Hugo Osula: eelistan autosõitu

28. september 2016, 12:15
“Meil on Eestis doteeritud kohalik bussiliiklus. Ettevõtja roll on tuimalt sõita ettenähtud kilomeetreid," sõnas bussiettevõtja Hugo Osula.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160928/NEWS/160929693/AR/0/Hugo-Osula.jpg

Transpordifirma Mootor Grupi omanik, bussiettevõtja Hugo Osula tegi täna Äriplaanil esinedes kiire küsitluse ja sai kõneka vastuse.

Fondide ja muude allikate vahenditest kulutatakse aastatel 2014 kuni 2020 miljardeid eurosid meie liikuvuse tagamiseks ja hoidmiseks, lausus Osula ning tegi publiku seas kiire “turu-uuringu”.

“Andke märku, kes siia tulles olulise osa teest läbis jalgsi? Oo, isegi tuli! Ühistranspordiga? No üksikud. Autoga? (Kätemeri) Sobib. Kahjuks olen ka ise teiega koos autokasutaja,” ütles Osula ja selgitas, et autoga sõites on teatud lõikudel kulu poole väiksem ning pole ebamugavaid ümberistumisi nagu ühistransporti kasutades.

Nii tõstatub Osula sõnul küsimus, miks maksumaksjad meie ühistransporti nii vähe kasutavad. 35aastase tippjuhi karjääri jooksul, mis Osulal seljataga, on tema valdkonda nimetatud massveoks, reisijateveoks, ühiseks transpordiks. Kes on aga Eestis ühise liikumise poolt? “No ei ole see ettevõte,” vastas Osula oma küsimusele. “Ühise liikumise poolt on riik. Nii praaminduses, lennunduses, reisirongiliikluses, kohalikus või linnabussiliikluses investeerib, võtab riski ja katab kulud riik. Kus siin on ettevõte?”

Juhib riik

Osula sõnul on poliitikute argumendiks see, et igal pool Euroopas on niimoodi. "Jah, aga hea maksutulu aastatel loodud süsteemid lagunevad praegu väga kiiresti ja kõigil on küsimus, kuidas muuta meie ühist transporti efektiivsemaks,” jätkas Osula, lisades, et Skandinaavia maades mõeldakse, kuidas ettevõtjad taas oma initsiatiivi üles leiaksid - mitte selles võtmes, et firma sõidaks riigi poolt tellitud odavaid kilomeetreid, vaid ettevõtja saaks nauditavat teenust luua.

“Meil on Eestis doteeritud kohalik bussiliiklus. Ettevõtja roll on tuimalt sõita ettenähtud kilomeetreid. Selles valdkonnas reisijate arv pidevalt väheneb. Kümne aasta taguse ajaga võrreldes on Viljandi maakonna liinidel alles jäänud üks kolmandik ja linnas vaid pool reisijate arvust,” kirjeldas Osula karmi reaalsust.

“Lätis doteeritakse 40%, öeldakse, et teisiti ei saa. Meil on kohalik bussiliiklus juba ligi 70% doteeritud. Öeldakse ka, et teisiti ei saa," ütles Osula. Tema meelest on tähtis küsimus, kuidas hoida ühistransporti käigus võimalikult väikse dotatsiooniga.

Mootor Grupp ise tahab lähiaastatel jõuda selleni, et tavalise bussireisi asemel oleks bussisõit nauditav ega seostuks ajaraiskamisega.

Ülim personaalsus

Saalist kõlas küsimus, millised tehnoloogilised uuendused ootavad reisijaid tulevikus ees. Osula rõhutas äärmist personaalsust. "Lihtne pileti ostmine, jõuad bussi, kus on personaalne iste. On ekraan: "Tervitus, Hugo! Tervitus, Ott!" Teenus läheb väga personaalseks, kuni niikaugele, et meie andmebaasides on teada, kes missugustes bussides millistel liinidel sõita soovib."

Ühistranspordivahendite juhte jääb maailmas järjest vähemaks, sest nii rasket tööd teha tahtvaid inimesi lihtsalt ei ole, tõdes Osula.

Äripäeva peadirektor Igor Rõtov uuris Osulalt, kuidas ta palga nii madala hoiab, et kasumist midagi üle jääks. "Me oleme läbi aegade olnud transpordisektoris palgamaksmise liidrid," kostis Osula. Ta avaldas ka mõned palgavahemikud." Linna- ja maakonnaliinide bussijuhid teenivad 950-970 eurot, üle-Eestiliselt algab palgatase 1000 eurost, ulatudes 1300 euroni, Lux Expressis on palk 1200 kuni 1500 eurot."

Osula ei pääsenud küsimusest, millist palka teenib Helsingi bussijuht. "Meie Eesti bussijuhid ütlevad, et nad ei mõtlekski Soomes tööl käimisele, kui palk oleks Eestis 1400 kuni 1600 eurot netos," lausus Osula.

Neli küsimust

Millised on suurimad ohud ja võimalused Eesti ettevõtete jaoks 2017. aastal?

Suurimad ohud: Regulatsioonide ja maksude prognoosimatu muutmine. Mehaaniline, mitte süsteemne/paindlik lähenemine majanduse arengule. Kui kuskil midagi välja ei tule, nii kohe riigistama või meie ühise rahaga turgu solkima.

Meil on jätkuvalt enesega rahulolu, ei ole majanduse arendamiseks kindlat suunda, pigem „peenlihv“, kuid maailm liigub sel ajal eest ära.

Võimalused: Igal ettevõtjal on oma võimalused, kuid meie võimalused oleksid suuremad, kui need oleksid koos suunatud väljapoole, mitte ei tegeletaks kitsastes kodustes tingimustes sissisõjaga.

2. Mida prognoosite Eesti majandusele 2017. aastal?

Vaikne loksumine. Riigimajanduse (isegi mitte riigikapitalismi) arenemine ja suurenemine (praamindus, riigi korterid jne).

3. Mis võiks olla Eesti eesmärk?

Motiveeritud õpetajad, targad, loovad insenerid, nutikad ettevõtjad. Siis oleme õnnelikud inimesed ja rahvastik kasvab.

4. Millised on kolm esimest tegevust, mida te ellu viiksite Eesti peaministrina?

Käivitaksin viivitamatult riigireformi, piiraksin riigimajanduse tempokat kasvu.

Looksin haridusministeeriumi juurde olulise sõnaõigusega ettevõtjatest nõukoja Eestis antava hariduse ümberkorraldamiseks vastavalt ettevõtluse ja majanduse perspektiivseid vajadusi arvestades.

Väärtustaks nii sõnas kui ka tegudes iga inimest, kes soovib sõltumata tema emakeelest ja kodakondsusest panustada Eesti riigi tulevikku.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. September 2016, 12:17
Otsi:

Ava täpsem otsing