tööinspektsioon hindab, kas tööandja oleks pidanud töötajaid eelnevalt kollektiivsest koondamisest informeerima ja nendega konsulteerima või teavitama hoopis töölepingute üleminekust uuele ettevõttele. Menetluse käigus hinnatakse ka seda, mida tööandja reaalselt tegi ja mida ta oleks saanud teha.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. September 2016, 06:57
Otsi:

Ava täpsem otsing