"Riik ei taha Eestisse investeeringuid"

28. september 2016, 14:00
Graanul Invest juhatuse esimees Raul Kirjanen
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160928/NEWS/160929684/AR/0/Raul-Kirjanen.jpg

Eelmisel aastal Äripäeva aasta ettevõtjaks nimetatud AS Graanul Investi juhatuse esimees Raul Kirjanen leiab, et Eestil on võimalik meelitada suuri investeeringuid, kuid tundub, et riik ei ole neist eriti huvitatud.

Nimelt selleks, et viia Eesti majandus järgmisele tasemele, tuleb viia ka ettevõtteid ja valdkondi järgmisele tasemele. Puidutööstuse, bioenergeetika ja taastuvenergia sektoris, kus tegutseb ka Graanul Invest, on Kirjaneni sõnul järgmiseks tasemeks näiteks tselluloositehaste rajamine.

„Meil on Eestis puit selleks olemas. Küsimus on, kas me tahame sellesse investeerida,“ rääkis Kirjanen täna Äripäeva majanduskonverentsil „Äriplaan 2017“. Kuskile tselluloositehaseid ehitama hakatakse, kuid kas ka Eestisse, pole Kirjaneni sõnul teada. „Ma ei näe entusiasmi, et see nii läheks,“ ütles ta.

Kirjaneni sõnul on elektrituru seaduse ümber tekkinud poliitiline ebastabiilsus suunanud kõik Graanul Investi uued puiduturu tootmisinvesteeringud Eestist välja. „Täna vaatame investeerimiskeskkonnana pigem Lätit, Eestit aga ainult väga huvitavate ülevõtmise pakkumiste tekkimisel,“ ütles ta. Poliitiline ebastabiilsus on tema sõnul ka peapõhjus, miks Eestisse tselluloositehaseid ei teki.

Riigi suhtumist sektorisse näitab tema sõnul näiteks see, et paari nädalaga lepiti kokku maksukoormuste tõus. „Riik peab mõistma, et keskkonda ei saa jooksu pealt muuta,“ ütles Kirjanen. Edu toovad tema sõnul pikaajalised investeeringud. Ka Graanul Investi numbreid on kõrgustesse kergitanud just pikaajalised investeeringud. „Ikka kirjutatakse, et Graanul Invest kasvab mühinal – käive, kasum, tootlikkus aina kerkivad. Tõsi, nii see on. Kuid kasvud ei ole tulnud iseenesest ja juhuslikult,“ rääkis ta. Graanul Invest on viimastel aastatel kokku ostnud mitu tehast ja ettevõtet, sh Läti suurima pelletitootja Latgrani. Rohkeid investeeringuid on Kirjaneni sõnul soodustanud madalad intressid.

Konverentsil Kirjaneni esinemist kuulanud majandusminister Kristel Michal kommenteeris, et riik on valmis tselluloositehaseid Eestisse meelitama, kui nende tootlikkus on sektori keskmisest kõrgem. "Kui Kirjanenil on kindlamad plaanid ja ettepanekud olemas, siis räägime neist," ütles Michal.

Areng tuleb targalt mõeldes

Lisaks elektriseadusest tulenevale ebakindlusele on Graanul Investi üks suurem väljakutse järgmisel aastal kütuseturu madalad hinnad. Kirjanenil puudub kindlustunne, mis kütuseturu hindadest saab, kuna analüütikud räägivad erinevat juttu. „Analüütikute seisukohtadel on ühine vaid see, et pikas perspektiivis on need seisukohad kõik valeks osutunud,“ ütles ta.

Samuti on vaja selleks, et jõuda majandustegevuses järgmisele tasandile, vaja paika panna suunad, kuidas viia Tallinna Tehnikaülikool maailma viie parima kooli sekka, ütles Kirjanen. Nimelt on tööstuse arenguks vaja maailmatasemel tehnikaülikooli ja tugevat erialahariduse süsteemi. Kirjanen leiab, et tuleks otsida meeskonda, kes suudaks Tallinna Tehnikaülikooli tipptasemele viia.

Kirjaneni ütlust mööda on tarvis, et ettevõtjad hoiaksid oma töötajaid, kuna vastasel juhul ei panusta töötajad ettevõttesse nii palju kui neil potentsiaali on. „Ühest inimesest sõltub väga palju,“ ütles ta. Tema sõnul pole ettevõtjatel mõtet ennast petta mõttega, et alla tuhande euro kuus on võimalik endale pikaajaliselt töötajaid palgata. „Selle palgaga ju ei elata ära,“ ütles ta. „Kui on valida, kas tuua 500 euro eest töötajaid Ukrainast või tuua eestlasi Soomest tagasi ja maksta neile suuremat palka, siis usun, et teine variant on mõistlikum,“ ütles ta.

Graanul Investi keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses pooles oli 1694 eurot ja Kirjaneni sõnul tõuseb see järgmisel aastalgi.

Lähiaastatel peaks valmis saama Graanul Investi esimesed energiainvesteeringud Euroopas. „Sellest saab meie jaoks väga suur kogemus,“ ütles ta. Kui investeeringud õnnestuvad, on Kirjaneni sõnul Graanul Investil potentsiaali kasutada kogemust edasi ja vaadata eelkõige suurte ja taastuval kütusel töötavate energialahenduste ehitamise poole Lääne-Euroopas. 2017-2018 aastate investeerimistsükli lõppedes on Graanul Invest Kirjaneni sõnul kasvanud tugeva rahavoo ja Lääne-Euroopa ehituskogemusega vertikaalselt integreeritud energiaettevõtteks. „See avab palju võimalusi,“ ütles ta.

Neli küsimust Raul Kirjanenile

Millised on suurimad ohud ja võimalused Eesti ettevõtete jaoks 2017. aastal?

Kõige suurem oht on kindlasti see, et meie lähipiirkonna ja ka üldiselt globaalne majanduskasv on visa taastuma ja liigne optimism selle taastumise suhtes võib kurjasti kätte maksta. Kindlasti on praegu väga hea aeg teha ettevalmistusi tulevase kasvu teenindamiseks, ka vajalike investeeringute tegemiseks, sest raha on odav ja otsib väljundit.

Mida prognoosite Eesti majandusele 2017. aastal?

Kui meie majanduspoliitika jätkab liuglemist isevooluteed ja ettevõtjate seisukohti kuulda ei võeta, ei juhtu meie majanduses midagi – seisak jätkub, kõige suurem oht on käegalöömine ja see, et noored talendid näevad oma tulevikku mujal. Kui asutakse majanduskeskkonda parandama (on suur vahe, kas soov on, et keskkond ei läheks oluliselt halvemaks või proovitakse seda teha paremaks), võiks see anda ettevõtjatele impulsi asuda investeerima.

Mis võiks olla Eesti eesmärk?

Avatud majandus, konkurentsivõimelise kulubaasiga, võimalikult vähese ja stabiilse regulatsiooniga ja haritud tööjõuga. See võimaldaks ettevõtjatel teha pikaajalisi suuri investeeringuid, mis suudavad toota suure lisandväärtusega tooteid. Kõrge lisandväärtusega toodete tootmiseks tehtavad investeeringud on tihti tasuvusajaga kümme aastat või enamgi. Kuniks puudub keskkonna stabiilsuse kindlus, ei tehta ka neid investeeringuid.

Millised on kolm esimest asja, mida teeksite Eesti peaministrina?

Esimene töö, mida ma teeks, oleks kiire piduri vajutamine riigikapitalismile. Riigiettevõtted, mis ei täida strateegilisi eesmärke, tuleks kas müüa või panna börsile. Eesti Energiast tuleks eraldada tootmine ja võrgud, enne kui meie elektrivõrgud satuvad tagatisena löögi alla. Saadud raha tuleks konkreetsete põhimõtete järgi investeerida ja riik ei peaks investeerima mitte ettevõtlusse, vaid majandus- ja elukeskkonda: haridusse (sh täiendkoolitus), teadusse, infrastruktuuri, tervishoidu. Oluline on, et need investeeringud ei peaks minema mitte ainult betooni, vaid pigem inimestesse. Noored arstid tuleb tagasi koju saada, ülikooli tuleb kaasata maailma tipptasemel professoreid.  

Teiseks kuulaks ma sektorit tundvaid inimesi, enne kui läheks nende tegevust ümber korraldama või arutaks regulatsiooni, mis nende elu mõjutab. Ma kuulaks, missugused on ettepanekud ja juhinduks nendest, mitte ei kuulaks sektorit esindavaid inimesi lihtsalt formaalselt, et saaks tärni kirja.

Kolmandaks viiks kohe ellu juba ammused ettevõtjate soovid: sotsiaalmaksu lagi, kütuseaktsiisi tõusu tühistamine, majutusasutuste käibemaksu tõstmine. Majanduskeskkonna halvendamine ei suuna majandust kuidagi tõusule. Eesti majanduse konkurentsivõime halvendamine olukorras, kus kasv on sisuliselt null, on majandust hävitav käitumine. Kui küsida, kust võtta selle jaoks raha, tuleb meie riigi administratiivaparaat ja selle kulustruktuur üle vaadata ja aru saada, et meie riigi suurus ja ametnike hulk ei ole korrelatsioonis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. September 2016, 14:01
Otsi:

Ava täpsem otsing