Michal: investeeri sinna, kus kasvab tulevik

„Majanduse ebastabiilsus viis selleni, et kõik kaotasid. Nii töövõtjad, ettevõtjad kui paljud teised. Kui tahame jõuda majanduse järgmisesse liigasse, siis riigil peaks olema hästi suur rõhk tootlikkuse kasvatamisel,“ ütles Michal.

Tootlikkuse arvelt saaks SKP 2021. aastaks lisandväärtust kasvatada miljardi euro võrra. „Iga sektoriga tuleb rääkida eraldi ja parandada üldist majanduskeskkonda,“ ütles Michal ja lisas, et tootlikkuse kasv peaks olema läbiv, ei pea otsima ühte „päästvat“ valdkonda. „Hästi suur potentsiaal on Eesti keskmise tootlikkusega sektorites.“

Kiire palgakasv kahaneva tootlikkusega vähendab Eesti konkurentsivõimet, märkis Michal. „Kui vaadata trende, tootlikkuse ja palga kasvu, siis ideaalis peaksime liikuma nendega ühes suunas või vähemalt peaks tootlikkus liikuma üles,“ rääkis ta.

Tööjõuturg on ajaloo parimas seisus. Tegelikult on tööhõive väga kõrge võrreldes Euroopa Liidu keskmisega. Michal meenutas uudiseid, kuidas mõni ettevõte on end koomale tõmmanud või reorganiseerinud. Ehe näide on PKC. „Mitmed, pigem vasakpoolse kallakuga poliitikud ütlesid, et see on suur löök Eesti majandusele. Tegelikult tähendas see, et siia jäid kallimad tööd ja siitkaudu käib kogu ettevõtte arendamine,“ lausus Michal.

Enim kavatseb riik lähiaastatel investeerida teedesse ehk 972 miljonit eurot. Peale selle kavatseb riik välja arendada 2018. aastaks interneti baasvõrgu, milleks kulub 80 miljonit eurot. Tuleb luua ka 5G kasutuselevõtuks võimalused. Michali sõnul on üks olulisemaid sihte koolide IKT taristu uuendamine – seda vajab 175 kooli, investeeringu maht ulatub 11,2 miljoni euroni. „Kui Äripäev küsis, kuhu tasuks investeerida, siis minu meelest on alati mõistlik investeerida sinna, kus kasvab tulevik. Kui lapsed saavad paremad võimalused ja oskused, siis ma ei näe, kuidas investeeringu kaotaksime,“ rääkis Michal.

Väga tähtsad on ka tihedamad rahvusvahelised ühendused. Peab Michal silmas näiteks otselende maailma eri pealinnadesse näiteks 5 korda nädalas 2 korda päevas. „Tallinn ei saa olla koht, kus ütled, et tere tulemast Eestisse, aga lenda läbi Riia.“

Michalile on sümpaatne ka mõte Tallinna-Helsingi tunnelist. Tunneli põhjalik uuring valmib aastaks 2018. „Isegi kui maksuvuse tasuvus on kaugemal esialgsest hinnangust, siis mina arvan, et see on väga perspektiivikas projekt. Kui vaadata Eesti ja Soome huve, siis ettevõtjad võiksid nõu ja jõuga õla alla panna."

Ettevõtluskeskkonnast rääkides märkis Michal riigifirmade erastamise kohta, et riik ei tohi oma ettevõtteid eelistada. Erastamisele lähevad Eesti Teed, kõne all on ka Omniva pakiäri erastamine.

Tööstuses võiks vähendada elektrihinda suurtootjatele, kelle tootlikkus on kõrgem sektori keskmisest.

Michal rõhutas, et inimesed, kellel on IT-oskused, tõstavad tootlikkust. Käima on läinud pilootprojekt ettevõtjate abiga, kus koolitatakse 500 inimest ümber IT-spetsialistideks ja koolitatakse ka 500 IT-õiguse spetsialisti, mis peaks andma 28 miljonit eurot lisandväärtuse kasvu. Michali sõnul annaks see, kui tuua 2021. aastaks 2000 IT-inseneri väljaspoolt Eestit juurde, lisandväärtuse kasvuks juba 112 miljonit eurot.

Vähest sekkumist. Et riik ei oleks tal ees, kui ta tahab tegutseda. Oleme koos tööandjate ja kaubandus-tööstuskojaga alustanud bürokraatia vähendamisega. Riik peab hoolitsema, et ta ei koormaks ettevõtjaid tarbetu paberipahna ja aruandlusega ega küsiks samasid andmeid uuesti. Riigi haldus peab olema piisavalt lihtne – see hoiab selle ka korruptsioonivabana. Eesti on nii pisike, et õnneks ettevõtjad ütlevad kohe ära, kui kuskil on kitsaskohti.

Mida varem, seda parem. Me räägime aastatest 2017, 2018. Arvan, et esimene pääsuke võiks olla Eesti Teed. Samuti Omniva pakiäri pool, see on arenev turg ja riik ei pea pakiäris osalema. Kaalume kõiki variante: nii osaluse börsile viimist kui ka strateegilise partneri leidmist. Ka EVR Cargo võiks osaliselt erakätesse minna, kui turg stabiliseerub. Cargo juhtkond toimetab tublisti ja viib ettevõtet õiges suunas. Metrosertil ja Teede Tehnokeskusel on funktsioone, mis võiksid täiesti vabalt minna eraturule. Lähtume põhimõttest, et need kohad, kus turg toimib tõrgeteta, on riik regulaator, tellija. Näiteks teehoolduses on piisavalt ettevõtteid, kes konkureerivad üksteisega ja suudavad turgu ka tulevikus omavahel konkurentsis hoida, seega riik ei pea seal olema osaline.

Eestis algab suurem taristuehitus, kust kogu ehitusvaldkond saab arvestatava süsti. Rail Baltic, järgmine aasta algab Eesti ajaloo suurim teedeehitusprojekt Kose-Mäo lõigul, Tallinnas tehakse korda Haabersti ja Russalka ristmik. Riigil tuleb panustada tulevikku vaatava hea keskkonna loomisesse. Kindlasti tasub investeerida laste ja hariduse tulevikku. See on see, mis kümne, kahekümne aasta pärast viib veel edasi.