Deutsche paneb Merkeli kahvlisse

Võimalik riigiabi pangale oleks viimane asi, mida kantsler praegu vajaks – tagasilöök rändekriisist, siseheitlused parteis ning langevad toetusnumbrid tähendavad niigi, et probleemidest puudust ei ole.

Merkeli pressiesindaja kiirustas eitama, et USAs värske hoobina suure trahvi saanud pank võiks vajada riigi toetust, kuid täna kirjutas Saksa väljaanne Die Zeit, et võimalik hädaplaan on siiski koostamisel. Oma allikaid väljaanne ei avalikustanud. Saksamaa rahandusministeerium eitas täna taolise plaani koostamist.

Küsimus pole selles, kas Saksamaa saaks taolist abipaketti enesele majanduslikult lubada. Vastus on, et saaks küll. Selline käik torpedeeriks aga euroala uusi pangandusreegleid, mille eestvedajad olid just Merkel ja rahandusminister Wolfgang Schäuble ning mis pidid pankade abistamisele maksumaksja rahaga lõpu tegema. Tagasikäik oleks ka Saksa valijate silmis mõeldamatu pärast seda, kui kriisi järel on Saksa poliitikud töötanud pigem selle nimel, et pangad ei saaks varjuda „kindluse“ taha, et nad on pankrotti minemiseks liiga suured. Ka finantstehingute maksu kehtestamist on eest vedanud Saksa poliitikud.

„Ei ole võimalik ette kujutada, et Deutsche Bankile maksumaksja rahaga appi minnakse,“ ütles Merkeli CDU partei parlamendisaadik Hans Michelbach agentuurile Bloomberg. „See vallandaks avalikkuses pahameeletormi. Poliitiline eliit kaotaks oma usaldusväärsuse, kui valitsus appi läheks.“

Igasugune pankade päästmine oleks just see, mida inimesed on kogu aeg kritiseerinud – kasumid jäetakse omale, aga kahjumid jagatakse kõigile.

Deutsche Bank kinnitas esmaspäeval, et suudab probleemidega omal jõul toime tulla. Samas hoiatas Rahvusvaheline Valuutafond juunis, et Deutsche Banki väga tihedalt läbi põimunud suhted teiste pankadega teevad temast võimaliku süsteemse riski seisukohast ühe riskantseima lüli.

Hoolimata sellest, et Merkel oli Kreeka abistamise pärast terava kriitika all, tegi kantsler seda, mis teha oli vaja, et euro koos hoida. Nii usutakse, et küllap ollakse vajadusel valmis ka Deutsche Bankile appi minema.

„Ma ei usu sõnagi sellest, mis Saksamaalt kuulda on, et riik ei plaani sekkuda, kui Deutshe Bank tõeliselt hädas oleks,“ ütles Allianz Global Investors investeeringute juht Andreas Utermann. „See on Saksa majanduse jaoks liiga tähtis.“

Deutsche Bank on Euroopa suurim pank. Pea pooled panga 101 000 töötajast on Saksamaal, samuti on Saksamaal 56% panga aktsionäridest. Enamus panga väljastatud tarbijakrediidist mahus 189 miljardit eurot on väljastatud Saksa klientidele.

Pärast finantskriisi Euroopa Liidus jõustunud seadused seavad pankade abistamisele maksumaksja rahaga kõrged barjäärid. Need samad tõkked takistavad ka Itaalia valitsusel raskustes pankadele appi minemast. Abi oleks võimalik n-ö ennetava kapitalisüstina, kui koormustestis peaks ilmnema, et pank on liiga nõrgalt kapitaliseeritud.

Ajaleht Wall Street Journal spekuleerib Saksa valitsuse võimaluste üle. Üks võimalus on survestada panka, et saavutada läbirääkimistel USA justiitsministeeriumiga trahvisumma vähendamine. Selleks tuleks kaasata ka diplomaatide abi. Analüütikute hinnangul eeldaks isegi kolmandik praegu nimetatud trahvisummast, et pangal tuleks kapitalipuhvritele täiendust otsida.

Teine võimalus on eelpool nimetatud ennetav kapitalisüst, kuid seda võidakse tõlgendada kui ELi reeglite väänutamist. See õõnestaks Saksamaa autoriteeti ja nõrgestaks reeglistikku. Otsene riigi abi pangale oleks valimisaastal väga keeruline, veel üks alternatiiv oleks leida pangale toetust erasektorist. Või siis survestada panka ära müüma oma varahaldusüksust DWS, mille eest võiks saada miljardeid eurosid. Võimalus oleks ka Deutsche Banki ja Commerzbanki ühendamine, mis siiski imeväel bilanssi ei tugevdaks.

Viimase aastaga on Deutsche Banki aktsia hind kukkunud üle 50%. Teisipäeval kukkusid aktsiad kõige madalamale tasemele, kuna turud muretsesid, kuidas pank USAst saadud trahviga toime tuleb. Halvemal juhul võib see küündida 14 miljardile dollarile. Pank usub ise, et nii kõrgeks trahvisumma lõpuks ei kujune.

Kolmapäeval kosus aktsia veidi, kui pank teatas oma Suurbritannia kindlustusharu Abbey Life Assurance Co müügist 935 miljoni naela eest ning panga juht John Cryan välistas lisakapitali küsimise. Aktsiad kerkisid 2,1% 10,77 eurole, vahendas Bloomberg.